Projektinädal 04.-14.03.2024

Eesti vanasõnade ja kõnekäändude teemaline projektinädal “Meie ajastu tarkuseterad”  läbis koolipäevi ja lõimis kõiki õppeaineid.

Projektinädala eesmärk oli tänapäevalgi käibel olevaid kõnekäände/tarkuseteri nagu “ Jänes põues”; “Ninapidi vedama”; “Kõrva taha kirjutama”; “Keelt peksma” jms.. koos õpilastega arutleda. Saada täpsemalt aru, mida üks või teine kõnekäänd tähendab ja kuidas seda igapäevaelus kasutada võiks. Iga õpilane valis endale OMA kõnekäänu, mida ta projektikäigus “avastas”.

Õpilased proovisid kõnekäände esitada pantomiimina; luua nendest pilte, jutukest, luuletust  või koostada hoopis ristsõna, mille lahenduseks on levinud tarkusetera.

Kas saab matemaatikat siduda kõnekäändudega? Koolipäeva lõpuks selgus, et saab. Kui matemaatika ülesande lahenduseks (asenda arv tähega) on „vanasõna“ või koostad tekstülesande, mille sisuks on kõnekäänd – „Kärbseid pähe ajama“.

Järvejääl uisutamas käimine ja esmane esmaabi kursus (kiirabitöötaja – Marii isa juhendamisel) aitasid mõista järgmist:  „Hooletus ees, õnnetus taga“ või „Õnnetus ei hüüa tulles“.

Märjamaa Päästekomando tutvustas õpilastele projekti “Tulest targem”, õpilastel oli võimalik tutvuda tuletõrjeauto varustusega.

.Muusikatunnis kuulatud ansambli Uurikate vahva „Vanasõnade laul“ kutsus kohe laulu sõnu harjutama neid järgi laulma.  

Emakeelepäevale eelnenud koolipäeval olid klassijuhatajad õpilastele koostanud vahva viktoriini. Viktoriin oli meeskondlik ja kõik osalejad said tänukirjad. Õpilased mõtlesid ka ise välja uusi eesti keelseid sõnu nagu:

  • TÕSKÄTT- TÕSTA KÄTT
  • TANIO- EI
  • HIEVEL- ÕUE MINNA
  • KEKI- KOOLI MINNA
  • MILUKAS- MINU KA

Õpilaste arvamus sellest, miks me peame eesti keelt väärtustama:

  • EESTI KEEL ON MEIE EMAKEEL
  • KUI MEIL ON EMAKEEL,
  • SIIS SAAME RÄÄKIDA
  • SAAME LUGEDA
  • SEE KEEL ON HARULDANE
  • ON ILUS KEEL
  • MEILE LIHTNE

Projektinädal lõppes 14. märtsil Emakeelepäeval. Õpitut jagati ja esitleti vanematele. Lisaks tuli perel läbida „Emakeelepäevajaht“. Selgus, et see oli „paras pähkel“ ja nõudis vanematelt rännakuid enda lapsepõlve ja kooliaega.

Oli taas uus väljakutse ja kogemus õpilastele, õpetajatele ja vanematele.

Kohtumine kirjanikuga

20. oktoobril külastasime Märjamaa Valla Raamatukogu, külla oli kutsutud lastekirjanik Markus Saksatamm. Meie õpilased ootasid kohtumist kirjanik Markus Saksatammega pikisilmi. Eesti kirjanduse päeval oli meil koolis ja lasteaias tema raamatute ettelugemine, millest õpilased usinalt osa võtsid. Paljud tema raamatud olid stendile välja pandud, mida sai uudistada. Oli palju põnevust!

Vastlapäev

13.veebruar tähistasime koolis vastlapäeva – ikka liugu laskmisega. Õppisime selgeks ka mõned vanad vastlamängud- “Kadamäng”, “Hoburakend”; “Seaketaste ajamine”; “Kotisjooks”.

Enne õueminekut toimusid tubased tegemised – vastlavurri meisterdamine nööbist ning teadmiste proov- “Kui hästi keegi vastlapäeva kombeid teab.

PIKKA VASTLALIUGU KÕIGILE!

Draakoniaasta algus

Hiina kalendri järgi algas 10. veebruaril Puudraakoni aasta. Jäneseaasta sai läbi ja andis teatepulga üle draakonile. Draakon on müütiline olend, kellel on tohutu jõud, vapustav tarkus ja südantsoojendav üllameelsus. Aedkoolis on saanud traditsiooniks Hiina kalendri algust tähistada, sel aastal siis tähistasime draakoniaasta algust lasteaia lastega. Kogunesime võimlasse, kus olid ette valmistatud mitmed põnevad mängud, elevust oli palju. Kooliõpilased valmistasid kunstitunnis draakonikäpikud 🙂

Rõõmsat draakoniaastat kõigile, eriti sel aastal sündinutele – meie õpilasele Martenile!

Värvide nädal 15.- 19.jaanuar

Kollast värvi märkab silm,

muutub meie ümber ilm.

Päike särab, sooja annab,

uude päeva valgust kannab.

Roheline kuusk ja murupind,

erksana loodus hoiab sind.

Rohetab aas ja metsaviirg,

roheliselt kiirgab lootuskiir.

Punased põsed on lastel,

punased marjad – kui maitsvad.

Punased lepatriinude tiivad,

lennates kaugele rändama viivad.

Sinine taevas, mis laiub me üle,

sõbrad siis kutsu ja mängima tule.

Sinised pole vaid meie mõtted,

ausamad, julgemad suhted ja võtted.

“Värvid meie ümber” K.Tuvikene Ajakiri Lasteaed

Värvide nädalal oli igal nädalapäeval oma värv ja tegevused. Õpilased, lasteaialapsed ja töötajad kandsid neil päevil vastavat värvi riideid või aksessuaare. Nädal algas erksavärvilise esmaspäevaga, riietuse värvideks neoon, roosa, kollane ja oranž. Naerulindude rühmas vooliti erksavärvilisest plastiliinist erikujulisi küünlaid.

Türkiissinine teisipäev, riietuse värviks sinine. Kooli saalis toimusid põnevad mängud kinnastega.

Kirju-mirju kolmapäeval riietuti tipi-täpilistesse, mummulistesse, triibulistesse ja ruudulistesse rõivastesse. Koos laulsime ja tantsisime.

Lumememmeline neljapäev sai oma nime rahvusvahelise lumememmedepäeva järgi ja riietuse värviks valge. Majas liikusid ringi väikesed ja suured lumememmed 😉. Saalis käis vilgas lumememme ehitus.

Rohelisel reedel riietuti rohelisse. Mõõtsime, kellel on kõige suurem jalajälg ja kui osavad on õpilased nelja lause koostamisel.

Ujumiseksam

14.detsembril, neljapäeval, lõppesid meie õpilastel kohustuslikud ujumistunnid Märjamaa ujulas. IV klassi õpilastele olid need ujumiskursuse viimased tunnid, noorematel jätkuvad ujumistunnid tuleval õppeaastal. Uusi oskusi omandasid kõik õpilased ja vastavalt oskustele sooritati ka ujumisteste. On hea meel, et enamus meie lastest suudavad nüüd juba vähemalt 25m läbi ujuda, IV klassi õpilased võivad aga öelda: “Oskan ujuda”!
Et aga end vees igas olukorras kindlalt tunda ja osata nii endale kui teistele abi anda, tuletati meelde ka veeohutuse põhimõtteid.
Kokkuvõtteks võib öelda, et laste asemel olid meil viimases tunnis vees lõbusad ja õnnelikud hülgepojad, pingviinid, meritähed ja kilpkonnad.

Jõulumaal Hellerkantri Huskypargis

12. detsembril käisid aedkooli õpilased Hellerkantri Huskypargi kelgukoerte jõulumaal Kehtna vallas. Jõulumemm tervitas õpilasi ja kutsus püstkotta, kus ta tutvustas õpilastele kelgukoeri. Õpilastel oli võimalus kelgukoertele ka ise maiust pakkuda ja mõnda ka silitada.

Traktorisafari viis õpilased metsatukka, et metsloomadele süüa panna ja jõulumemm jutustas põneva jõululoo suure kuuse saladusest.

Huskytares ootas meid kaminasoojus ja maitsvad pirukad, piparkoogid ja kodune taimetee. Mõnusa kerge eine taustaks vaatasime vahvaid videosid kelgukoertest.  Jõuluküünis oli uudistamiseks hobuste reed ja saanid, huskyde kuusepuu, kelgukoerte treeningvahendid, vanaaegsed mänguasjad ja lapsevankrid.

Metsas jõulupuud otsimas

01. detsembril käisid õpilased Pajaka metsas õppepäeval, kus osalesid aardejahis – “Leia jõulupuu”.

Enne metsa minekut panime metsloomadele kodust kaasa võetud maiused puude alla, tädi Kertu rääkis millised loomad siin maiustamas käivad.

Metsas ootas meid põnev aardejaht, igas punktis rääkis tädi Kertu meile põnevaid fakte männi puu kohta. Õpilased pidid leidma täheklotsid, et lahendussõna kokku saada küsimusele – Kuidas nimetatakse rahvakeeles männi puud? Nägime orava, rebase, metskitsede jalajälgi ja üht oravat puudel hüppamas :).

Metsas oli vahva sumada paksus lumes kuni leidsime kaks imelist kuuske koolimajja viimiseks. Vaprad poisid ja tüdrukud saagisid kuused ja vedasid metsast välja.

Tädi Kertu rääkis meile, kuidas saab metsas mõõta puude kõrgust, kui sul pole ühtegi mõõtmisvahendit kaasas, samuti kes on metsahunt jne. saime palju, palju metsatarkust juurde. 😉 Lisaks metsas räägitule said õpilased kodus lahendamiseks töölehed ja kevadel külvamiseks männiseemneid 🙂

Aitäh, Kertu Elfenbein, põneva ja õpetliku metsamatka eest meie õpilastele!