Neljapäeval, 6. juunil, peale kosutavat lõunasööki seadis koolipere end ratastele ja asus õpetaja Merle juhtimisel rõõmsalt õrnas vihmasajus Varbola linnuse poole teele.
Kohal, rattad pargitud, telk üleval ja asjad telki veetud. Nüüd vaja lõke üles teha! Nii põnev puu, mille otsa sai lausa joosta. Veidi tarkust infostendilt ja asusime matkale linnuse poole teele.
Tagasi lõkke ääres. Maiustame veidi moosisaiadega enne kui vanemad piknikukorvidega tulevad. Mängulusti jagus nii lastele kui vanematele. Oli see vast tore kamp!
Tuleb välja, et magusat sai vist liialt, sest energiat jagus kohe kauaks. Ei mingit kiiret telki pugemist… enne oli vaja veel metsas ronida!
Aga lõpuks kustus lõke ja aeg oli telki pugeda.
Reedel, 7. juuni hommik oli tegus, õpetaja Terje tegi veel kunstitundi ka, aga kuna taevas tõmbas pilve, siis asuti vihmaga võidu koduteele. Jalgrattasõit läks linnulennult, vahepeal sadas vihma ja välgutas kuid kui koolimaja juurde jõudsime säras taevas rõõmus päike. Koolimajas arutasime õpilastega, kuidas neile tundusid kaks päeva metsas koolitunde läbi viia ja mis neile meelde jäi.
30.mail toimus Varbola kooli õpilastel koos eelkooli lastega rattamatk Pajakasse. Olime kehalise kasvatuse tundides eelnevalt harjutanud rattasõitu ja tänane matk tõestas, et õpilased oskavad väga hästi rattarivis püsida, õiget pikivahet ja ühtlast kiirust hoida. Pajakas võttis meid vastu Varbola kooli endine lapsevanem Kertu Elfenbein, kes korraldas õpilastele põneva aardejahi metsas. Enne rajale minekut saime kuulda palju huvitavat puude kasvatamise kohta. Metsa olid peidetud erinevate loomade topised ja tähepakud, millest saime kokku sõna PEDAJAS. Aardejahi lõpus sai iga õpilane Kertult kaasa kotikese männiseemnetega.
Hiina kalendri järgi algas 10. veebruaril Puudraakoni aasta. Jäneseaasta sai läbi ja andis teatepulga üle draakonile. Draakon on müütiline olend, kellel on tohutu jõud, vapustav tarkus ja südantsoojendav üllameelsus. Aedkoolis on saanud traditsiooniks Hiina kalendri algust tähistada, sel aastal siis tähistasime draakoniaasta algust lasteaia lastega. Kogunesime võimlasse, kus olid ette valmistatud mitmed põnevad mängud, elevust oli palju. Kooliõpilased valmistasid kunstitunnis draakonikäpikud 🙂
Rõõmsat draakoniaastat kõigile, eriti sel aastal sündinutele – meie õpilasele Martenile!
14.detsembril, neljapäeval, lõppesid meie õpilastel kohustuslikud ujumistunnid Märjamaa ujulas. IV klassi õpilastele olid need ujumiskursuse viimased tunnid, noorematel jätkuvad ujumistunnid tuleval õppeaastal. Uusi oskusi omandasid kõik õpilased ja vastavalt oskustele sooritati ka ujumisteste. On hea meel, et enamus meie lastest suudavad nüüd juba vähemalt 25m läbi ujuda, IV klassi õpilased võivad aga öelda: “Oskan ujuda”! Et aga end vees igas olukorras kindlalt tunda ja osata nii endale kui teistele abi anda, tuletati meelde ka veeohutuse põhimõtteid. Kokkuvõtteks võib öelda, et laste asemel olid meil viimases tunnis vees lõbusad ja õnnelikud hülgepojad, pingviinid, meritähed ja kilpkonnad.
20.aprillil toimus aedkooli õpilaste ja lasteaia 4-7a laste ühine spordipäev orienteerumisega kooli spordiväljakul. Rõõmu oli palju. Aitäh Ilmataadile ilusa sooja ilma eest ja õpetaja Sirjele põnevate sportmängude korraldamisel- 🙂
21.veebruar on eesti rahvakalendritähtpäev – vastlapäev, mis on liikuv püha, nõuab noort kuud ja teisipäevast päeva, kirikukalendris seotud lihavõttepühade ning nende eelse suure paastu algusega, seetõttu Lõuna-Eestis nimetatud lihaheitepäevaks. Vastlapäev lõpetab jõuludega alanud lõbustused ja on eelmänguks suurele lihavõttepühadeni kestvale paastule. Tuntud ka kui liugupäev – lasti liugu, et kasvaks hea lina. Käisime mäel kelgutamas, oli palju lusti ja sõime maitsvaid vastlakukleid!
Nädalavahetusel algas jänese aasta ja meile tulid külla Flandria ehk Belgia hiidküülikud Pääskülast oma peremehe ja peretütrega. Kokku oli neid kolm Eevi, Lewis ja Paul. Nad olid imearmsad ja nii pehmed 🙂 Seda tõugu tuntakse juba üle 500 aasta, nad on üks raskemaid tõuge, kehamassiga 6-7 kg, vahel isegi rohkem. Flandria hiidküülikut kasutatakse nii intensiivsel lihatootmisel kui ka lihatootmissuunaga küülikukrosside aretuses, kuid pererahval on nemad lemmikloomadeks. Pesakonnas keskmiselt 7 poega. Rohkem infot siit
Karnevali päev 23.jaanuar
Plaanitud karneval lükkus uude nädalasse kuna terves majas, isegi terves Märjamaa vallas oli sel päeval elektri katkestus, mis oli tingitud lumesajust 😉 Hiina horoskoobi järgi algas 21.jaanuaril jänese aasta ja juba traditsiooniks on saanud sel ajal aedkoolis üks vahva karneval teha. Nii olidki kõik taas ennast loomadeks – lindudeks moondunud, taas mängiti vahvaid mänge.
Sportlik neljapäev19.jaanuar
Meil on üli äge kehalise kasvatuse õpetaja Sirje, kes oskab nii vahvaid sportmänge meiega läbi viia ka siis kui terves majas on elektri katkestus 🙂
Kübara kolmapäev18.jaanuar
Laulumäng “Kaabuga kaelkirjak” ringmäng “Mul on üks tore tädi” ja lõbus kübaramäng “Olee”.
Pidulik teisipäev17. jaanuar
Kätlemine, kummardus, viisakas käitumine ja pidulik riietus on tänase päeva teema.
Unine esmaspäev 16.jaanuar
Õpilased ja töötajad tulid hommiku kooli justkui otse voodist ärganud ehk siis magamisriietega oli pidžaamapäev. Ühiselt mängiti padjasõda, igaüks joonistas paberile oma lemmik pidžaama mustri ja kuulati ennemuistset lugu “Rebane kala vargil”.
Unine esmaspäev
Jaanuari teisel koolinädalal oli aedkoolis stiilinädal. Igapäev oli üllatusi täis. Õpilased ja töötajad tulid juba hommikul majja teemakohases riietuses või aksessuaarides. Et stiilipäev paremini meelde jääks ja päevateemast rohkem aimu oleks oli iga päeva jaoks õpetaja, kes vastutas selle päeva teema eest. Õpetaja valmistas teemakohase programmi, millest kogu aedkool saalis osa sai. Mängisime mänge, lahendasime ristsõnu, mõistatusi, laulsime ja tantsisime ja tegime sporti.
Suur suur tänu meie vahvatele õpetajatele!
Ülemaailmne lumememmepäev on 18. jaanuaril. Miks just 18. jaanuaril? Number 8 näeb välja nagu lumememm ja 1 omakorda on nagu lumememme käes olev luud. Seega paremat kuupäeva oleks raske välja mõelda. Ülemaailmset lumememmepäeva on peetud alates 2010. aastast. Päeva algatajaks oli Cornelius Graetz, kellele kuulub maailma suurim lumememmede kogu. Cornelius Graetzi meelest on lumememmed sõbralikud ja sümpaatsed tegelased, keda tuntakse üle kogu maailma. Ühtlasi on lumememmed südamelähedased noorematele ja vanematele generatsioonidele. Lumememmed aitavad meil mõelda ka kliimamuutustele.
Täna meisterdasid I klassi õpilased lumememmesid paberist kuna õues on lumega kitsas käes 😉
Rahvusvaheline Aitäh – päev
“Rahvusvaheline aitäh-päev on 11. jaanuaril. Päeva algatas 1994. aastal Chicagos elanud kirjanik, kunstnik ja eventoloog Adrienne Sioux Koopersmith (1952). Kuna Koopersmith on aluse pannud rohkem kui 1500 täht- või pidupäevale, siis on teda ajakirjanduses hakatud nimetama Ameerika esieventoloogiks. Naise enda definitsiooni järgi on eventoloog inimene, kes loob altruistlikke, harivaid, tervistavaid või lihtsalt toredaid sündmusi ja pidupäevi.
Aitäh-päeva tuleks tähistada kõigil inimestel, sest tänusõnadel olevat maagiline toime – nende sõnadega kingivad inimesed üksteisele rõõmu, avaldavad tähelepanu ja annavad edasi positiivseid emotsioone. Esijoones püütakse tänada kõiki kalleid inimesi lihtsalt selle eest, et nad olemas on.” Espenberg, A. “Maailma tähtpäevad”, Tammerraamat 2014
Koolis tänasime sel päeval õpilasi, kes on esindanud meie kooli erinevatel koolivälistel üritustel ja muud moodi tähelepanu saavutanud. Rõõm oli anda kõikidele õpilastele “Aitäh- kaardid”. Osalesime “Proge Tiigri” õpilasüritusel, Raplamaa I kooliastme sügismälumängus, Raplamaa 4. klasside mälumängus.
Sügisene matk viis meid seekord matkajuht Markoga Preeriakotta.
Nii me matkasime kooli juurest otse üle spordiväljaku, külateel ja mööda põllu ääri. Metsavahele jõudes kuulatasime hääli ja Marko rääkis meile kuidas tuleb metsas käituda ja mis on pühapaigad. Leidsime, et mets on püha ja ka inimene on püha.
Väike kõrgushüppe harjutaminePehkinud puunottLeia pildilt lepatriinudKummale poole?
Metsas mööda vana külateed kõndides nägime lepatriinude pesa, pehkinud puunotte ja harjutasime kõrgushüpet.
Mustapässiku laik kaselPõdra ase
Maastik mida läbisime oli mitmekesine – palju ronimist üle maha kukkunud puude, käänuline, võssa kasvanud kuid õnnelikud ja rõõmsad olime kui kuulsime koera haukumist ja lähenevat Preeriakoja silti.
Siin on keegi lamanud!?Andide jagamine
Enne veel kui sihtkohta jõuame viis Marko meid kultusekivi juurde kus rääkis meile miks seda nii kutsutakse. Kultusekivi või siis rahvapäraselt ohvrikivi on meie esivanemate poolt kutsutud kohaks kus ohverdati ande, et elu paremaks läheks, usuti selle kivi väge, see kivi oli püha, mis kivile pandi seda sealt ära ei tohtinud enam võtta. Meiegi panime sinna oma annid ja soovisime aedkoolile edu ja õnne!
Tegime tipis lõkke üles, mängisime vahvaid mänge ja varsti oligi kooli tee taas vaja ette võtta.
Veelkord tänud kultuskivi juuresKuivanud jõesängÜletame jõgeKõnnime mööda kuivanud jõepõhjaKopraurgKõnnime jõe põhjas
Kodutee viis meid mööda kuivaks jäänud Vardi jõge, mis pakkus palju elevust. Nägime kopraurgu, ronisime üle kopra tammi, kõndisime mudas ja kivisel maastikul, ronisime üle jõkke kukkunud puude ja puujuurikate. Puhkasime ja kõndisime vapralt edasi!
Suur tänu Marko, et meile teejuhiks olid ja oma valdusi tutvustasid! Aitäh vapratele matkasellidele Maarja, Marii, Loore Lynn, Iiris, Kermo, Dan, Marten ja Erich, et selle pea 6 km matka jaksasite läbi kõndida! Õues on vahva õppida!!! Matk on tore!!! Sõbrad koos!!!
Peale matka tegime koolis mõned mõistekaardid, mis siis matkast meelde jäi 🙂
Mihklipäeval toimus aedkooli õpilaste spordipäev Kernu staadionil. Olime tublid 60m jooksus, palliviskes, kaugushüppes, 400m jooksus, kuid siiski vajavad kergejõustikualad kindlasti veel harjutamist, rõõm oli näha, et mõnigi õpilane parandas oma tulemusi võrreldes eelmise sügisega.
Orienteerumisrajal joosti välja supertulemused. Päike soosis hommikupoole meie spordipäeva
Õpilased said autasustatud diplomite ja buffidega.
Suur tänu kõikidele vapratele spordipäevast osa võtnud õpilastele ja õpetajatele. Oli lõbus ja emotsioone täis päev. Kahjuks ei jõudnud lapsed seiklusrajale turnima, seda osalt alanud vihmasabina tõttu, mis raja märjaks ja libedaks tegi, osalt ka ajapuudusel. Liikumist täis päeval kadus aeg imekiirelt, nagu oleks temal ka võidujooks olnud!
Võtsime õpilastega taas Maailmakoristuspäeva projektist osa. Koristasime aedkooli ümbrust ja Varbola küla pea tänavat. Õpilastel tekkis päris mitu küsimust – “KELLE PRÜGI ME IGA AASTA KORISTAME?”, “KES VISKAB PRÜGI MAHA?”, “MIKS INIMESED NII KÄITUVAD?” Kuid me olime üllatunud, et suitsukonisi vedeles maas vähem kui eelmisel aastal ja üldse oli territoorium puhtam. Me olime väga usinad prügikorjajad, tegime nalja ja võrdlesime oma “saaki” sõbraga. Meediatunnis tegid õpilased mõned “prügipildid”, mida koos analüüsisime. I klass sai oma “pildiraami” koju kaasa, et koduteel leiduva pisiprügi sinna peale sättida.
Aitäh, et hoolid ja hoiad oma kodukohta!
“Tutvume piirkonnaga”“Läheb lahti!”“Töö käib”“Pool saagist”“Uued prügikotid”“Oi, kuidas klaasikillud siia said?”“Ja nüüd hoogsalt mäele!”“Kõige usinam koristaja!”“Nii palju konisid? Vuih!”“Sõber aitab Sõpra!”“Kes selle prügi maha viskas?”Meie “saak”“Prügipilt”
, palliviskes
, kaugushüppes, 400m jooksus
, kuid siiski vajavad kergejõustikualad kindlasti veel harjutamist, rõõm oli näha, et mõnigi õpilane parandas oma tulemusi võrreldes eelmise sügisega.
. Päike soosis hommikupoole meie spordipäeva 
