Järgmisel hommikul, 30.aprillil, ärkasid esimesed õpilased juba päris varakult, kella 06:00 paiku, uni läks lihtsalt ära. Koristati klassiruum, pakiti oma asjad kokku, söödi hommikust ja päev jätkus “Teeme ära” talgutega. Koristasime koolimaja esise lehtedest puhtaks. Ilmataat ei olnud kahjuks meie sõber, ilm oli väga tuuline ja muudkui sadas vihma, kuid me ei lasknud ennast sellest häirida, õpetajatel oli meile “varustus” olemas.
Kui koristustööd olid tehtud, tegi õpetaja Eliisa õues katuse all laulutunni, millest võtsid osa ka lasteaia lapsed – tegime kontserdiproovi. Päev jätkus ühiste mängudega ja päeva kokkuvõtetega. Kõik õpilased olid seda meelt, et selline “teistmoodi koolipäev” on põnev ja annab võimaluse üheskoos tegutseda, loob sõbraliku õhkkonna ja turvatunde. Õpilased ootasid juba pikisilmi lõunasööki, mil saab sooja suppi ja kojuminekut kuna järgmisel päeval on koolivaba päev ja sellele järgneb koduõppepäev.
29.aprillil algas koolipäev kell 15:00, sel päeval toimus öökool. Õpilased “kolisid” koolimajja sisse, õpetajate toast sai snäkiruum, kus laud kaeti kodunt kaasa võetud maiustega, I-II klassi klassiruum muutus ühiseks magamistoaks.
Õhtupoolik oli väga tegus, toimus inglise keele ja kunsti tund, millele järgnesid õue tegevused, sporditrenn õpetaja Toomasega, ühine kokkamine, lauamängude mängimine ja filmi vaatamine kuni kõik vaikselt uinusid.
24. aprillili sõitsime kooli juurest jalgratastega Pajakasse. Tegemist ei olnud mitte ainult liikumistunniga vaid lõimitud õppega, õppepäevale Pajaka Taimlasse.
Täna tutvustas Järveotsa talu perenaine, meie kooli endise õpilase Erichi ema Kertu koos vanema poja Ralfiga, kes ka on Varbola koolis käinud, meile puude istutamise saladusi. Õppepäeva lõpuks istutas iga õpilane täna ühe künnapuu!
24.märtsil oli väljasõit Märjamaa rahvamajja, kus vaatasime etendust “Marakratt ja kesköine raamatukogu”, mis oli pühendatud raamatuaastale. Loo tegevus toimus raamatukogus, kuhu jäi pooljuhuslikult ööseks üks marakratt. Poisil hakkas igav ja ta korraldas raamatutega korraliku segaduse. Selle tulemusena ilmuvad välja tegelased, kes on justkui tavalised inimesed oma vigade ja voorustega, ent ometi sarnanevad nad hämmastaval moel tuntud raamatutegelastega. Nagu selgub, pole mitte miski nii kui näib. Laste sõnul oli etendus tore ja naljakas.
Olgu nimeks Mann või Laine,
täna oled lihtsalt naine.
Ole memm või ole plika,
Naistepäev on täna ikka!
Reedel, 07.märtsil, teise tunni ajal tähistasime koolis naistepäeva. Teatavasti kannavad naised kontsakingi, lasime poistel proovida õpetaja kingi ja kõndida rohelisel vaibal. Kingad tekitasid väga palju elevust nii poiste kui tüdrukute seas, pole lihtne käia kingadega, mis on 3-4 numbrit suuremad ja kõrged kui tavaliselt kantavad jalanõud.
Esitlesime pantomiime nagu “raamatu lugemine”, “tolmuimejaga toa põranda koristamine”, “söögi tegemine”, “pesu triikimine”, “telefonis skrollimine” jne. Õpilased said väga hästi mõistetest aru ja tegevused olid vahvad.
Käte peenmotoorika hakkab arenema juba sünnist alates, see soodustab kõne arengut, mõjutab närvisüsteemi, liigutuste koordinatsiooni ja aju talitlust. On väga vajalik ka kooliõpilastele ja täiskasvanutele, üheks päeva tegevuseks oli pärlitest käevõrude meisterdamine, nii mõnelgi õpilasel juhtus, et pidi oma lükitud pärleid uuesti ja uuesti kummile panema kuna nad sealt maha libisesid. See ei heidutanud kedagi, protsess oli köitev ja tulemus imeline. Poisid kinkisid tüdrukutele pidupäeva puhul lilleõied ja kaardid, lilledega üllatati ka kõiki majas olevaid õpetajaid. Aitäh!
Sel aastal on vastlapäevaks, 04.märts, ilmataat mäenõlvalt viimsegi lumekirme sulatanud ning vastlapäeva tuli tähistada ja liugu lasta ilma lumeta.
Mängisime muruplatsil uut moodi vanade vastlakommete kohaselt päevakohaseid vastlamänge nagu „sigade põllule- ja „kada- ajamine“. Ikka selleks, et järgmine aasta läheks hästi ning et mustus ja laiskus kimbutama ei tuleks.
Osavust sai proovida jalaga pakku veeretades. See oli tõsine punnitamine.
Kas oled kunagi proovinud täpsusviset herneteraga? Eriti siis kui puhub tugev tuul? Meil õnnestus päris hästi!
Vastlasõidu tegime aga koolimaja võimlas – see tekkidega kihutamine mööda saali oli lõbus ja meeldejääv! Sõitu tehti ka õpetajatele. Võimla kajas lõbusast vastlapäeva melust.
Õnneks ei saa ilmataat mõjutada vastlapäeva traditsioonilist menüüd. Köögist tuleb alati hernesupp ja maitsvad vastlakuklid vahukoorega.
Selline oli meil siis see „kaasaegne vastlapäev“ ja võib – olla edaspidi selliseks jääbki…..Meie nelja toreda aastaaja hulgas kipub talv tõesti vaikselt hääbuma ja lumistel nõlvadel liulaskmisest võib saadagi minevik…..
Üht-teist muidugi on nähtud, üht-teist jäi kättesaamatuks … Aastaga üht-teist on tehtud, see raiutud nüüd raamatuks.
Peitub üht-teist igas soovis, et tervis vastu peaks ja närv, et eestlane üksteisest hooliks ning valge oleks jõuluvärv.
Üht-teist et oleks laual panna, ning mõttetult ei hoobeldaks. Ning oma südametes kanda, üht-teist, mis kindlalt soojendaks.
“Talv” tundmatu autor
19.veebruaril tähistasime koolis Eesti Vabariigi 107. sünniaastapäeva kontsert-aktusega, kus kõlasid eesti laste kirjanike ja luuletajate looming, samuti laulud, mis on ja jäävad meie hinge kõlama veel pikaks pikaks ajaks. Õpilased esitasid Hando Runneli luuletuse “Põrsapõli” ja Leelo Tungla luuletuse “Kodukoht ja sõbrad”, lauldi Piret Laikre loodud laulu “Eestmaa, mu armas, hea!” jpt.
Peale kontsert-aktus oli ühine pidulik lõuna, mille valmistas meie hea ja armas kokatädi.
14.veebruaril tähistasime koolis sõbrapäeva, nädala jooksul said õpilased vahetundides meisterdada oma sõpradele kaarte ja postitasid need postkasti. Päev möödus vahetundides lõbusate mängude mängimisega ja postkasti avamisega.
Vahvat sõbrapäeva kõigile!
11.veebruaril käis meie majas teater Nipitiri etendusega “Vembud merevetes”. Õpilased vaatasid õpetlikku nukulavastust, mis jutustas looduse hoidmisest ja ümbritseva keskkonna kaitsmisest. Ilmekate tegelaste hulka kuulusid kalur Siim, tema kass Liisu, kummaline mereelukas Samuel, piraat Ferdinand Friikartul jt.
Nende seiklusi jälgides mõistsid õpilased, kui tähtis roll on majakal, mis juhatab oma plinkiva tulega laevad karidest eemale. Samuti saadi teada, kui oluline on ausus ning et sõnakuulmatusel võivad olla väga kurvad tagajärjed. Näidendi lõpp oli muidugi õnnelik ja kõik said aru, et merevett ei tohi reostada ning loodust tuleb hoida ja armastada. Seda mõistis isegi piraat Ferdinand Friikartul, kes otsustas hakata ausaks meremeheks.
10.veebruaril käis õpilastele tutvustamas suuhügieeni meditsiinitöötaja Maarja Rahu. Slaididel oli tutvustav materjal ja arutati õpilastega mis on suuhügieen, kuidas hoida oma hambad korras, mis siis teha kui on hammas katki jne.
Rakvere teatri külastus 2.oktoobril Märjamaa rahvamajas etendusel “Kessu ja Tripp”.
Õpetajate päeva tähistasime 4.oktoobril, kus III klassi õpilased andsid kunsti tundi I-II klassile ja õpetajatele oli test. Testis kontrolliti teadmisi matemaatikas ja eesti keeles. Olid päris “krõbedad” küsimused ;). Õpilane Merle tegi tunnist poppi, talle anti see test kodus teha ja vanemale anti teada lapse puudumisest tunnis.
Ilusat õpetajate päeva!
18.oktoober toimus õppepäev Pärnus Pernova Hariduskeskuse loodusmajas, kus tutvuti programmiga “Seltsis segasem”. Õpilastele tegi giid majaeksursiooni, vaadati planetaariumis kerakino, tutvuti püsiekspositsioonide, näituseala ja talveaiaga ning uudistati filmi- ja helide koobast, põnevust pakkusid Eesti metsloomade topised.
Õppepäeva raames oli veel MiniZoo külastus, kus võis näha üle 50 liigi erinevaid roomajaid, mõnda sai isegi enda käes hoida. Oli vahva koolipäev!
02. aprillil käisime Kernu Koolis vaatamas Miku-Manni etendust “Salasoov”. Lugu rääkis Nõiatüdrukust, kes on aru saanud, et heaga jõuab palju kaugemale kui kurjusega. Selles lasteetenduses saavad lapsed kaasa lüüa elevandi tsirkuses ja koos nõiakesega mängida. Seikluse käigus saab nõiake ka tagasi oma musta maagia oskused, mis tal eelmiste jõulude ajal kaduma läksid.
03.aprillil etendasid aedkooli õpetajad õpilastele käpiknukuetenduse “Kaasaegne muinasjutt”. Muinasjutus ei suutnud karu, hunt ja lind otsustada, kellest saab metsa valitseja ja nii tekkis neil arusaamatusi. Loos kõlasid erinevad tarkuseterad ja vanasõnad nagu: “Ühe mehe ramm, üheksa mehe mõistus”; “Üheksa mehe ramm ja ühe mehe mõistus”; “Raha paneb rattad käima”; “Lõpp hea, kõik hea” jne., mille kaudu leidsid ka muinasjutu tegelased loole õnneliku lõpu.
Osaleme õpilastega rahvusvahelisel joonistamiskonkursil World Fish Migration Award 2024 „FREE FLOW“. Rahvusvaheline vabalt voolavate jõgede ja kalade joonistamise võistlus korraldatakse enne mais tähistatavat kalade rändepäeva. Nii võistluse kui rändepäeva eesmärk on juhtida tähelepanu kalaliikidele ja nende elupaikadele, eriti just vabalt voolavatele jõgedele.
16. aprillil toimus õppekäik Tallinna Botaanikaaeda. Sõitsime peale esimest koolitundi koos koolieelikutega Tallinna Botaanikaaeda, et läbi viia loodusõpetuse ja eesti keele tunni raames õppetegevused. Meid saatis läbi palmi- ja kaktusemaja ning troopikametsade Botaanikaaia töötaja Helle, kes tutvustas.lastele taimi ja puid. Õpilased lugesid taimede ja puude nimetusi, fotografeerisid omale meelepäraseid taimi. Lapsed said nuusutada loorberi- ja kardemonipuu lehti ning nägid kakao- vanilje- ja mustapiprapuud. Eriti suurt elevust tekitas huulepulga puu, mille seemnetega sai proovida huulte värvimist. Saime kaasa ka huulepulga puu seemned, et panna need mulda. Botaanikaaias nähti veel mitmeid linde (tuvid, papagoid) ja kilpkonna, kes tekitasid lasts põnevust. Õpetaja Merle ja Ene
29.aprillil, peale kevadist koolivaheaega, esmaspäeva hommikul tulid õpilased kooli peale lõunat – kella 15:00-ks. Õpetajad olid planeerinud teistmoodi koolipäeva – Öökool, appi kui põnevalt see kõlab! Õpilased olid valmis koostööks ning õhtutundidel uusi oskusi ja teadmisi omandama. Esmalt seati sisse unepesad.
Muusikatund, sportmängud, õhtusöögi valmistamine ja õuemängud.
Muljetati õpetajate toas; lipati koridoridessegi peitust mängima. Enne ööune saabumist vaadati filmi ja peagi magati mesimagusat und.
30. aprill– Uus päev, uued plaanid ja tegemised! Hommikuvõimlemine, hommikusöök, kodust kaasavõetud lauamängude tuur ja siis õue….kooliümbrust koristama – „Talgupäev aedkoolis“
Päris raske on, kui kõik töövõtted pole selged. Õpetajate eeskujul ning juhendamisel hakkas see töötegemine tasapisi isegi meeldima. Korras kooliõu teeb rõõmu eelkõige meile endile!
28.septembril oli Kernu Kooli staadionil I-IV klassi spordipäev, osalesid ka lasteaia koolieelikud. Spordipäeva kavas oli 60m ja 400m jooks, pallivise ja kaugushüpe ning orienteerumisjooks metsarajal. Õpilased võtsid osa ka Tallinna Maratoni virtuaaljooksust. Oli tegus sportlik päev. Aitäh õpetaja Sirjele!
Varbola Lasteaia õue ala täitis 25. septembril mitukümmend tosinat suurt ja väikest inimest, kes olid tulnud traditsioonilisele Mihklipäeva perepäevale. Millega tähistati ka sügise algust. Peale nende oli kohal ka lasteaia vilistlasi ning kogukonna elanikke. Üheskoos nauditi kaunist sügisilma ja maitsvaid suupisteid kohvikust. Lastevanematele oli see võimalus omavahel tuttavaks saada ja suhelda. Käsitöö aias sai iga laps endale ema või isaga ühe lihtsalt valmiva tuulekella teha. Meisterdamiseks kasutati looduslikke materjale (puuoksad ja männikäbid).
Seiklusmängu erinevates punktides saadi panna proovile oma füüsiline vastupidavus, mõttetöö ja osavus.
Kurkide degusteerimisel oli 18 soola- ja marineeritud kurki. Igaüks sai degusteerimisel valida temale kõige enam maitsnud kurgi. Oma arvamus pandi kirja paberile, kuhu numbri taha tuli tõmmata kriips. Degusteerimise lõppedes loeti kriipsud kokku ja parim “kurgisõber” oli – perekond Nuut. Auhinnaks kurgisõbra poekott.
Õnneloosis võitis iga pilet mõne hoidisepurgi, aiasaaduse vms…
Keha sai kinnitada KOHVIKUS, värskelt küpsetatud pannkookide ja moosiga; meelepäraste suupistetega ning peale juua sooja teed, kohvi või morssi.
Perepäeval jätkus elevust ja koos tegutsemislusti paariks tunniks nii lastele kui ka nende vanematele. Ilmataat oli sammuti meie poolt. Aitäh kõigile lastevanematele, et panustasite ja aitasite perepäeva kordaminekule kaasa.
Kohvikust ja õnneloosist saadud tulu eest ostab aedkool juhtmevaba kaasaskantava kõlari koos mikrofoniga. Mängi muusikat ning laula, kus ja millal iganes tahad!
Soovime kõigile värvilist ja kaunist sügist!
21.septembril viis liikumisõpetaja Sirje läbi lõimingutunni „Leiva küpsetamine ning kelle suu matsub selle jalg tatsub“. Esimese tunni ajal tutvusid õpilased õpetaja Sirje kaasa toodud leiva juuretisega, millest üheskoos hakati valmistama leiva tainast. Iga üks sai nö „käe valgeks“ ehk proovida esimest korda kuidas leivatainas oma vormi võtab. Tainas eel kerkima pandud mindi kaheks tunniks õue sporti tegema. Ilm soosis igati õuetunde. Keegi oli aga vahepeal leivad ahju küpsema pistnud? Need küpsesid seal mõnusalt ja täitsid terve maja mõnusa leiva lõhnaga. Peale õuetunde oli kõht väga tühi – „kelle jalg tatsub, selle suu matsub“. Lõunasöögile lisaks maitsti värsket, enda küpsetatud sooja leiba koos võiga. Leiba jagati ka väikestele sõpradele lasteaias.
Taas oli üks põnev õppeprotsess, kus teadmiste omandamine käis koos praktilise tegevusega.
16.septembril toimus Märjamaa vallas 45. alevijook. Meie väikesest koolist oli esindatud II klassist kaks õpilast. Palju õnne neile ja aitäh vanematele, kes lapsed jooksma tõid!
14.septembril võtsime osa maailmakoristuspäevast. Tegime puhtaks koolimaja ümbruse, Varbola küla kergliiklustee äärse ala ja kohaliku poe ümbruse. Uskumatu kui palju prügi me jälle leidsime! Kurb on näha, et oma küla inimesed ei hooli oma kodukoha ümbrusest :(.
11.septembril oli maja aedkool vanavanemate päralt. Klassiõpetajad koos muusikaõpetajaga olid ettevalmistanud luuletused, lühinäidendi “Naeris”, laulud ja tantsud, mida väikese kontserdina esitleti. Lasteaia lapsed esitasid tantsu “Väikesed kiisud” ja “Oi lii, oli laa”. Saksofonil kõlas muusikaõpetaja Eliisa poolt “”lugu, mis nii mõnelgi pisara laubale tõi, on ju see meie vanavanemate nooruspõlve lugu. Ühiselt tantsiti laulumänge “Kes aias, kes aias” ja “Me lähme rukist lõikama”. Kostitasime kõiki küpsiste ja õuntega. Oli vahva ja lõbus pidu!
Tagasiside üritusele:
“11. septembri õhtupoolikul tähistas Varbola lasteaed-algkool vanavanemate päeva koos lasteaiaga. Olime kohale palutud meie silmaterade poolt saadetud kutsega. Vanavanemate päeva tähistamine andis meile positiivseid emotsioone nii korralduse kui ka isiklike humoorikate läbielamiste kaudu. Lapsed sisustasid kokkusaamise laulude, luuletuste, näidendi ja tantsude esitamisega. Lisaks veel üksjagu elevust tekitanud paar ühistantsu koos laste ja vanavanematega, mis võtsid kokku väga hästi välja peetud ja lühikese aja jooksul toimunud sündmuse. Soovime avaldada tänu Varbola sõbralikule aedkooli perele toreda ja emotsiooniderohke vanavanemate päeva eest!” Silmaterade Maarja ja Melissa vanavanemad
08.septembril käisime Kernu Koolis onu Ervini lasteteatrietendust “Lähen maale” vaatama. Lugu rääkis memmest ja taadist, kes ootasid külla lapselast. Sel ajal kui taat läks linnast kaneelisaiu tooma, rääkis memm meile muinasjutte – kuidas rebane oma saba ära kaotas ja lõpuks üles leidis, kuidas taluloomad lehm ja lammas muudkui vaidlevad, kuidas hunt soovis jänesega sõbraks saada, kuid see muudkui plehku pani. Kõik lood rääkisid sõprusest ja hoolimisest ja onu Ervin laulis toredaid laule lugude vahele. See lugu tuletas meile meelde, et lähenemas on vanavanemate päev .
Kooliaasta esimene õppepäev oli matk Preeriakotta, 04.septembril, kus õpilased läbisid 1,5 km pikkuse metsamatkaraja. See ei olnud lihtsalt matk läbi looduslikult kauni metsa, vaid sellel rajal õpiti/kogeti erinevaid metsas ellujäämiseks vajalikke nippe. Neid oskusi, mida teadsid ja kasutasid meie eelkäijad päevast päeva, mis tänapäeval on kahjuks unustatud. Kogemus, mis matkapäevast saadi tuli meie õpilastele vägagi kasuks. Aitäh Markole, kes õpilastele päeva õpetlike tegevusülesannete ja juttudega põnevaks tegi!
01.septembril algas aedkoolis uus õppeaasta, kooliteed alustas kaks I klassi õpilast. Meie väikeses ja armsas koolimajas õpib sel õppeaastal kaheksa vahvat koolilast. Õpetajatest lisandus meile muusikaõpetaja Eliisa ja uues ametis klassijuhatajana on õpetaja Merle. Soovime oma kooliperele imelist koolialgust!
Terve nädala jooksul toimus meil põnevaid emakeelega seotud tegevusi ja ülesandeid. Kirjutasime kõige ilusamaid eesti keelseid sõnu, kirjutasime luuletusi kõige ilusama käekirjaga. Esmaspäevast reedeni lugesid õpetajad ette Ilmar Tomusk´i raamatust “Kops läks üle maksa” meile ühe jutu.
Lasteaiaga koos oli väike kontsert, laulsime toredaid laule ja mängisime vahvaid mänge.
Esitasime näidendi “Naeris”, kuid veidi teisel moel kui oleme harjunud nägema.
Õpilased tulid kolmapäeval kooli kostümeerituna, olid mõne Eesti muinasjutu või mõne muu raamatu tegelased. Kaasas oli raamat, millest lugesid või jutustasid oma tegelase kohta jutu või lõigu, meil oli vaja ära arvata, kes on kes. Nii oli meil kaks kavalat rebast, ükssarvik, väike hiireke, kes pidas oma sünnipäeva; hunt, metskits, hunt, kes oli nii hunt kui ka kana; kaka ja võilill raamatust “Kaka ja kevad”.
15.veebruar külastas meie maja Heino Seljamaa oma “Kohverteatriga” ja etendas “Okasroosikest”.
14.veebruar Sõbrapäev
Täna oli koolimajas roosades, punastes ja valgetes riietes õpilasi ja õpetajaid näha. Meisterdasime sõbrale kaarte, mängisime koos ja meil oli fotosein, mille taustal vahvaid sõbrapilte tegime! Head sõbrapäeva!
Põhikooli riiklik õppekava seab üheks sihiks õpilase tervikliku maailmapildi kujunemise. Selleks, et asjadest paremini aru saada, tuleb aegajalt koolimajast väljas käia. Õpitakse ju kõikjal, mitte ainult koolipingis. 28.november käesoleval aastal kujunes Varbola Lasteaed-Algkooli õpilastele teistmoodi koolipäevaks. Sõitsime Tallinnasse rongiga. Esimene katsumus oli julgus suhelda ja osata küsida rongisaatjalt rongipilet, ikka õigesse rongijaama. Vähem tähtis ei olnud kindlasti rahaga arveldamine.
Kui olime edukalt Balti Jaama jõudnud, tuli kiirel sammul tõtata Eesti Lastekirjanduse Keskuse poole.
Seal ootas meid lahke pererahvas eesotsas kirjanik Liis Seiniga. Liis tutvustas meile võimalusi, mida kõike selles vahvas majas teha saab. Saime teada, et seal korraldatakse kirjandusüritusi ja illustaratsiooninäitusi. Võimalik on läbi viia ekskursioone ja teematunde. Erinevatel korrustel asuvad Edgar Valteri galerii, raamatukogu, varakamber, illustratsioonigalerii ja muinasjutupööning.
Eriti huvitavaks kujunes Liis Seini enda uute raamatute tutvustus. No, kuidas ei ole siis põnev kui “ Ühe täiesti tavalise pere isa otsustab, et senine elu peab muutuma. Selleks tuleb leida endale hobi: poks, peotants või hoopis iluvõimlemine? Või hakata kunsti koguma? Kas reisida Aafrikasse, Ameerikasse või Indiasse? Vallutada köök ja sukelduda retseptide maailma? Kas hakata kirjutama luuletusi, jutte või näidendeid? Mis oleks, kui muudaks oma korteri hotelliks? Või prooviks pigem režissööri ametit? Aga kuidas oleks õppimisega mõnes kuulsas ülikoolis?” Isa isepäisus tekitab tõelise hobide maratoni ja paneb proovile pereliikmete kannatuse. Kui nüüd tekkis huvi, siis peab küll raamatut “Mona isepäine isa” lugema. Selle vahva raamatu kinkis Liis ka Varbola Lasteaed-Algkoolile.
Järgmine väike peatus oli Raekoja platsil. Raekoja platsi jõulukuuse traditsioon ja selle hoidmine on tallinlastele väga oluline, sest ilma jõulupuuta jääks õige jõulutunne olemata. Vanalinna südamesse, Raekoja platsile ei sobi lihtsalt igasugune puu. Kuuse valimine on väga põhjalik ettevõtmine, mille käigus otsitakse välja see ainus ja õige. Eesti tähtsaim 2022. aasta jõulupuu on kasvanud Anija vallas, Mustjõe külas.
Meie viimaseks õppekohaks oli valitud Vene Draamateater ja etenduseks Viljandi Ugala etendus “Vai, vai vaene Vargamäe”. Etenduses kohtutakse Anton Hansen Tammsaare teose “Tõde ja õigus” esimese osa olulisemate tegelaste ja sündmustega. Lavastus jutustab lühidalt ja lastele mõistetavas keeles ümber Tammsaare romaani ning annab noortele vaatajatele esmase pildi Andresest, Pearust, Marist, Krõõdast ja teistest Tammsaare tegelastest. Lavastuse mõte on väga lihtne: tuleb armastada, enne kui on hilja. Hoida ja väärtustada lähedasi, tundeid välja näidata, puudutada ja kallistada, mitte lasta armastusel igapäevasesse töösse-vaeva hääbuda. Kui vanal Andresel viimaks kogu töö tehtud saab, kui Vargamäe ükskord päriselt valmis saab, on mehel juba habe põlvini ja elu sõrmede vahelt libisenud. Poeg lahkub kodust ja isa ei saa aru, kus siis asi valesti läks. Plaan oli ju hea – teeme kõigepealt kogu töö ära ja küll siis armastame, «nii et maa on must». Armastada enne kui hilja.
.
. Ikka selleks, et järgmine aasta läheks hästi ning et mustus ja laiskus kimbutama ei tuleks. 
. 
? Eriti siis kui puhub tugev tuul? Meil õnnestus päris hästi
!
tegime aga koolimaja võimlas – see tekkidega kihutamine mööda saali oli lõbus ja meeldejääv! Sõitu tehti ka õpetajatele
. Võimla kajas lõbusast vastlapäeva melust.
.
tõesti vaikselt hääbuma ja lumistel nõlvadel liulaskmisest võib saadagi minevik…..
.
