02. aprillil käisime Kernu Koolis vaatamas Miku-Manni etendust “Salasoov”. Lugu rääkis Nõiatüdrukust, kes on aru saanud, et heaga jõuab palju kaugemale kui kurjusega. Selles lasteetenduses saavad lapsed kaasa lüüa elevandi tsirkuses ja koos nõiakesega mängida. Seikluse käigus saab nõiake ka tagasi oma musta maagia oskused, mis tal eelmiste jõulude ajal kaduma läksid.
03.aprillil etendasid aedkooli õpetajad õpilastele käpiknukuetenduse “Kaasaegne muinasjutt”. Muinasjutus ei suutnud karu, hunt ja lind otsustada, kellest saab metsa valitseja ja nii tekkis neil arusaamatusi. Loos kõlasid erinevad tarkuseterad ja vanasõnad nagu: “Ühe mehe ramm, üheksa mehe mõistus”; “Üheksa mehe ramm ja ühe mehe mõistus”; “Raha paneb rattad käima”; “Lõpp hea, kõik hea” jne., mille kaudu leidsid ka muinasjutu tegelased loole õnneliku lõpu.
Osaleme õpilastega rahvusvahelisel joonistamiskonkursil World Fish Migration Award 2024 „FREE FLOW“. Rahvusvaheline vabalt voolavate jõgede ja kalade joonistamise võistlus korraldatakse enne mais tähistatavat kalade rändepäeva. Nii võistluse kui rändepäeva eesmärk on juhtida tähelepanu kalaliikidele ja nende elupaikadele, eriti just vabalt voolavatele jõgedele.
16. aprillil toimus õppekäik Tallinna Botaanikaaeda. Sõitsime peale esimest koolitundi koos koolieelikutega Tallinna Botaanikaaeda, et läbi viia loodusõpetuse ja eesti keele tunni raames õppetegevused. Meid saatis läbi palmi- ja kaktusemaja ning troopikametsade Botaanikaaia töötaja Helle, kes tutvustas.lastele taimi ja puid. Õpilased lugesid taimede ja puude nimetusi, fotografeerisid omale meelepäraseid taimi. Lapsed said nuusutada loorberi- ja kardemonipuu lehti ning nägid kakao- vanilje- ja mustapiprapuud. Eriti suurt elevust tekitas huulepulga puu, mille seemnetega sai proovida huulte värvimist. Saime kaasa ka huulepulga puu seemned, et panna need mulda. Botaanikaaias nähti veel mitmeid linde (tuvid, papagoid) ja kilpkonna, kes tekitasid lasts põnevust. Õpetaja Merle ja Ene
02.veebruar on eestlastele päris tähenduslik päev. Rahvakalendri tähtpäevana on küünlapäev üks tuntumatest talvepoolituspühadest saartel, Läänemaal ja Lõuna – Eestis. Küünlapäeval pidi pool inimeste ja loomade toidust alles olema. Tavaks oli ütelda, et sel päeval murtakse talve selgroog, talve süda lüüakse lõhki, kõrred hakkavad lund vihkama/pelgama. Peamiselt Läänemaal ja Saaremaal lõppesid küünlapäeval jõulud, mujal olid need pühad lõpetatud kolmekuningapäevaga. Keedeti rituaalseid toite, nagu (tangu)putru ja sealiha, ning valmistati küünlaid. Uskumuse kohaselt põlevad sellel päeval tehtud küünlad heledalt. Küünlapäev on esimene suurem naistepüha, siis käisid naised külas ja kõrtsis, mehed tegid kodus naiste töö. Oluline oli küünlapuna ehk naistepuna joomine (seda joodi saartel, Lääne- ja Lõuna-Eestis), mis pidi tagama kena punapõskse väljanägemise. Info.
Meiegi alustasime oma koolipäeva koos lasteaia lastega “Õnneseente” rühmas ühise hommikupudru söömise ja punase teejoogiga.
Küünlapäeval valmistati ikka küünlaid, nii tegime ka meie sel korral moodsaid küünlaid, mitte vanarahva kombel rasvaküünlaid. Meie küünlad tulid pisikestesse purkidess – pulber küünlad.
Värvide nädalal oli igal nädalapäeval oma värv ja tegevused. Õpilased, lasteaialapsed ja töötajad kandsid neil päevil vastavat värvi riideid või aksessuaare. Nädal algas erksavärvilise esmaspäevaga, riietuse värvideks neoon, roosa, kollane ja oranž. Naerulindude rühmas vooliti erksavärvilisest plastiliinist erikujulisi küünlaid.
Türkiissinine teisipäev, riietuse värviks sinine. Kooli saalis toimusid põnevad mängud kinnastega.
Kirju-mirju kolmapäeval riietuti tipi-täpilistesse, mummulistesse, triibulistesse ja ruudulistesse rõivastesse. Koos laulsime ja tantsisime.
Lumememmeline neljapäev sai oma nime rahvusvahelise lumememmedepäeva järgi ja riietuse värviks valge. Majas liikusid ringi väikesed ja suured lumememmed . Saalis käis vilgas lumememme ehitus.
Rohelisel reedel riietuti rohelisse. Mõõtsime, kellel on kõige suurem jalajälg ja kui osavad on õpilased nelja lause koostamisel.
Ajakiri Pere ja Kodu ning Eesti Ringmajandusettevõtete Liit kutsus novembrikuus 2023 kõiki Eesti lasteaedu pidama selle aasta jõule loodussõbralikumalt. Konkursi “Roheline kuusk” idee oli meisterdada koos lasteaia rühmaga jõulukuusk ja/või ehted taaskasutatavatest materjalidest, mille eest sai võita auhindu. Projekti eesmärgiks oli teadvustada, et kõik, mille oleme endale ostnud, pole katkisena või ülejäägina prügi, vaid hoopis materjal millegi uue tarvis. Oluline oli, et projekti jaoks ei ostaks keegi ühtki uut materjali, vaid kasutaks seda, mis juba olemas ja kusagil üle. Osavõtt osutus konkursi korraldajate arvates väga suureks – oma panuse andsid 422 lasteaiarühma üle Eesti. Materjalide valik oli väga lai ja mitmekesine ning lastel oli väga hea võimalus õppida, et millestki ebavajalikust saab luua väga kauneid asju.
Varbola lasteaia Naerulindude ja Õnneseente rühm haaras pakkumisest kinni ja koostöös laste kodudega asuti materjali koguma. Naerulindude rühmal valmisid kuused, mis olid tehtud munakarpidest, puidust lauajuppide jääkidest, paberist, lõngast. Õnneseente rühmal valmis kuusk plastpudelitest ja paberist.
Auhinna väärilist kohta meie lasteaed ei saanud, küll aga kujunes sellest konkursist välja aedkooli oma, taaskasutatud materjalidest jõulukuuskede meisterdamise idee.
29. novembriks valmis lasteaia ja kooli lastevanematega koostöös 31 väga eriilmelist jõulukuuske. Kuuskede meisterdamiseks kasutati puitu, metalli, paberit, naelu, mutreid, kangast, lõnga, pappi, torusid jms. Iga kuusk oli omamoodi silmapaistev ja eriline. Teostajate fantaasia on olnud suurepärane, kui leidlikud ja loovad on meie lapsed ja vanemad. Jõuluehteis kuusepuud olid 4.detsembril aedkooli traditsioonilisel jõululaadal külastajatele vaatamiseks. Andsime laadalistele võimaluse välja valida kõige omanäolisem puu.
Kõige rohkem hääli kogus Naerulindude rühma Saara pere meisterdatud kuusk, mis oli valmistatud veetorust ja kaunistatud värviliste lambipirnidega. Varbola lasteaed – algkool tänab kõiki lapsi ja nende peresid, kes meie üleskutsega kaasa tulid.
Näitus oli vaatamiseks kuni 20.detsembrini, mil kuused jõuludeks kodudesse viidi.
Tekst on avaldatud Märjamaa valla ajalehes “Märjamaa Nädalaleht”, teksti kirjutas Naerulindude rühma õpetaja Külli
Kunsti tunnis küpsetasime ja glasuurisime õpilastega piparkooke. Terve maja oli mõnusat piparkoogilõhna täis ja mõnus jõulutunne tekkis südamesse.
18. detsembril ootas õpilasi üllatus – hiigelsuur kingipakk, mis tuli avada käpikutega täringut veeretades et saada number kuus 🙂 Põnevust oli palju 🙂
Viimasel koolipäeval enne vaheaega, 20.detsembril, tegutses koolis päkapikuring, kus õpilastele oli ettevalmistatud erinevaid mängulisi ülesanded – koos loodi üks jõulujutt ja joonistati loo järgi pilt, iga õpilane rebis A4 paberist välja kuusepuu ja muusikaõpetajaga kuulati Mozartit.
Koolimajas oli tunda jõululõhna, sööklas sätiti lauad, et kogu aedkooliperega ühiselt pidulikku jõululõunat nautida.
31.10 oli koolis Halloweeni pidu. Õpilased tulid kooli vahvates kostüümides, mängisid erinevaid mänge ja lahendasid teemakohaseid ülesandeid.
20.10 Õppeprogramm “Igal pillil oma lugu” Tallinnas Muusika- ja Teatrimuuseumis ja ettelugemise päev.
Koolivaheaja eelsel päeval oli meil väljasõit Tallinna, nagu tavaks on saanud sõidame sinna rongiga. Rongis on esimeseks proovikiviks õpilasel pileti ostmine kontrolörilt kuna lapsed on tagasihoidlikud ja kohmetud, siis pidi ka kontrolör kannatlik olema. Tegevus võttis ikka mõned minutid aega, me saime hakkama ja sõit Riisiperest Tallinna sai alguse.
Tallinnas jalutasime Baltijaamast vanalinna, vaatasime ajaloolist linnamüüri Toompealossiga ja Tornide väljaku torne, Raekoja platsil tegime ühispildi, uudistasime Niguliste kirikut kuni jõudsime sihtkohta Tallinna Muusika -ja Teatrimuuseumi, õpetaja Terje oli giidiks :).
Muusika -ja Teatrimuuseumis ootas meid põnev õppeprogramm “Igal pillil oma lugu”.
Saime tuttavaks rahvapillidega – vilepill, jauram, torupill, Hiiu kannel, pingipill, sikusarvepill, karjapasun. Meile räägiti millal ja miks neid mängiti? Millest on pille valmistatud? Kuulasime nende kõla ja proovisime mõnest pillist ka ise hääle kätte saada. Oli väga tegus ja vahva õpitund.
Ettelugemise päeva tähistatakse Eestis juba 30. korda. Sel päeval toimub traditsiooniline üleriigiline 4. klasside ettelugemise võistlus. Meie neljandikud sellest osa ei võtnud, kuid ega ettelugemisest või siis pigem kuulamisest nad ei pääsenud .
Tänane sündmus oli pühendatud lastekirjanik Eno Rauale, kelle sünnist möödus veebruaris 95 aastat.
Meie ettelugemise hetk oli Tallinnas Reval Cafe kohvikus, kus õpetaja Terje luges ette raamatut “Naksitrallid” ja Melissa jätkas sama raamatuga koduteel Tallinn – Riisipere rongis.
28.septembril oli Kernu Kooli staadionil I-IV klassi spordipäev, osalesid ka lasteaia koolieelikud. Spordipäeva kavas oli 60m ja 400m jooks, pallivise ja kaugushüpe ning orienteerumisjooks metsarajal. Õpilased võtsid osa ka Tallinna Maratoni virtuaaljooksust. Oli tegus sportlik päev. Aitäh õpetaja Sirjele!
Varbola Lasteaia õue ala täitis 25. septembril mitukümmend tosinat suurt ja väikest inimest, kes olid tulnud traditsioonilisele Mihklipäeva perepäevale. Millega tähistati ka sügise algust. Peale nende oli kohal ka lasteaia vilistlasi ning kogukonna elanikke. Üheskoos nauditi kaunist sügisilma ja maitsvaid suupisteid kohvikust. Lastevanematele oli see võimalus omavahel tuttavaks saada ja suhelda. Käsitöö aias sai iga laps endale ema või isaga ühe lihtsalt valmiva tuulekella teha. Meisterdamiseks kasutati looduslikke materjale (puuoksad ja männikäbid).
Seiklusmängu erinevates punktides saadi panna proovile oma füüsiline vastupidavus, mõttetöö ja osavus.
Kurkide degusteerimisel oli 18 soola- ja marineeritud kurki. Igaüks sai degusteerimisel valida temale kõige enam maitsnud kurgi. Oma arvamus pandi kirja paberile, kuhu numbri taha tuli tõmmata kriips. Degusteerimise lõppedes loeti kriipsud kokku ja parim “kurgisõber” oli – perekond Nuut. Auhinnaks kurgisõbra poekott.
Õnneloosis võitis iga pilet mõne hoidisepurgi, aiasaaduse vms…
Keha sai kinnitada KOHVIKUS, värskelt küpsetatud pannkookide ja moosiga; meelepäraste suupistetega ning peale juua sooja teed, kohvi või morssi.
Perepäeval jätkus elevust ja koos tegutsemislusti paariks tunniks nii lastele kui ka nende vanematele. Ilmataat oli sammuti meie poolt. Aitäh kõigile lastevanematele, et panustasite ja aitasite perepäeva kordaminekule kaasa.
Kohvikust ja õnneloosist saadud tulu eest ostab aedkool juhtmevaba kaasaskantava kõlari koos mikrofoniga. Mängi muusikat ning laula, kus ja millal iganes tahad!
Soovime kõigile värvilist ja kaunist sügist!
21.septembril viis liikumisõpetaja Sirje läbi lõimingutunni „Leiva küpsetamine ning kelle suu matsub selle jalg tatsub“. Esimese tunni ajal tutvusid õpilased õpetaja Sirje kaasa toodud leiva juuretisega, millest üheskoos hakati valmistama leiva tainast. Iga üks sai nö „käe valgeks“ ehk proovida esimest korda kuidas leivatainas oma vormi võtab. Tainas eel kerkima pandud mindi kaheks tunniks õue sporti tegema. Ilm soosis igati õuetunde. Keegi oli aga vahepeal leivad ahju küpsema pistnud? Need küpsesid seal mõnusalt ja täitsid terve maja mõnusa leiva lõhnaga. Peale õuetunde oli kõht väga tühi – „kelle jalg tatsub, selle suu matsub“. Lõunasöögile lisaks maitsti värsket, enda küpsetatud sooja leiba koos võiga. Leiba jagati ka väikestele sõpradele lasteaias.
Taas oli üks põnev õppeprotsess, kus teadmiste omandamine käis koos praktilise tegevusega.
16.septembril toimus Märjamaa vallas 45. alevijook. Meie väikesest koolist oli esindatud II klassist kaks õpilast. Palju õnne neile ja aitäh vanematele, kes lapsed jooksma tõid!
14.septembril võtsime osa maailmakoristuspäevast. Tegime puhtaks koolimaja ümbruse, Varbola küla kergliiklustee äärse ala ja kohaliku poe ümbruse. Uskumatu kui palju prügi me jälle leidsime! Kurb on näha, et oma küla inimesed ei hooli oma kodukoha ümbrusest :(.
11.septembril oli maja aedkool vanavanemate päralt. Klassiõpetajad koos muusikaõpetajaga olid ettevalmistanud luuletused, lühinäidendi “Naeris”, laulud ja tantsud, mida väikese kontserdina esitleti. Lasteaia lapsed esitasid tantsu “Väikesed kiisud” ja “Oi lii, oli laa”. Saksofonil kõlas muusikaõpetaja Eliisa poolt “”lugu, mis nii mõnelgi pisara laubale tõi, on ju see meie vanavanemate nooruspõlve lugu. Ühiselt tantsiti laulumänge “Kes aias, kes aias” ja “Me lähme rukist lõikama”. Kostitasime kõiki küpsiste ja õuntega. Oli vahva ja lõbus pidu!
Tagasiside üritusele:
“11. septembri õhtupoolikul tähistas Varbola lasteaed-algkool vanavanemate päeva koos lasteaiaga. Olime kohale palutud meie silmaterade poolt saadetud kutsega. Vanavanemate päeva tähistamine andis meile positiivseid emotsioone nii korralduse kui ka isiklike humoorikate läbielamiste kaudu. Lapsed sisustasid kokkusaamise laulude, luuletuste, näidendi ja tantsude esitamisega. Lisaks veel üksjagu elevust tekitanud paar ühistantsu koos laste ja vanavanematega, mis võtsid kokku väga hästi välja peetud ja lühikese aja jooksul toimunud sündmuse. Soovime avaldada tänu Varbola sõbralikule aedkooli perele toreda ja emotsiooniderohke vanavanemate päeva eest!” Silmaterade Maarja ja Melissa vanavanemad
08.septembril käisime Kernu Koolis onu Ervini lasteteatrietendust “Lähen maale” vaatama. Lugu rääkis memmest ja taadist, kes ootasid külla lapselast. Sel ajal kui taat läks linnast kaneelisaiu tooma, rääkis memm meile muinasjutte – kuidas rebane oma saba ära kaotas ja lõpuks üles leidis, kuidas taluloomad lehm ja lammas muudkui vaidlevad, kuidas hunt soovis jänesega sõbraks saada, kuid see muudkui plehku pani. Kõik lood rääkisid sõprusest ja hoolimisest ja onu Ervin laulis toredaid laule lugude vahele. See lugu tuletas meile meelde, et lähenemas on vanavanemate päev .
Kooliaasta esimene õppepäev oli matk Preeriakotta, 04.septembril, kus õpilased läbisid 1,5 km pikkuse metsamatkaraja. See ei olnud lihtsalt matk läbi looduslikult kauni metsa, vaid sellel rajal õpiti/kogeti erinevaid metsas ellujäämiseks vajalikke nippe. Neid oskusi, mida teadsid ja kasutasid meie eelkäijad päevast päeva, mis tänapäeval on kahjuks unustatud. Kogemus, mis matkapäevast saadi tuli meie õpilastele vägagi kasuks. Aitäh Markole, kes õpilastele päeva õpetlike tegevusülesannete ja juttudega põnevaks tegi!
01.septembril algas aedkoolis uus õppeaasta, kooliteed alustas kaks I klassi õpilast. Meie väikeses ja armsas koolimajas õpib sel õppeaastal kaheksa vahvat koolilast. Õpetajatest lisandus meile muusikaõpetaja Eliisa ja uues ametis klassijuhatajana on õpetaja Merle. Soovime oma kooliperele imelist koolialgust!
Raplamaa koolide esimeste klasside õpilastele oli kevadeks väljakutse taimeprojektis osalemine. Projekti ajal külvasid õpilased erinevaid seemneid, jälgisid nende kasvamist ja lõpptulemuseks oli vaja kõik jäädvustused ühe minutiliseks esitluseks luua.
Meie õpilased külvasid kurgi-, päevalille-, maasika-, kressi- ja astri seemneid ja istutasid kartulit. Oli põnev tegevus. Õpetaja Ene tegi erinevatel kuupäevadel pilte ja videosid, mis sai õpetaja Terje poolt kuue minutiliseks esitlusesks kokku pandud.
Žüriiks olid õpilased ja õpetajad, meie õpilaste tulemus oli väga hea, märkimisväärne ja jutuainet pakkuvaks osutus Marii kartulikasvatus.
Koolisööklasse sättisid õpetaja Anu ja Külli aedkooli õpilaste ja laste poolt tehtud kunstitööd. Söögisaal näeb väga kaunis välja, seintel on imevahvad teosed. Õhtul kohvikusse tulevad emad saavad üllatuse osaliseks – “Leia oma lapse töö!”
10. mail oli majas sigimist ja sagimist, õhtul ootas ees meeleolukas kontsert laulude, luuletuste ja tantsudega emale.
IV klassi õpilased soovisid väga kohvikut pidada, et oma lõpuekskursiooniks veidi tulu teenida. Nii sättisid nad terve päeva koolisööklasse laudu, toole ja müügileti. Kodus valmistatud hõrgutistele pandi koos hinnad ja sätiti kohvik külalistele valmis. Põnevust oli palju.
. Saalis käis vilgas lumememme ehitus.
