Aedkoolis alustas 1.septembril oma esimest kooliteed neli meie lasteaia kasvandikku, mille üle on meil äärmiselt hea meel. Aktus algas traditsiooniliselt Eesti Vabariigi hümniga, millele järgnes koolijuhi avakõne. Vahepalaks muusikaõpetaja Eliisa saksofoni soolo ja õpetajate luulepõimik. Märjamaa valla volikogu esimees Ottomar Linna tervitas meie kooli esimese koolialuse puhul. Täna said I klassi õpilased klassijuhatajalt oma esimese tähtsa raamatu -aabitsa. Kõik õpilased said endale koolipäeviku, kuhu kõik kooliga seonduv saab kajastatud. Aktuse lõpetas Puuluupi ja 5Miinuse eurolaulu viisil ja õpetaja Eliisa sõnadel väike kooliräpp 🙂
Õppeaasta pidulik lõpetamine toimus esmaspäeva pärastlõunal. Koolilipu saatel (lõpetajate kingitus koolile) tulid saali IV klassi õpilased Maarja ja Marten, kellele oli see viimaseks päevaks meie majas. Imearmsa kontserdiga jätkus aktus, kus kõik õpilased said tunnistused. Suvevaheajale saatsime õpilased ühise koogisöömisega! Toredat suve kõigile!
Neljapäeval, 6. juunil, peale kosutavat lõunasööki seadis koolipere end ratastele ja asus õpetaja Merle juhtimisel rõõmsalt õrnas vihmasajus Varbola linnuse poole teele.
Kohal, rattad pargitud, telk üleval ja asjad telki veetud. Nüüd vaja lõke üles teha! Nii põnev puu, mille otsa sai lausa joosta. Veidi tarkust infostendilt ja asusime matkale linnuse poole teele.
Tagasi lõkke ääres. Maiustame veidi moosisaiadega enne kui vanemad piknikukorvidega tulevad. Mängulusti jagus nii lastele kui vanematele. Oli see vast tore kamp!
Tuleb välja, et magusat sai vist liialt, sest energiat jagus kohe kauaks. Ei mingit kiiret telki pugemist… enne oli vaja veel metsas ronida!
Aga lõpuks kustus lõke ja aeg oli telki pugeda.
Reedel, 7. juuni hommik oli tegus, õpetaja Terje tegi veel kunstitundi ka, aga kuna taevas tõmbas pilve, siis asuti vihmaga võidu koduteele. Jalgrattasõit läks linnulennult, vahepeal sadas vihma ja välgutas kuid kui koolimaja juurde jõudsime säras taevas rõõmus päike. Koolimajas arutasime õpilastega, kuidas neile tundusid kaks päeva metsas koolitunde läbi viia ja mis neile meelde jäi.
30.mail toimus Varbola kooli õpilastel koos eelkooli lastega rattamatk Pajakasse. Olime kehalise kasvatuse tundides eelnevalt harjutanud rattasõitu ja tänane matk tõestas, et õpilased oskavad väga hästi rattarivis püsida, õiget pikivahet ja ühtlast kiirust hoida. Pajakas võttis meid vastu Varbola kooli endine lapsevanem Kertu Elfenbein, kes korraldas õpilastele põneva aardejahi metsas. Enne rajale minekut saime kuulda palju huvitavat puude kasvatamise kohta. Metsa olid peidetud erinevate loomade topised ja tähepakud, millest saime kokku sõna PEDAJAS. Aardejahi lõpus sai iga õpilane Kertult kaasa kotikese männiseemnetega.
28.mail käisid õpilased õppeaasta lõpuekskursioonil Paides Ajakeskuses Wittenstein, kus läbisid õppeprogrammi “Mänguline rännak läbi Eestimaa ajaloo”. Giidi juhendamisel õppisid õpilased Eestimaa ajalugu läbi laulu, tantsu ja mängu; uurisid, kuidas lapsed iidsetel aegadel elutarkust õppisid ja saime teada kuidas nad said osavaks keskajal samuti, kuidas kuningate ajal koolitarkust omandati. Kuidas ja milliseid talutöid tsaariajal tehti. Mis mänge Eesti Vabariigi ajal mängiti.
Lõunasöök põnevas ajaloohõngulises tornis.
Õppekäik jätkus alpakade uudistamisega Wile Farmi, kus külastuse käigus tutvuti alpakadega, räägiti nende päritolust, elukommetest ja lustakatest juhtumitest. Farmi villatoas räägiti meile alpakade pügamisest ja nende villa suurepärastest omadustest, saime vaadata ja katsuda ning, kes soovis ka endale soetada alpakavillast lõnga ja kudumeid.
Õpilased külvasid kevade algul lillepottidesse peiulille seemneid, millest sirgusid päris toredad taimed. Tööõpetuse tunnis meisterdasid õpetaja Terje juhendamisel neile vahvad ümbrised. Oli palju nuputamist ja uute käsitöövõtete õppimist. Tulemus oli imeline 🙂
Esmaspäeval, 13. mail, lubas ilm kevadpäikesest rõõmu tunda ning aedkooli lastel/õpilastel Varbola linnusel emadepäevajärgset kontsert – pikniku pidada. Sügavamõttelised ja südant soojendavad avasõnad emadele ütles isa; vanaisa; Märjamaa Vallavolikogu ja aedkooli hoolekogu liige Kalle Teekivi. Laste esinemine vabas looduses oli ehe, siiras ja südamlik. Oli mõnus koosolemine kevadõhtu saatel!
02. aprillil käisime Kernu Koolis vaatamas Miku-Manni etendust “Salasoov”. Lugu rääkis Nõiatüdrukust, kes on aru saanud, et heaga jõuab palju kaugemale kui kurjusega. Selles lasteetenduses saavad lapsed kaasa lüüa elevandi tsirkuses ja koos nõiakesega mängida. Seikluse käigus saab nõiake ka tagasi oma musta maagia oskused, mis tal eelmiste jõulude ajal kaduma läksid.
03.aprillil etendasid aedkooli õpetajad õpilastele käpiknukuetenduse “Kaasaegne muinasjutt”. Muinasjutus ei suutnud karu, hunt ja lind otsustada, kellest saab metsa valitseja ja nii tekkis neil arusaamatusi. Loos kõlasid erinevad tarkuseterad ja vanasõnad nagu: “Ühe mehe ramm, üheksa mehe mõistus”; “Üheksa mehe ramm ja ühe mehe mõistus”; “Raha paneb rattad käima”; “Lõpp hea, kõik hea” jne., mille kaudu leidsid ka muinasjutu tegelased loole õnneliku lõpu.
Osaleme õpilastega rahvusvahelisel joonistamiskonkursil World Fish Migration Award 2024 „FREE FLOW“. Rahvusvaheline vabalt voolavate jõgede ja kalade joonistamise võistlus korraldatakse enne mais tähistatavat kalade rändepäeva. Nii võistluse kui rändepäeva eesmärk on juhtida tähelepanu kalaliikidele ja nende elupaikadele, eriti just vabalt voolavatele jõgedele.
16. aprillil toimus õppekäik Tallinna Botaanikaaeda. Sõitsime peale esimest koolitundi koos koolieelikutega Tallinna Botaanikaaeda, et läbi viia loodusõpetuse ja eesti keele tunni raames õppetegevused. Meid saatis läbi palmi- ja kaktusemaja ning troopikametsade Botaanikaaia töötaja Helle, kes tutvustas.lastele taimi ja puid. Õpilased lugesid taimede ja puude nimetusi, fotografeerisid omale meelepäraseid taimi. Lapsed said nuusutada loorberi- ja kardemonipuu lehti ning nägid kakao- vanilje- ja mustapiprapuud. Eriti suurt elevust tekitas huulepulga puu, mille seemnetega sai proovida huulte värvimist. Saime kaasa ka huulepulga puu seemned, et panna need mulda. Botaanikaaias nähti veel mitmeid linde (tuvid, papagoid) ja kilpkonna, kes tekitasid lasts põnevust. Õpetaja Merle ja Ene
29.aprillil, peale kevadist koolivaheaega, esmaspäeva hommikul tulid õpilased kooli peale lõunat – kella 15:00-ks. Õpetajad olid planeerinud teistmoodi koolipäeva – Öökool, appi kui põnevalt see kõlab! Õpilased olid valmis koostööks ning õhtutundidel uusi oskusi ja teadmisi omandama. Esmalt seati sisse unepesad.
Muusikatund, sportmängud, õhtusöögi valmistamine ja õuemängud.
Muljetati õpetajate toas; lipati koridoridessegi peitust mängima. Enne ööune saabumist vaadati filmi ja peagi magati mesimagusat und.
30. aprill– Uus päev, uued plaanid ja tegemised! Hommikuvõimlemine, hommikusöök, kodust kaasavõetud lauamängude tuur ja siis õue….kooliümbrust koristama – „Talgupäev aedkoolis“
Päris raske on, kui kõik töövõtted pole selged. Õpetajate eeskujul ning juhendamisel hakkas see töötegemine tasapisi isegi meeldima. Korras kooliõu teeb rõõmu eelkõige meile endile!
Eesti vanasõnade ja kõnekäändude teemaline projektinädal “Meie ajastu tarkuseterad” läbis koolipäevi ja lõimis kõiki õppeaineid.
Projektinädala eesmärk oli tänapäevalgi käibel olevaid kõnekäände/tarkuseteri nagu “ Jänes põues”; “Ninapidi vedama”; “Kõrva taha kirjutama”; “Keelt peksma” jms.. koos õpilastega arutleda. Saada täpsemalt aru, mida üks või teine kõnekäänd tähendab ja kuidas seda igapäevaelus kasutada võiks. Iga õpilane valis endale OMA kõnekäänu, mida ta projektikäigus “avastas”.
Õpilased proovisid kõnekäände esitada pantomiimina; luua nendest pilte, jutukest, luuletust või koostada hoopis ristsõna, mille lahenduseks on levinud tarkusetera.
Kas saab matemaatikat siduda kõnekäändudega? Koolipäeva lõpuks selgus, et saab. Kui matemaatika ülesande lahenduseks (asenda arv tähega) on „vanasõna“ või koostad tekstülesande, mille sisuks on kõnekäänd – „Kärbseid pähe ajama“.
Järvejääl uisutamas käimine ja esmane esmaabi kursus (kiirabitöötaja – Marii isa juhendamisel) aitasid mõista järgmist: „Hooletus ees, õnnetus taga“ või „Õnnetus ei hüüa tulles“.
Märjamaa Päästekomando tutvustas õpilastele projekti “Tulest targem”, õpilastel oli võimalik tutvuda tuletõrjeauto varustusega.
.Muusikatunnis kuulatud ansambli Uurikate vahva „Vanasõnade laul“ kutsus kohe laulu sõnu harjutama neid järgi laulma.
Emakeelepäevale eelnenud koolipäeval olid klassijuhatajad õpilastele koostanud vahva viktoriini. Viktoriin oli meeskondlik ja kõik osalejad said tänukirjad. Õpilased mõtlesid ka ise välja uusi eesti keelseid sõnu nagu:
TÕSKÄTT- TÕSTA KÄTT
TANIO- EI
HIEVEL- ÕUE MINNA
KEKI- KOOLI MINNA
MILUKAS- MINU KA
Õpilaste arvamus sellest, miks me peame eesti keelt väärtustama:
EESTI KEEL ON MEIE EMAKEEL
KUI MEIL ON EMAKEEL,
SIIS SAAME RÄÄKIDA
SAAME LUGEDA
SEE KEEL ON HARULDANE
ON ILUS KEEL
MEILE LIHTNE
Projektinädal lõppes 14. märtsil Emakeelepäeval. Õpitut jagati ja esitleti vanematele. Lisaks tuli perel läbida „Emakeelepäevajaht“. Selgus, et see oli „paras pähkel“ ja nõudis vanematelt rännakuid enda lapsepõlve ja kooliaega.
Oli taas uus väljakutse ja kogemus õpilastele, õpetajatele ja vanematele.
