30.mail toimus Varbola kooli õpilastel koos eelkooli lastega rattamatk Pajakasse. Olime kehalise kasvatuse tundides eelnevalt harjutanud rattasõitu ja tänane matk tõestas, et õpilased oskavad väga hästi rattarivis püsida, õiget pikivahet ja ühtlast kiirust hoida. Pajakas võttis meid vastu Varbola kooli endine lapsevanem Kertu Elfenbein, kes korraldas õpilastele põneva aardejahi metsas. Enne rajale minekut saime kuulda palju huvitavat puude kasvatamise kohta. Metsa olid peidetud erinevate loomade topised ja tähepakud, millest saime kokku sõna PEDAJAS. Aardejahi lõpus sai iga õpilane Kertult kaasa kotikese männiseemnetega.
Kolmapäeval, 15. mail, kolmanda tunni ajal hakkas koolis äkki häiresignaal tööle. Kuna oli õuesõppenädal, siis klassides ei olnud ühtki õpilast, olid juba koos õpetajatega õues. Majas oli näha suitsu. Õnneks oli see õppus – kuidas me peaksime käituma tulekahju korral. Varsit tulid ka lasteaialapsed ja kõik teised maja töötajad meie kogunemiskohta. Forus’e esindaja kontrollis, kas kõik täna koolis, lasteaias ja tööl olevad inimesed on kohal. Tuletas meile meelde kuidas töötab kustuti, mis on majas esmane põlengut kustutav vahend. Kõik soovijad said proovida tulekustutiga kustutamist ja vajutada häire nuppu.
Õpilastel jäi ära viimane tund kuna õpetajatel algas teoreetiline tuletõrjekoolitus.
Õpilased külvasid kevade algul lillepottidesse peiulille seemneid, millest sirgusid päris toredad taimed. Tööõpetuse tunnis meisterdasid õpetaja Terje juhendamisel neile vahvad ümbrised. Oli palju nuputamist ja uute käsitöövõtete õppimist. Tulemus oli imeline 🙂
Esmaspäeval, 13. mail, lubas ilm kevadpäikesest rõõmu tunda ning aedkooli lastel/õpilastel Varbola linnusel emadepäevajärgset kontsert – pikniku pidada. Sügavamõttelised ja südant soojendavad avasõnad emadele ütles isa; vanaisa; Märjamaa Vallavolikogu ja aedkooli hoolekogu liige Kalle Teekivi. Laste esinemine vabas looduses oli ehe, siiras ja südamlik. Oli mõnus koosolemine kevadõhtu saatel!
02. aprillil käisime Kernu Koolis vaatamas Miku-Manni etendust “Salasoov”. Lugu rääkis Nõiatüdrukust, kes on aru saanud, et heaga jõuab palju kaugemale kui kurjusega. Selles lasteetenduses saavad lapsed kaasa lüüa elevandi tsirkuses ja koos nõiakesega mängida. Seikluse käigus saab nõiake ka tagasi oma musta maagia oskused, mis tal eelmiste jõulude ajal kaduma läksid.
03.aprillil etendasid aedkooli õpetajad õpilastele käpiknukuetenduse “Kaasaegne muinasjutt”. Muinasjutus ei suutnud karu, hunt ja lind otsustada, kellest saab metsa valitseja ja nii tekkis neil arusaamatusi. Loos kõlasid erinevad tarkuseterad ja vanasõnad nagu: “Ühe mehe ramm, üheksa mehe mõistus”; “Üheksa mehe ramm ja ühe mehe mõistus”; “Raha paneb rattad käima”; “Lõpp hea, kõik hea” jne., mille kaudu leidsid ka muinasjutu tegelased loole õnneliku lõpu.
Osaleme õpilastega rahvusvahelisel joonistamiskonkursil World Fish Migration Award 2024 „FREE FLOW“. Rahvusvaheline vabalt voolavate jõgede ja kalade joonistamise võistlus korraldatakse enne mais tähistatavat kalade rändepäeva. Nii võistluse kui rändepäeva eesmärk on juhtida tähelepanu kalaliikidele ja nende elupaikadele, eriti just vabalt voolavatele jõgedele.
16. aprillil toimus õppekäik Tallinna Botaanikaaeda. Sõitsime peale esimest koolitundi koos koolieelikutega Tallinna Botaanikaaeda, et läbi viia loodusõpetuse ja eesti keele tunni raames õppetegevused. Meid saatis läbi palmi- ja kaktusemaja ning troopikametsade Botaanikaaia töötaja Helle, kes tutvustas.lastele taimi ja puid. Õpilased lugesid taimede ja puude nimetusi, fotografeerisid omale meelepäraseid taimi. Lapsed said nuusutada loorberi- ja kardemonipuu lehti ning nägid kakao- vanilje- ja mustapiprapuud. Eriti suurt elevust tekitas huulepulga puu, mille seemnetega sai proovida huulte värvimist. Saime kaasa ka huulepulga puu seemned, et panna need mulda. Botaanikaaias nähti veel mitmeid linde (tuvid, papagoid) ja kilpkonna, kes tekitasid lasts põnevust. Õpetaja Merle ja Ene
29.aprillil, peale kevadist koolivaheaega, esmaspäeva hommikul tulid õpilased kooli peale lõunat – kella 15:00-ks. Õpetajad olid planeerinud teistmoodi koolipäeva – Öökool, appi kui põnevalt see kõlab! Õpilased olid valmis koostööks ning õhtutundidel uusi oskusi ja teadmisi omandama. Esmalt seati sisse unepesad.
Muusikatund, sportmängud, õhtusöögi valmistamine ja õuemängud.
Muljetati õpetajate toas; lipati koridoridessegi peitust mängima. Enne ööune saabumist vaadati filmi ja peagi magati mesimagusat und.
30. aprill– Uus päev, uued plaanid ja tegemised! Hommikuvõimlemine, hommikusöök, kodust kaasavõetud lauamängude tuur ja siis õue….kooliümbrust koristama – „Talgupäev aedkoolis“
Päris raske on, kui kõik töövõtted pole selged. Õpetajate eeskujul ning juhendamisel hakkas see töötegemine tasapisi isegi meeldima. Korras kooliõu teeb rõõmu eelkõige meile endile!
08.veebruaril käis maokasvataja Toomas Parnstiebel tutvustamas ja näitamas oma lemmikuid, kaasas oli kolm madu ja kaks sisalikku. Julgematel oli võimalus neid silitada ja isegi kaelas hoida.
02.veebruar on eestlastele päris tähenduslik päev. Rahvakalendri tähtpäevana on küünlapäev üks tuntumatest talvepoolituspühadest saartel, Läänemaal ja Lõuna – Eestis. Küünlapäeval pidi pool inimeste ja loomade toidust alles olema. Tavaks oli ütelda, et sel päeval murtakse talve selgroog, talve süda lüüakse lõhki, kõrred hakkavad lund vihkama/pelgama. Peamiselt Läänemaal ja Saaremaal lõppesid küünlapäeval jõulud, mujal olid need pühad lõpetatud kolmekuningapäevaga. Keedeti rituaalseid toite, nagu (tangu)putru ja sealiha, ning valmistati küünlaid. Uskumuse kohaselt põlevad sellel päeval tehtud küünlad heledalt. Küünlapäev on esimene suurem naistepüha, siis käisid naised külas ja kõrtsis, mehed tegid kodus naiste töö. Oluline oli küünlapuna ehk naistepuna joomine (seda joodi saartel, Lääne- ja Lõuna-Eestis), mis pidi tagama kena punapõskse väljanägemise. Info.
Meiegi alustasime oma koolipäeva koos lasteaia lastega “Õnneseente” rühmas ühise hommikupudru söömise ja punase teejoogiga.
Küünlapäeval valmistati ikka küünlaid, nii tegime ka meie sel korral moodsaid küünlaid, mitte vanarahva kombel rasvaküünlaid. Meie küünlad tulid pisikestesse purkidess – pulber küünlad.
Värvide nädalal oli igal nädalapäeval oma värv ja tegevused. Õpilased, lasteaialapsed ja töötajad kandsid neil päevil vastavat värvi riideid või aksessuaare. Nädal algas erksavärvilise esmaspäevaga, riietuse värvideks neoon, roosa, kollane ja oranž. Naerulindude rühmas vooliti erksavärvilisest plastiliinist erikujulisi küünlaid.
Türkiissinine teisipäev, riietuse värviks sinine. Kooli saalis toimusid põnevad mängud kinnastega.
Kirju-mirju kolmapäeval riietuti tipi-täpilistesse, mummulistesse, triibulistesse ja ruudulistesse rõivastesse. Koos laulsime ja tantsisime.
Lumememmeline neljapäev sai oma nime rahvusvahelise lumememmedepäeva järgi ja riietuse värviks valge. Majas liikusid ringi väikesed ja suured lumememmed . Saalis käis vilgas lumememme ehitus.
Rohelisel reedel riietuti rohelisse. Mõõtsime, kellel on kõige suurem jalajälg ja kui osavad on õpilased nelja lause koostamisel.
. Saalis käis vilgas lumememme ehitus.
