Projektinädal 04.-14.03.2024

Eesti vanasõnade ja kõnekäändude teemaline projektinädal “Meie ajastu tarkuseterad”  läbis koolipäevi ja lõimis kõiki õppeaineid.

Projektinädala eesmärk oli tänapäevalgi käibel olevaid kõnekäände/tarkuseteri nagu “ Jänes põues”; “Ninapidi vedama”; “Kõrva taha kirjutama”; “Keelt peksma” jms.. koos õpilastega arutleda. Saada täpsemalt aru, mida üks või teine kõnekäänd tähendab ja kuidas seda igapäevaelus kasutada võiks. Iga õpilane valis endale OMA kõnekäänu, mida ta projektikäigus “avastas”.

Õpilased proovisid kõnekäände esitada pantomiimina; luua nendest pilte, jutukest, luuletust  või koostada hoopis ristsõna, mille lahenduseks on levinud tarkusetera.

Kas saab matemaatikat siduda kõnekäändudega? Koolipäeva lõpuks selgus, et saab. Kui matemaatika ülesande lahenduseks (asenda arv tähega) on „vanasõna“ või koostad tekstülesande, mille sisuks on kõnekäänd – „Kärbseid pähe ajama“.

Järvejääl uisutamas käimine ja esmane esmaabi kursus (kiirabitöötaja – Marii isa juhendamisel) aitasid mõista järgmist:  „Hooletus ees, õnnetus taga“ või „Õnnetus ei hüüa tulles“.

Märjamaa Päästekomando tutvustas õpilastele projekti “Tulest targem”, õpilastel oli võimalik tutvuda tuletõrjeauto varustusega.

.Muusikatunnis kuulatud ansambli Uurikate vahva „Vanasõnade laul“ kutsus kohe laulu sõnu harjutama neid järgi laulma.  

Emakeelepäevale eelnenud koolipäeval olid klassijuhatajad õpilastele koostanud vahva viktoriini. Viktoriin oli meeskondlik ja kõik osalejad said tänukirjad. Õpilased mõtlesid ka ise välja uusi eesti keelseid sõnu nagu:

  • TÕSKÄTT- TÕSTA KÄTT
  • TANIO- EI
  • HIEVEL- ÕUE MINNA
  • KEKI- KOOLI MINNA
  • MILUKAS- MINU KA

Õpilaste arvamus sellest, miks me peame eesti keelt väärtustama:

  • EESTI KEEL ON MEIE EMAKEEL
  • KUI MEIL ON EMAKEEL,
  • SIIS SAAME RÄÄKIDA
  • SAAME LUGEDA
  • SEE KEEL ON HARULDANE
  • ON ILUS KEEL
  • MEILE LIHTNE

Projektinädal lõppes 14. märtsil Emakeelepäeval. Õpitut jagati ja esitleti vanematele. Lisaks tuli perel läbida „Emakeelepäevajaht“. Selgus, et see oli „paras pähkel“ ja nõudis vanematelt rännakuid enda lapsepõlve ja kooliaega.

Oli taas uus väljakutse ja kogemus õpilastele, õpetajatele ja vanematele.