Projektinädal 04.-14.03.2024

Eesti vanasõnade ja kõnekäändude teemaline projektinädal “Meie ajastu tarkuseterad”  läbis koolipäevi ja lõimis kõiki õppeaineid.

Projektinädala eesmärk oli tänapäevalgi käibel olevaid kõnekäände/tarkuseteri nagu “ Jänes põues”; “Ninapidi vedama”; “Kõrva taha kirjutama”; “Keelt peksma” jms.. koos õpilastega arutleda. Saada täpsemalt aru, mida üks või teine kõnekäänd tähendab ja kuidas seda igapäevaelus kasutada võiks. Iga õpilane valis endale OMA kõnekäänu, mida ta projektikäigus “avastas”.

Õpilased proovisid kõnekäände esitada pantomiimina; luua nendest pilte, jutukest, luuletust  või koostada hoopis ristsõna, mille lahenduseks on levinud tarkusetera.

Kas saab matemaatikat siduda kõnekäändudega? Koolipäeva lõpuks selgus, et saab. Kui matemaatika ülesande lahenduseks (asenda arv tähega) on „vanasõna“ või koostad tekstülesande, mille sisuks on kõnekäänd – „Kärbseid pähe ajama“.

Järvejääl uisutamas käimine ja esmane esmaabi kursus (kiirabitöötaja – Marii isa juhendamisel) aitasid mõista järgmist:  „Hooletus ees, õnnetus taga“ või „Õnnetus ei hüüa tulles“.

Märjamaa Päästekomando tutvustas õpilastele projekti “Tulest targem”, õpilastel oli võimalik tutvuda tuletõrjeauto varustusega.

.Muusikatunnis kuulatud ansambli Uurikate vahva „Vanasõnade laul“ kutsus kohe laulu sõnu harjutama neid järgi laulma.  

Emakeelepäevale eelnenud koolipäeval olid klassijuhatajad õpilastele koostanud vahva viktoriini. Viktoriin oli meeskondlik ja kõik osalejad said tänukirjad. Õpilased mõtlesid ka ise välja uusi eesti keelseid sõnu nagu:

  • TÕSKÄTT- TÕSTA KÄTT
  • TANIO- EI
  • HIEVEL- ÕUE MINNA
  • KEKI- KOOLI MINNA
  • MILUKAS- MINU KA

Õpilaste arvamus sellest, miks me peame eesti keelt väärtustama:

  • EESTI KEEL ON MEIE EMAKEEL
  • KUI MEIL ON EMAKEEL,
  • SIIS SAAME RÄÄKIDA
  • SAAME LUGEDA
  • SEE KEEL ON HARULDANE
  • ON ILUS KEEL
  • MEILE LIHTNE

Projektinädal lõppes 14. märtsil Emakeelepäeval. Õpitut jagati ja esitleti vanematele. Lisaks tuli perel läbida „Emakeelepäevajaht“. Selgus, et see oli „paras pähkel“ ja nõudis vanematelt rännakuid enda lapsepõlve ja kooliaega.

Oli taas uus väljakutse ja kogemus õpilastele, õpetajatele ja vanematele.

Värvide nädal 15.- 19.jaanuar

Kollast värvi märkab silm,

muutub meie ümber ilm.

Päike särab, sooja annab,

uude päeva valgust kannab.

Roheline kuusk ja murupind,

erksana loodus hoiab sind.

Rohetab aas ja metsaviirg,

roheliselt kiirgab lootuskiir.

Punased põsed on lastel,

punased marjad – kui maitsvad.

Punased lepatriinude tiivad,

lennates kaugele rändama viivad.

Sinine taevas, mis laiub me üle,

sõbrad siis kutsu ja mängima tule.

Sinised pole vaid meie mõtted,

ausamad, julgemad suhted ja võtted.

“Värvid meie ümber” K.Tuvikene Ajakiri Lasteaed

Värvide nädalal oli igal nädalapäeval oma värv ja tegevused. Õpilased, lasteaialapsed ja töötajad kandsid neil päevil vastavat värvi riideid või aksessuaare. Nädal algas erksavärvilise esmaspäevaga, riietuse värvideks neoon, roosa, kollane ja oranž. Naerulindude rühmas vooliti erksavärvilisest plastiliinist erikujulisi küünlaid.

Türkiissinine teisipäev, riietuse värviks sinine. Kooli saalis toimusid põnevad mängud kinnastega.

Kirju-mirju kolmapäeval riietuti tipi-täpilistesse, mummulistesse, triibulistesse ja ruudulistesse rõivastesse. Koos laulsime ja tantsisime.

Lumememmeline neljapäev sai oma nime rahvusvahelise lumememmedepäeva järgi ja riietuse värviks valge. Majas liikusid ringi väikesed ja suured lumememmed 😉. Saalis käis vilgas lumememme ehitus.

Rohelisel reedel riietuti rohelisse. Mõõtsime, kellel on kõige suurem jalajälg ja kui osavad on õpilased nelja lause koostamisel.

Lõpuekskursioon Riiga 29.-31.mai 2023

Varbola kooli 4. klass sõitis esmaspäeval, 29. mail bussiga LuxEkspress Pärnust Riiga
lõpuekskursioonile. Riiga jõudes läksime hotelli. Hotellist liikusime Riia vanalinna Vabaduse
väljakule, kus just sel päeval toimus Läti jäähoki meeskonna vastuvõtt. Nad olid eelmisel
päeval võitnud kolmanda koha maailma meistrivõistlustel. Vabaduse väljakule oli kogunenud
väga palju inimesi, kes kõik rõõmustasid võidu üle. Kuna kõhud olid juba tühjad, siis
suundusime kaubanduskeskusesse Galeria. Sealt leidsime söögikoha, kust igaüks sai ise
valida, mida süüa soovib. Kui kõhud said täis, siis mõtlesime, et läheme väikese jõelaevaga
sõitma. Paat liikus mööda Riia kanalit Daugava jõele, sõitis veidi aega mööda jõge ja pööras
ringi ning sõitis tagasi kanalisse. Paadisõit oli huvitav ja see kestis rohkem kui tund aega.
Tagasi jõudes läksime joogikohta Boba jooma tarretise pallikesi sisaldavat jooki boba. Pärast
seda läksime hotelli korraks puhkama. Hotellist suundusime uuesti vanalinna jalutama ja
tutvuma. Käisime päris pika tiiru ja jõudsime ka suveniiri poodi. Lõpuks olid kõhud jälle
tühjad ja läksime Hesburgerisse sööma. Pärast seda õhtusööki läksime hotelli magama.
Teisipäeva hommik algas hotellis mõnusa hommikusöögiga, mille järel suundusime Riia
turule. See oli põnev kogemus, sest Eestis ma turule ei satu. Ostsin turult mustikaid. Turult
läksime edasi Riia rahvuslikku kunstimuuseumisse. Riia kunstimuuseum oli väga võimas
hoone. Meile soovitati alustada ringkäiku viiendalt korruselt. Seal asus ka suur õue terrass,
kust nägi Riia vanalinna. Igal korrusel olid erinevad maalid. Mulle meeldis, et kõikides
ruumides oli palju õhku. Enamus maale olid ilusad. Kunstimuuseumist tulles läksime lõunat
sööma taas Galeria keskusesse. Sõime pizzat. Sealt suundusime šokolaadi kohvikusse, kus
õpetaja Anu võttis ühe kohvi. Meie aga magusat ei soovinud, vaid tahtsime minna teise Boba
joogikohta. Kui joogid kätte saime läksime hotelli puhkama. Õpetaja Anu õde oli samuti Riias
ning ta tahtis õega paariks tunniks kokku saada. Meie jäime aga hotellitupp lõbutsema. Paari
tunni pärast tuli Anu tagasi ja läksime vanalinna söögikohta otsima. Jalutasime veidi aega
linnas ringi ja lõpuks suundusime ikkagi Hesburgerisse õhtusöögile. Võtsime oma burgerid ja
läksime parki sööma. Jalutasime tagasi hotelli. Lõbutsesime oma hotellitoas ja saime üsna
hilja magama.
Kolmapäeva hommikul ärgates olime veel üsna unised ja kiirustasime hommikusöögile.
Pärast hommikusööki käisime kiirelt ära Tigeris. Ostsime nänni. Seejärel läksime tagasi hotelli
ja pakkisime kohvrid. Kuna pidime toa ära andma, siis jätsime kohvrid hotelli vastuvõttu.
Läksime veel enne bussile minekut Loodusmuuseumisse. See oli huvitav. Pärast seda
jalutasime pargis ja mõtlesime, et enne bussisõitu on vaja ka süüa. Läksime jälle oma
tuttavasse Galeria keskusesse ja võtsime taas pizzat. Lõunasöök söödud, suundusime tagasi
hotelli, kust võtsime oma kohvrid ja läksime bussijaama. Ootasime veidi bussijaamas bussi.
Istusime bussi ja sõitsime tagasi Pärnusse, kust meid autoga Varbolasse toodi.

Oma reisimuljeid jagab IV klassi õpilane Iiris. Pildid on õpilaste, (Erich, Loore Lynn, Iiris) endi pildistatud ja meedia tunnis kollaažiks loodud.

Õuesõppenädal 15.-19.mai

Sel nädalal toimusid, vaatamata jahedale ilmale, õpilastel koolitunnid õues.

Meediatunni teemaks oli “Oma silm on kuningas”, vaatlesime erinevaid looduslikke materjale algul silmaga, siis luubiga ja lõpuks mikroskoobiga. III ja IV klassi õpilased kirjeldasid erinevusi töölehele.

Kordasime puude nimetusi helisalvestatavate pesulõksudega 🙂

Tegime III klassiga muusikat, kasutades Makey Makey komplekti, puuvilju ja looduslikku materjali nagu käbid, puuoksad, kivid.

Jaanuari tegemised koolis

Pässa küülikud majas 26.jaanuar

Nädalavahetusel algas jänese aasta ja meile tulid külla Flandria ehk Belgia hiidküülikud Pääskülast oma peremehe ja peretütrega. Kokku oli neid kolm Eevi, Lewis ja Paul. Nad olid imearmsad ja nii pehmed 🙂 Seda tõugu tuntakse juba üle 500 aasta, nad on üks raskemaid tõuge, kehamassiga 6-7 kg, vahel isegi rohkem. Flandria hiidküülikut kasutatakse nii intensiivsel lihatootmisel kui ka lihatootmissuunaga küülikukrosside aretuses, kuid pererahval on nemad lemmikloomadeks. Pesakonnas keskmiselt 7 poega. Rohkem infot siit

Karnevali päev 23.jaanuar

Plaanitud karneval lükkus uude nädalasse kuna terves majas, isegi terves Märjamaa vallas oli sel päeval elektri katkestus, mis oli tingitud lumesajust 😉 Hiina horoskoobi järgi algas 21.jaanuaril jänese aasta ja juba traditsiooniks on saanud sel ajal aedkoolis üks vahva karneval teha. Nii olidki kõik taas ennast loomadeks – lindudeks moondunud, taas mängiti vahvaid mänge.

Sportlik neljapäev 19.jaanuar

Meil on üli äge kehalise kasvatuse õpetaja Sirje, kes oskab nii vahvaid sportmänge meiega läbi viia ka siis kui terves majas on elektri katkestus 🙂

Kübara kolmapäev 18.jaanuar

Laulumäng “Kaabuga kaelkirjak” ringmäng “Mul on üks tore tädi” ja lõbus kübaramäng “Olee”.

Pidulik teisipäev 17. jaanuar

Kätlemine, kummardus, viisakas käitumine ja pidulik riietus on tänase päeva teema.

Unine esmaspäev 16.jaanuar

Õpilased ja töötajad tulid hommiku kooli justkui otse voodist ärganud ehk siis magamisriietega oli pidžaamapäev. Ühiselt mängiti padjasõda, igaüks joonistas paberile oma lemmik pidžaama mustri ja kuulati ennemuistset lugu “Rebane kala vargil”.

Unine esmaspäev

Jaanuari teisel koolinädalal oli aedkoolis stiilinädal. Igapäev oli üllatusi täis. Õpilased ja töötajad tulid juba hommikul majja teemakohases riietuses või aksessuaarides. Et stiilipäev paremini meelde jääks ja päevateemast rohkem aimu oleks oli iga päeva jaoks õpetaja, kes vastutas selle päeva teema eest. Õpetaja valmistas teemakohase programmi, millest kogu aedkool saalis osa sai. Mängisime mänge, lahendasime ristsõnu, mõistatusi, laulsime ja tantsisime ja tegime sporti.

Suur suur tänu meie vahvatele õpetajatele!

Ülemaailmne lumememmepäev on 18. jaanuaril. Miks just 18. jaanuaril? Number 8 näeb välja nagu lumememm ja 1 omakorda on nagu lumememme käes olev luud. Seega paremat kuupäeva oleks raske välja mõelda. Ülemaailmset lumememmepäeva on peetud alates 2010. aastast. Päeva algatajaks oli Cornelius Graetz, kellele kuulub maailma suurim lumememmede kogu. Cornelius Graetzi meelest on lumememmed sõbralikud ja sümpaatsed tegelased, keda tuntakse üle kogu maailma. Ühtlasi on lumememmed südamelähedased noorematele ja vanematele generatsioonidele. Lumememmed aitavad meil mõelda ka kliimamuutustele.

http://worlddayofsnowman.com/homepage/
http://www2.wayn.com/stories/article/1281/world-day-snowman
http://www.tallypress.com/fun/20-international-observances-you-probably-might-not-know-they-exist

Täna meisterdasid I klassi õpilased lumememmesid paberist kuna õues on lumega kitsas käes 😉

Rahvusvaheline Aitäh – päev

“Rahvusvaheline aitäh-päev on 11. jaanuaril. Päeva algatas 1994. aastal Chicagos elanud kirjanik, kunstnik ja eventoloog Adrienne Sioux Koopersmith (1952). Kuna Koopersmith on aluse pannud rohkem kui 1500 täht- või pidupäevale, siis on teda ajakirjanduses hakatud nimetama Ameerika esieventoloogiks.  Naise enda definitsiooni järgi on eventoloog inimene, kes loob altruistlikke, harivaid, tervistavaid või lihtsalt toredaid sündmusi ja pidupäevi.

Aitäh-päeva tuleks tähistada kõigil inimestel, sest tänusõnadel olevat maagiline toime – nende sõnadega kingivad inimesed üksteisele rõõmu, avaldavad tähelepanu ja annavad edasi positiivseid emotsioone. Esijoones püütakse tänada kõiki kalleid inimesi lihtsalt selle eest, et nad olemas on.”
Espenberg, A. “Maailma tähtpäevad”, Tammerraamat 2014

Koolis tänasime sel päeval õpilasi, kes on esindanud meie kooli erinevatel koolivälistel üritustel ja muud moodi tähelepanu saavutanud. Rõõm oli anda kõikidele õpilastele “Aitäh- kaardid”. Osalesime “Proge Tiigri” õpilasüritusel, Raplamaa I kooliastme sügismälumängus, Raplamaa 4. klasside mälumängus.

Õppepäev Tallinnas

Põhikooli riiklik õppekava seab üheks sihiks õpilase tervikliku maailmapildi kujunemise. Selleks, et asjadest paremini aru saada, tuleb aegajalt koolimajast väljas käia. Õpitakse ju kõikjal, mitte ainult koolipingis. 28.november käesoleval aastal kujunes Varbola Lasteaed-Algkooli õpilastele teistmoodi koolipäevaks.
Sõitsime Tallinnasse rongiga. Esimene katsumus oli julgus suhelda ja osata küsida rongisaatjalt rongipilet, ikka õigesse rongijaama. Vähem tähtis ei olnud kindlasti rahaga arveldamine.

Kui olime edukalt Balti Jaama jõudnud, tuli kiirel sammul tõtata Eesti Lastekirjanduse Keskuse poole.

Seal ootas meid lahke pererahvas eesotsas kirjanik Liis Seiniga. Liis tutvustas meile võimalusi, mida kõike selles vahvas majas teha saab. Saime
teada, et seal korraldatakse kirjandusüritusi ja illustaratsiooninäitusi. Võimalik on läbi viia ekskursioone ja teematunde. Erinevatel korrustel asuvad Edgar Valteri galerii, raamatukogu, varakamber, illustratsioonigalerii ja muinasjutupööning.

Eriti huvitavaks kujunes Liis Seini enda uute raamatute tutvustus. No, kuidas ei ole siis põnev kui “ Ühe täiesti tavalise pere isa otsustab, et senine elu
peab muutuma. Selleks tuleb leida endale hobi: poks, peotants või hoopis iluvõimlemine? Või hakata kunsti koguma? Kas reisida Aafrikasse, Ameerikasse või Indiasse? Vallutada köök ja sukelduda retseptide maailma? Kas hakata kirjutama luuletusi, jutte või näidendeid? Mis oleks, kui muudaks oma korteri hotelliks? Või prooviks pigem režissööri ametit? Aga kuidas oleks õppimisega mõnes kuulsas ülikoolis?” Isa isepäisus tekitab tõelise hobide maratoni ja paneb proovile pereliikmete kannatuse. Kui nüüd tekkis huvi, siis peab küll raamatut “Mona isepäine isa” lugema. Selle vahva raamatu kinkis Liis ka Varbola Lasteaed-Algkoolile.

Järgmine väike peatus oli Raekoja platsil. Raekoja platsi jõulukuuse traditsioon ja selle hoidmine on tallinlastele väga oluline, sest ilma jõulupuuta jääks õige jõulutunne olemata. Vanalinna südamesse, Raekoja platsile ei sobi lihtsalt igasugune puu. Kuuse valimine on väga põhjalik ettevõtmine, mille käigus otsitakse välja see ainus ja õige. Eesti tähtsaim 2022. aasta jõulupuu on kasvanud Anija vallas, Mustjõe külas.

Meie viimaseks õppekohaks oli valitud Vene Draamateater ja etenduseks Viljandi Ugala etendus “Vai, vai vaene Vargamäe”. Etenduses kohtutakse Anton Hansen Tammsaare teose “Tõde ja õigus” esimese osa olulisemate tegelaste ja sündmustega. Lavastus jutustab lühidalt ja lastele mõistetavas keeles ümber Tammsaare romaani ning annab noortele vaatajatele esmase pildi Andresest, Pearust, Marist, Krõõdast ja teistest Tammsaare tegelastest. Lavastuse mõte on väga lihtne: tuleb armastada, enne kui on hilja. Hoida ja väärtustada lähedasi, tundeid välja näidata, puudutada ja kallistada, mitte lasta armastusel igapäevasesse töösse-vaeva hääbuda. Kui vanal Andresel viimaks kogu töö tehtud saab, kui Vargamäe ükskord päriselt valmis saab, on mehel juba habe põlvini ja elu sõrmede vahelt libisenud. Poeg lahkub kodust ja isa ei saa aru, kus siis asi valesti läks. Plaan oli ju hea – teeme kõigepealt kogu töö ära ja küll siis armastame, «nii et maa on must». Armastada enne kui hilja.

Eks see ole mõttekoht meile kõigile!

Tekst: õpetaja Anu

Proge Tiigri tulevikutegijad 2022

Meedita tund on üks vahva tund, kus õpetaja näitab õpilastele erinevaid robootikavahendeid, mida saab õppetöös kasutada. Nii oleme teinud tunnid põnevaks digijoonistamisega erinevates keskkondades nagu Weavesilk, ABCya, arvutiprogrammis Paint.

Robootikavahendeid ei pea kasutama ainult meedia tunnis, neid on tore lõimida teiste õppeainetega. Kui IV klass käsitles “Päikesesüsteemi” teemat, siis meedia tunnis õpetaja andis õpilastele Ozobot robotid ja tutvustas õpilastele Proge Tiigri kogumiku töölehte. Nii saigi mitu ainet läbi võetud 🙂

Võimlemistunnnis kasutasime CodyRoby käsukaarte ja õppisime programmeerimist ilma digivahendeid kasutamata. Õppemäng on võetud Europe Code Week sündmuse tunnikavast, milleks on “Programmeerimine ilma digitaalse tehnoloogiata” ja  tunnikavalink on siin .

I klass tutvus samuti Ozobot robotitega ja nemad tegid vahvad rajad robotile ja mõtlesid toreda jutukese sinna juurde. Õpetaja viis tunnni läbi kasutades Proge Tiigri tunnikava.

Õpetaja Terje saatis meie tegemised õpilasüritusele “ProgeTiigri tulevikutegijad 2022” ja ohh mis rõõmu, meie aedkool sai auhinnalise tunnustuse, võitsime kaks Cue robotit 🙂

I kooliastme Sügismälumäng

18.oktoobril toimus Vesiroosi Koolis I-III klasside “Sügismälumäng”, milles osales 24 meeskonda Rapla maakonna eri koolidest. Meie koolist osalesid Maarja, Melissa ja Marii. Teadmised pandi proovile päris mitmel õppevaldkonnal nagu – kunst, muusika, matemaatika, eesti keel, loodus- ja inimeseõpetus. Aitäh, Teile tüdrukud ja õpetajad Ene ja anu, kes õpilasi ette valmistasid 🙂

Õppida on lahe!

Koolieelikute päev koolis 24.mai

Täna tulid koolieelikud – Melissa, Dan, Kermo, Kusti ja Rando-Laur õpetjaja Eliga lasteaiast koolimajja, et vaadata, mida see kool endast siis kujutab. Koos õpilastega oldi klassiruumis täideti töölehti, loeti raamatuid, arutati koolielu üle, toimus õuesõppetund, söödi koos hommikuputru ja lõunat, puhati kooli mänguklassis. Õpetaja Anu ja Eli tegid laste koolipäeva põnevaks!

Kooliõpilased Eduspace’s

Kuskohas? Meil oli 16. oktoobril projektõppe päev Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudis. Täpsemalt siis uurimislaboris, mille nimeks Eduspace. Labori mõte seisneb selles, et ülikooli teadlased saavad seal laboris uurida õppimist ja õpetamist, kus kasutatakse kaasaegset tehnoloogiat. Oujee. Meil oli üks toimekas ja põnev päev nii laboris kui ka ülikooli kampuses. 

Esmalt tuli sinna laborisse saada (mis tegelikult näeb välja nagu mõnus ja hubane klassiruum, mitte labor :). Kuna ülikoolis kehtivad teatud piirangud, seoses meid kõiki pingesse ajava viirusega, siis oli vaja kanda maske. Mis teha, vahest tuleb teha asju mis ei meeldi. Harjutusi iseseisvaks eluks. Sest tegelikult võiks seda maski kanda ka siis kui on tavaline nohu, sest pole vaja oma pisikuid ju asja eest teist taga levitada. Või neid batsille kellegi teise käest enesele korjata. Proovisime siis selle maski asja ära. Bussist laborisse minek võttis küll ainult mõne minuti ja need mõned minutid ka meil maskid ees olid. See kogemus oli meist mõnelegi täiesti uus, sest juba 2min maski kandes sai õhk otsa. Põsed hakkasid õhetama ja nägu higistama. Isegi ohkida ja kurta oli raske, sest ega see õpetaja seda kurtmist eriti ei kuulegi sealt maski tagant. Ja mis küll Isabeli ja Meribeli ema tundma peab, tema ju kannab tööl olles terve päeva ja ka öö seda maski? See oli põhiline avastus ja mõtlemise koht. See oli päris äratav ja mõtlema panev kogemus. Olgugi, et meie maski kandmine sellel päeval jäigi alla 15min.

Nii kui me sinna oodatud laborisse saime (no sinna õppeklassi), siis saime maskid eest ja õppetöö võis alata. Me olime ikka täiega motiveeritud. Õpetaja Elyna oli sel päeval veits laisk, me ütleks. Ta üldse ei tahtnud pikalt-laialt seletada. Jagas meile ainult lauamängu moodi töölehed ja palus ise pusida. Uskumatu. Saimegi hakkama. Proovisime küll esimesed 10min teeselda, et me ei oska lugeda ja kuulmine on ka kehvapoolne, aga ta ei läinud õnge. Päästis muidugi see ka, et me olime meeskondadesse jagatud ja no meeskonnatöös oleme me osavad. Seda me teame ise ka. Vabalt võib meile selle eest vimpleid kinkida. Toimetasime oma tiimidega nii, et mulda lendas. Jah, kujutad sa ette, me pidime mullas sobrama. Nii põnev. Ega me niisama seda mulda sonkinud, me ikka mikroskoopidega ja õppimise pärast ikka. Veits hämming oli alguses, sest meil oli mingi 6 mikroskoopi (kusjuures kaks võtsime oma koolist kaasa, meil on ka sama ägedad ja vinged vahendid nagu ülikooliski) ja need hakkasid meil veidi segi minema. Et mis tahvli külge mis mikroskoop ühendada. Õpetaja Elyna oli ka veits hämmingus. Nii me seal kõik koos korraks hämmeldusime, aga kuna õpetaja Elyna oskab lisaks kiirelt rääkimisele ka kiirelt tegutseda, siis olid suht ruttu mikroskoobid tahvlitega ühendatud ja uurimine võis alata. Me vist isegi hõiskasime: “Appi kui põnev”. No vaadake ise ja mõelge, mida kõike me nende mikroskoopidega vaatasime!

 
 
 
 
 

Siis oli vaja veeringe ka robotitega teha. Need Ozobotid on meil ka koolis olemas, seega siin mingit hämmingut enam ei olnud. Pigem hakkas kleeplint vastu ja liimimine ei tulnud nii sujuvalt välja. Ka paberi voltimine ja lõikamine olid siin vaata et suurem pusimine kui see digipädevus. Aga no kui me ikka väga ummikusse oma lõikamistega jooksime, siis ikka Elyna aitas ka ja käskis uuesti lugeda, algusest peale seda töölehte. Siis saime ikka aru ka, mida vaja teha oli. Üldiselt saabki siis paremini aru, kui tekst algusest lõpuni läbi lugeda. Kui mingid osad vahele jätta ja isetegevust teha, siis tuleb päris palju üllatusi. Endale ka üllatuseks.

Lühidalt öeldes oli meil teemaks jätkusuutlik eluviis ja läbi mullaga möllamise ja veeringe meisterdamisega mõtisklesime selle üle, miks on vaja vett säästa ja muldasid kaitsta. Natuke aitas üks animatsiooni vaatamine ka kaasa. Sest olgem ausad, me ikka suht erineval tasemel ju oma õppimisega, aga kogu päeva tegutsesime koos – esimene, teine, kolmas ja neljas klass. Õpetajatele oli see paras mõtlemisülesanne, kuidas meid kõiki ühiselt koos tegutsema panna. Nii, et keegi laua alla ei poeks ja igavusest magama ei jääks. Aga samal ajal kui õpetaja Elyna meiega tegeles, siis õpetaja Anu ja Kersti vaatlesid meid ja analüüsisid meid. Ju need õpetajad said omale ka palju teadmisi ja tähelepanekuid, mida nad nüüd ilmselt analüüsivad enne ja peale vaheaega ja ilmselt analüüsivad kevadeni välja. Aga no selleks see labor ju ongi, et meil on põnev koolipäev, kus meie teeme seda õppimise värki õpetajad saavad siis oma õpetamise värki teha.

Töölehed said ka täidetud ja olime graafikus. Korra tegelt ikka väsisime ära. Me muidu oleme ju harjunud 45min kaupa pingutama, aga täna lendas see aeg nii, et ei saanud arugi. Ei olnud mingit kella ja kusjuures, kusjuures. Meist mitte keegi ei tulnud selle pealegi, et peaks pausi tegema. Muidu koolis me ikka väga täpselt jälgime neid seiereid ja seda luksust me nüüd küll lubada ei saa, et tund pikemaks venib. Kui on kokku lepitud, et 45min, siis 45min. Aga no me ei tea, täna kuidagi lippas see tegevus nii, et ei tulnud meeldegi õpetajale märkust teha. Ise ka imestasime. Pausi me muidugi tegime, aga mingid tudengid olid meie aatriumi ära võtnud ja hakkasid mingit seminari seal läbi viima. No me pidime sellises suures avatud ruumis oma lõunat nosima ja siis muidugi tegi õpetaja Elyna jälle mingid kiired kõned ja särgid-värgid ja me olimegi mega vaatega Tallinna lahele ruumis. Kiikasime maju ja laevu ning arutlesime ladina keele üle, oma kolmnurk võileibu, õunu ja jogurtit mugides. No on ikka elu elukest 🙂 Et mida need sõnad Astra, Silva, Terra, Nova ja Mare võiks tähendada?

Kõhud punnis võis õppetöö jätkuda ja kuna me olime nii mega tublid, siis jäi meil veel 30min, et teha kiire akadeemiline ring ülikooli peal. Maja oli turvaliselt tühi, sest enamus tudengeid õpib meile ka juba tuttavas keskkonnas – Zoom. Ok-ok. Tervet linnakut me muidugi läbi ei käinud. Las midagi jääb edaspidiseks avastamiseks ka. Aga kuna õpetaja Anu on usin tudeng, siis ta viis meid ka õpikeskusega tutvuma. Noh see on selline koht, kus tudengid õpivad. Vaikuses. Ja siis seal on kohe käe-jala juures raamatukogu.

Põhimõtteliselt istud riiulite vahel ja õpid. Ei pea rändama ringi, vaid saad kohe riiulist olulise teaviku võtta ja hakata siis seda uurima. Siis me seal susside sahistades ringi liikusime ja uudistasime. Meile tundus, et meid uudistati rohkem. Meil olid ju maskid ees. Ihii.

Õpetaja Elyna saatis meid läbi BFMi koolivaheajale. See on siis Balti filmi- ja meediakooli maja. See ülikool koosneski ziljonist majast ja sildadest ja treppidest ja kaldteedest. No et ikka kõik õppima pääseks. Ja üks uus maja oli ka veel valmis saanud. Seda me siis ka uudistasime. Ladina keeles Vita maja, maakeeli maja, mis ühendabki need tudengid, kes õpivad tantsu, muusikat, sporti, kunsti ja filmi.

Oh see oli üks õpetlik päev, sest ega me siis seal laboris ainult õppinud. Kogu see tulek ja minek oli üks suur õpetlik kogemus ja õpetajad on ikka kavalad ka. Panevad kõik oma õppeained ühte päeva niiviisi kokku, et no üldse nagu ei saa aru, et õpiksid. Tegelikult ikka õppisime täiega ja väsinud olime ka ja selle vaheaja oleme ka ikka täiega ära teeninud.