Emakeelenädal 13.-17. märts

Terve nädala jooksul toimus meil põnevaid emakeelega seotud tegevusi ja ülesandeid. Kirjutasime kõige ilusamaid eesti keelseid sõnu, kirjutasime luuletusi kõige ilusama käekirjaga. Esmaspäevast reedeni lugesid õpetajad ette Ilmar Tomusk´i raamatust “Kops läks üle maksa” meile ühe jutu.

Lasteaiaga koos oli väike kontsert, laulsime toredaid laule ja mängisime vahvaid mänge.

Esitasime näidendi “Naeris”, kuid veidi teisel moel kui oleme harjunud nägema.

Õpilased tulid kolmapäeval kooli kostümeerituna, olid mõne Eesti muinasjutu või mõne muu raamatu tegelased. Kaasas oli raamat, millest lugesid või jutustasid oma tegelase kohta jutu või lõigu, meil oli vaja ära arvata, kes on kes. Nii oli meil kaks kavalat rebast, ükssarvik, väike hiireke, kes pidas oma sünnipäeva; hunt, metskits, hunt, kes oli nii hunt kui ka kana; kaka ja võilill raamatust “Kaka ja kevad”.

Hoiame oma kaunist emakeelt!

Hõissa, käes on vastlad!

21.veebruar on eesti rahvakalendritähtpäev – vastlapäev, mis on liikuv püha, nõuab noort kuud ja teisipäevast päeva, kirikukalendris seotud lihavõttepühade ning nende eelse suure paastu algusega, seetõttu Lõuna-Eestis nimetatud lihaheitepäevaks. Vastlapäev lõpetab jõuludega alanud lõbustused ja on eelmänguks suurele lihavõttepühadeni kestvale paastule. Tuntud ka kui liugupäev – lasti liugu, et kasvaks hea lina. Käisime mäel kelgutamas, oli palju lusti ja sõime maitsvaid vastlakukleid!

Sõbrapäeva nädal

15.veebruar külastas meie maja Heino Seljamaa oma “Kohverteatriga” ja etendas “Okasroosikest”.

14.veebruar Sõbrapäev

Täna oli koolimajas roosades, punastes ja valgetes riietes õpilasi ja õpetajaid näha. Meisterdasime sõbrale kaarte, mängisime koos ja meil oli fotosein, mille taustal vahvaid sõbrapilte tegime! Head sõbrapäeva!

Veebruari tegemised

Küünlapäev 02.veebruar

Küünlapäev on rahvakalendri tähtpäev, mil talvekülm hakkab taanduma ja kevademärgid on looduses juba tunda. Mõnel pool Eestis kutsuti seda päeva ka pudrupäevaks. Sel päeval ei tohtinud kedrata, hakati kangastelgedel kuduma. Aedkoolis meisterdasime koos mesilasvahast küünlaid. See oli tore tegemine 🙂 Küünlapäeval tehtud küünlad põlevad eriti ereda leegiga!

Aabitsapidu 01.veebruar

Õppeaastast on pool möödas, I klass on oma esimese tähtsa raamatuga, aabitsaga, lõppu jõudnud. Nüüd on õige hetk kontrollida õpilaste teadmisi aabitsa sisu kohta, koos III ja IV klassiga laoti vanasõnu, lauldi vahvaid laule, aabitsapidu lõppes maitsva tordisöömisega.

Jaanuari tegemised koolis

Pässa küülikud majas 26.jaanuar

Nädalavahetusel algas jänese aasta ja meile tulid külla Flandria ehk Belgia hiidküülikud Pääskülast oma peremehe ja peretütrega. Kokku oli neid kolm Eevi, Lewis ja Paul. Nad olid imearmsad ja nii pehmed 🙂 Seda tõugu tuntakse juba üle 500 aasta, nad on üks raskemaid tõuge, kehamassiga 6-7 kg, vahel isegi rohkem. Flandria hiidküülikut kasutatakse nii intensiivsel lihatootmisel kui ka lihatootmissuunaga küülikukrosside aretuses, kuid pererahval on nemad lemmikloomadeks. Pesakonnas keskmiselt 7 poega. Rohkem infot siit

Karnevali päev 23.jaanuar

Plaanitud karneval lükkus uude nädalasse kuna terves majas, isegi terves Märjamaa vallas oli sel päeval elektri katkestus, mis oli tingitud lumesajust 😉 Hiina horoskoobi järgi algas 21.jaanuaril jänese aasta ja juba traditsiooniks on saanud sel ajal aedkoolis üks vahva karneval teha. Nii olidki kõik taas ennast loomadeks – lindudeks moondunud, taas mängiti vahvaid mänge.

Sportlik neljapäev 19.jaanuar

Meil on üli äge kehalise kasvatuse õpetaja Sirje, kes oskab nii vahvaid sportmänge meiega läbi viia ka siis kui terves majas on elektri katkestus 🙂

Kübara kolmapäev 18.jaanuar

Laulumäng “Kaabuga kaelkirjak” ringmäng “Mul on üks tore tädi” ja lõbus kübaramäng “Olee”.

Pidulik teisipäev 17. jaanuar

Kätlemine, kummardus, viisakas käitumine ja pidulik riietus on tänase päeva teema.

Unine esmaspäev 16.jaanuar

Õpilased ja töötajad tulid hommiku kooli justkui otse voodist ärganud ehk siis magamisriietega oli pidžaamapäev. Ühiselt mängiti padjasõda, igaüks joonistas paberile oma lemmik pidžaama mustri ja kuulati ennemuistset lugu “Rebane kala vargil”.

Unine esmaspäev

Jaanuari teisel koolinädalal oli aedkoolis stiilinädal. Igapäev oli üllatusi täis. Õpilased ja töötajad tulid juba hommikul majja teemakohases riietuses või aksessuaarides. Et stiilipäev paremini meelde jääks ja päevateemast rohkem aimu oleks oli iga päeva jaoks õpetaja, kes vastutas selle päeva teema eest. Õpetaja valmistas teemakohase programmi, millest kogu aedkool saalis osa sai. Mängisime mänge, lahendasime ristsõnu, mõistatusi, laulsime ja tantsisime ja tegime sporti.

Suur suur tänu meie vahvatele õpetajatele!

Ülemaailmne lumememmepäev on 18. jaanuaril. Miks just 18. jaanuaril? Number 8 näeb välja nagu lumememm ja 1 omakorda on nagu lumememme käes olev luud. Seega paremat kuupäeva oleks raske välja mõelda. Ülemaailmset lumememmepäeva on peetud alates 2010. aastast. Päeva algatajaks oli Cornelius Graetz, kellele kuulub maailma suurim lumememmede kogu. Cornelius Graetzi meelest on lumememmed sõbralikud ja sümpaatsed tegelased, keda tuntakse üle kogu maailma. Ühtlasi on lumememmed südamelähedased noorematele ja vanematele generatsioonidele. Lumememmed aitavad meil mõelda ka kliimamuutustele.

http://worlddayofsnowman.com/homepage/
http://www2.wayn.com/stories/article/1281/world-day-snowman
http://www.tallypress.com/fun/20-international-observances-you-probably-might-not-know-they-exist

Täna meisterdasid I klassi õpilased lumememmesid paberist kuna õues on lumega kitsas käes 😉

Rahvusvaheline Aitäh – päev

“Rahvusvaheline aitäh-päev on 11. jaanuaril. Päeva algatas 1994. aastal Chicagos elanud kirjanik, kunstnik ja eventoloog Adrienne Sioux Koopersmith (1952). Kuna Koopersmith on aluse pannud rohkem kui 1500 täht- või pidupäevale, siis on teda ajakirjanduses hakatud nimetama Ameerika esieventoloogiks.  Naise enda definitsiooni järgi on eventoloog inimene, kes loob altruistlikke, harivaid, tervistavaid või lihtsalt toredaid sündmusi ja pidupäevi.

Aitäh-päeva tuleks tähistada kõigil inimestel, sest tänusõnadel olevat maagiline toime – nende sõnadega kingivad inimesed üksteisele rõõmu, avaldavad tähelepanu ja annavad edasi positiivseid emotsioone. Esijoones püütakse tänada kõiki kalleid inimesi lihtsalt selle eest, et nad olemas on.”
Espenberg, A. “Maailma tähtpäevad”, Tammerraamat 2014

Koolis tänasime sel päeval õpilasi, kes on esindanud meie kooli erinevatel koolivälistel üritustel ja muud moodi tähelepanu saavutanud. Rõõm oli anda kõikidele õpilastele “Aitäh- kaardid”. Osalesime “Proge Tiigri” õpilasüritusel, Raplamaa I kooliastme sügismälumängus, Raplamaa 4. klasside mälumängus.

Hanipäev ehk Kadrilaupäeva tähistamine aedkoolis

24. november on rahvakalendri tähtpäev hanipäev ehk kadrilaupäev, mis oli eestlastel vana ja rikkaliku kombestikuga tähtpäev, mis tagas pererahvale karjaõnne. Naised maskeerisid end kadrisantideks ja läksid jooksma, kogusid ande, soovisid pererahvale õnnistust ja kui vaja siis manitsesid samuti.

Aedkoolis toimus sel päeval üks vahva eesti traditsioone järgiv päev. Kõik õpilased, lasteaialapsed ja töötajad tulid majja valgetes- või heledates riietesse. Kadriema ja kadrihani kutsusid kõiki endaga laulma ja mängima, nad esitasid mõistatusi, kontrollisid lugemis- ja arvutamisoskust; soovisid teada kui usinad kudujad on õpetajad.

Kokk valmistas meile valget toitu hommiku- ja lõunasöögiks.

Mängiti käemängu “Sõrmikud ja käpikud”, võisteldi lõngakerimises, rahvariidevöö alt pugemine ehk looga alt pugemine, lõngakera veeretamises ja vanasõnade tundmises/ladumises.

Kadrihani pakkus kõigile kadritoitu – soolaga keedetud ube ja herneid. Kadriema tänas lahket pererahvast, soovis head karjaõnne ja “Žuuži rongi” laulusaatel viis kõik oma rühmadesse tagasi.

Kadrisandid küsivad mõistatusi ja vanasõnu – Kaks peni viljapõllul, teineteist kätte ei saa? (Kuu ja Päike); Laut valgeid lambaid täis, punane kukk keskel?(hambad ja keel); Üks tamm, kaksteist haru, igas harus neli linnupesa, igas pesas seitse muna?(Aasta kuud, nädalad, päevad); Kus häda näed laita, seal tule ja aita; Enne mõtle, siis ütle. HAKKAME SANTIMA! TOREDAT KADRIPÄEVA!

I kooliastme Sügismälumäng

18.oktoobril toimus Vesiroosi Koolis I-III klasside “Sügismälumäng”, milles osales 24 meeskonda Rapla maakonna eri koolidest. Meie koolist osalesid Maarja, Melissa ja Marii. Teadmised pandi proovile päris mitmel õppevaldkonnal nagu – kunst, muusika, matemaatika, eesti keel, loodus- ja inimeseõpetus. Aitäh, Teile tüdrukud ja õpetajad Ene ja anu, kes õpilasi ette valmistasid 🙂

Õppida on lahe!