Sel nädalal toimusid, vaatamata jahedale ilmale, õpilastel koolitunnid õues.
Meediatunni teemaks oli “Oma silm on kuningas”, vaatlesime erinevaid looduslikke materjale algul silmaga, siis luubiga ja lõpuks mikroskoobiga. III ja IV klassi õpilased kirjeldasid erinevusi töölehele.
Kordasime puude nimetusi helisalvestatavate pesulõksudega 🙂
Tegime III klassiga muusikat, kasutades Makey Makey komplekti, puuvilju ja looduslikku materjali nagu käbid, puuoksad, kivid.
Tänane koolipäev viis meid Matsalu rahvuspargi külastuskeskusesse ja Penijõe matkarajale., kus tutvusime programmiga “Kevadine linnuelu Matsalus”. Külastuskeskuses saime teada, et Matsalu rahvuspargi eripäraks on – Euroopa suurimad looduslikud luhaniidud, roostik, Kasari alamjooksu kujunemine läbi aastakümnete, omanäolised rannaniidud, puisniidud ja puistud, rikkalik kultuuripärand. (Neli pilti Matsalu RMK kodulehelt https://www.loodusegakoos.ee/kuhuminna/rahvuspargid/matsalu-rahvuspark/1253).
Külastuskeskusest jätkus meie tee Penijõe matkarajale, mille pikkus oli 3,6 km. Ronisime linnuvaatlustorni, kuulsime linnulaulu ja tutvusime sealse elustikuga.
Päeva teinepool kulges Haapsalus Iloni Imedemaal, kus saime osa programmist “Iloni lugu”. Tutvusime Ilon Wiklandi põneva elukäigu ja tema loodud illustratsioonidega. Et maailmakuulsa illustraatori loominguga paremini tutvuda kasutasime erilist luubimängu, mis aitas tema piltide detailirohkust märgata. Programmi üheks osaks oli meisterdamine ja iseseisev mänguaeg.
08.- 12. mai oli koolilastel õuemängude vahetunnid, kus iga õpilane õpetas mõne vahva mängu koolikaaslasele. Nii sai selgeks kriket, koos mängiti juba tuttavat “Kivi-paber-käärid”, elevust ja hasarti pakkusid palli- ja ringmängud.
09.mai toimus Märjamaa Gümnaasiumis I kooliastme kevadmälumäng, meie koolist osalesid Marii (13.koht) ja Maarja (21.koht). Väga vaprad ja head tulemused! Aitäh Teile ja õpetaja Anule!
Varbola lasteaed-algkoolis õpib neljas klassis üheksa last. See on Märjamaa valla kõige
pisem kool.
Kooli üks suur eelis on, et palju tegevusi toimub looduses, kus lapsed saavad päris asju
teha ja näha. „Sel aastal on meil olnud kolm väga vahvat metsapäeva, loodame et see
saab traditsiooniks,” räägib kooli direktor Eli Laaser.
Sügisel alustati viiekilomeetrise matkaga Pajakal. Muuhulgas satuti küüditamise järgselt
välja surnud Jutapere külasse, kus vaadati, kuidas loodus ajaloole peale kasvab. Lapsed
uurisid seda, mis talukohtadest veel näha ja said teada, et heina- ja põllumaade asemele
kasvanud mets on tänaseks raieküps.
Imeilusa vesiroosidega Sepa järve äärde jõudes tehti natuke ka tööd. Keegi oli sinna
teadmata põhjusel suurema hulga kilet vedelema jätnud. See lõigati tükkideks ja iga
matkaja pani natuke kilet väiksesse seljakotti, viimased tulid RMK poolt koos Metsataibu
viktoriiniraamatukestega. Nii sai prügi autoga ligipääsmatust kohast ära viidud.
Järgmine käik oli enne jõule ja mõistagi selleks, et valida Varbola koolile väärikas
kuusepuu.
Teel tutvustati lastele erinevas vanuses metsasid, nii alles kasvama pandud kultuure kui ka
vanemaid puistuid, kus käisid juba raietöid, aga ka põlismetsa, mida inimene puutunud ei
olnudki.
Külastati ka vastvalminud taimlat, kus kasvatatakse istutamiseks vajalikke väikesi
puuistikuid. Teele jäi tükk püsimetsa, kus osa puid oli ära raiutud ja omanikul lootus, et
nende asemele looduslikult ise uued kasvavad.
Lõpuks õpiti, kuidas valida omale jõulupuud ning kust seda üldse võtta tohib.
Kolmas osa toimus nüüd kevadel, kui lastel oli võimalik metsaistutamises kätt proovida.
Kokku pandi maha 200 sangleppa ja 100 kuuske. Pärast tööd arutleti, millal sellest mets
saab ning jõuti järeldusele, et see on metsa lasteaed. Kõik metsapäevadel osalejad said
ka metsakasvataja tunnistuse.
„Muljed on ülipositiivsed,” kiidab kaasas olnud õpetaja Anu Kuusler. „Õppisime kodukoha
ajalugu, puid ja taimi tundma, saime väga palju teada metsanduse kohta, nägime
erinevaid metsatüüpe. Viimati istutades oli paljude jaoks uudis, et on olemas erinevad
lepad.”
Ta usub, et taolist õpet on parem ellu viia just väikeses koolis, kus kõik lapsed saavad
võrdselt tähelepanu. „Looduse tundmaõppimine toimub päris keskkonnas, mitte õpiku ja
töövihikuga.”
Neljanda klassi tüdruku Iirise jaoks mets võõras pole, sest ka tema isa töötab metsas. „Ise
olen varem puid istutanud toruga, aga need olid liiga suured, sellepärast istutasime
labidatega ja see oli uus kogemus,” kirjeldab ta viimast metsapäeva. „Algus oli tore,
vahepeal väsisin ära, aga siis tuli jälle elu sisse.”
Kõige üllatavam Iirise jaoks oli aga neid juhendanud Kertu polnudki varem elusat rästikut
näinud!
Metsaõpet korraldas OÜ Pajaka Puidus töötav Kertu Elfenbein, kes on ka kooli hoolekogu
esimees ning seal on ka õppinud tema viis last. „Nüüd lõpetab viimane ära ning asub
õppima Nissi koolis,” räägib Kertu. „Aga metsahariduse andmist võib ikka jätkata, see oli
hästi tore tegemine.”
„Koostöö jätkub,” kinnitab ka direktor Eli Laaser. „Kertu on toonud hoopis teise nurga alt
lähenemise loodusele ja metsale.”
Teksti koostas Mari Kartau “Maalehe Metsalehe” toimetaja
20.aprillil toimus aedkooli õpilaste ja lasteaia 4-7a laste ühine spordipäev orienteerumisega kooli spordiväljakul. Rõõmu oli palju. Aitäh Ilmataadile ilusa sooja ilma eest ja õpetaja Sirjele põnevate sportmängude korraldamisel- 🙂
Terves kehas terve vaim!!!
21.veebruar on eesti rahvakalendritähtpäev – vastlapäev, mis on liikuv püha, nõuab noort kuud ja teisipäevast päeva, kirikukalendris seotud lihavõttepühade ning nende eelse suure paastu algusega, seetõttu Lõuna-Eestis nimetatud lihaheitepäevaks. Vastlapäev lõpetab jõuludega alanud lõbustused ja on eelmänguks suurele lihavõttepühadeni kestvale paastule. Tuntud ka kui liugupäev – lasti liugu, et kasvaks hea lina. Käisime mäel kelgutamas, oli palju lusti ja sõime maitsvaid vastlakukleid!
November on rikas vanarahvakalendri tähtpäevade poolest. Nende sekka kuuluvad mardi- ja kadripäev. Mõneti unustuste hõlma vajuma hakanud mardisanditamine on siiski novembrikuu kõnekamaid rahvakalendri tähtpäevi.
Varbola Kooli õpilased hakkasid juba septembri kuus tegema ettevalmistusi mardijooksuks. Õppetunni „Kaunid kunstid“ raames said selgeks mardipäeva kombed ja pikaajaline eesti rahva traditsioon. Harjutati laule, laulumänge, mõistatuste esitamist ning mõeldi läbi kostüümid. Tumedates riietes „sandid“ käivad lauldes ukselt uksele ning viivad pererahvale õnne.
20. sajandi esimesel poolel kasutasid mardisandid pikemate vahemaade puhul perest – peresse läbimiseks hobust, sest vankrile või rekke oli hea andisid laduda. Täna liiguvad mardid pikemate vahemaade läbimiseks perest-peresse autodega, sest pagasiruum mahutab hulgaliselt head-paremat
!
09. novembri – Mardilaupäeva tegi eriliseks tõehetk, et õhtuhämaruse saabudes läks Varbola koolimajast liikvele 12 liikmeline MARDIPERE – keda juhtis mardiisa koos mardiemaga. Mardiperesse kuulusid mardilapsed, mardihani, mardihobune ning mardisokk.
Suur tänu koostöö eest kõigile Varbola Kooli õpilaste peredele, et lahkelt meie MARDIPERE vastu võtsite; ohtralt ande jagasite ja peate oluliseks eesti rahvakalendri tähtpäevade traditsiooni jätkumist.
Sügisene matk viis meid seekord matkajuht Markoga Preeriakotta.
Nii me matkasime kooli juurest otse üle spordiväljaku, külateel ja mööda põllu ääri. Metsavahele jõudes kuulatasime hääli ja Marko rääkis meile kuidas tuleb metsas käituda ja mis on pühapaigad. Leidsime, et mets on püha ja ka inimene on püha.
Metsas mööda vana külateed kõndides nägime lepatriinude pesa, pehkinud puunotte ja harjutasime kõrgushüpet.
Maastik mida läbisime oli mitmekesine – palju ronimist üle maha kukkunud puude, käänuline, võssa kasvanud kuid õnnelikud ja rõõmsad olime kui kuulsime koera haukumist ja lähenevat Preeriakoja silti.
Enne veel kui sihtkohta jõuame viis Marko meid kultusekivi juurde kus rääkis meile miks seda nii kutsutakse. Kultusekivi või siis rahvapäraselt ohvrikivi on meie esivanemate poolt kutsutud kohaks kus ohverdati ande, et elu paremaks läheks, usuti selle kivi väge, see kivi oli püha, mis kivile pandi seda sealt ära ei tohtinud enam võtta. Meiegi panime sinna oma annid ja soovisime aedkoolile edu ja õnne!
Tegime tipis lõkke üles, mängisime vahvaid mänge ja varsti oligi kooli tee taas vaja ette võtta.
Kodutee viis meid mööda kuivaks jäänud Vardi jõge, mis pakkus palju elevust. Nägime kopraurgu, ronisime üle kopra tammi, kõndisime mudas ja kivisel maastikul, ronisime üle jõkke kukkunud puude ja puujuurikate. Puhkasime ja kõndisime vapralt edasi!
Suur tänu Marko, et meile teejuhiks olid ja oma valdusi tutvustasid! Aitäh vapratele matkasellidele Maarja, Marii, Loore Lynn, Iiris, Kermo, Dan, Marten ja Erich, et selle pea 6 km matka jaksasite läbi kõndida! Õues on vahva õppida!!! Matk on tore!!! Sõbrad koos!!!
Peale matka tegime koolis mõned mõistekaardid, mis siis matkast meelde jäi 🙂
Mihklipäeval toimus aedkooli õpilaste spordipäev Kernu staadionil. Olime tublid 60m jooksus
, palliviskes
, kaugushüppes, 400m jooksus
, kuid siiski vajavad kergejõustikualad kindlasti veel harjutamist, rõõm oli näha, et mõnigi õpilane parandas oma tulemusi võrreldes eelmise sügisega.
Orienteerumisrajal joosti välja supertulemused
. Päike soosis hommikupoole meie spordipäeva 
Õpilased said autasustatud diplomite ja buffidega.
Suur tänu kõikidele vapratele spordipäevast osa võtnud õpilastele ja õpetajatele. Oli lõbus ja emotsioone täis päev. Kahjuks ei jõudnud lapsed seiklusrajale turnima, seda osalt alanud vihmasabina tõttu, mis raja märjaks ja libedaks tegi, osalt ka ajapuudusel. Liikumist täis päeval kadus aeg imekiirelt, nagu oleks temal ka võidujooks olnud! 
Võtsime õpilastega taas Maailmakoristuspäeva projektist osa. Koristasime aedkooli ümbrust ja Varbola küla pea tänavat. Õpilastel tekkis päris mitu küsimust – “KELLE PRÜGI ME IGA AASTA KORISTAME?”, “KES VISKAB PRÜGI MAHA?”, “MIKS INIMESED NII KÄITUVAD?” Kuid me olime üllatunud, et suitsukonisi vedeles maas vähem kui eelmisel aastal ja üldse oli territoorium puhtam. Me olime väga usinad prügikorjajad, tegime nalja ja võrdlesime oma “saaki” sõbraga. Meediatunnis tegid õpilased mõned “prügipildid”, mida koos analüüsisime. I klass sai oma “pildiraami” koju kaasa, et koduteel leiduva pisiprügi sinna peale sättida.
Aitäh, et hoolid ja hoiad oma kodukohta!
