Jalgratasetga Varbola linnusele

Neljapäeval, 6. juunil, peale kosutavat lõunasööki seadis koolipere end ratastele ja asus õpetaja Merle juhtimisel rõõmsalt õrnas vihmasajus Varbola linnuse poole teele.

Kohal, rattad pargitud, telk üleval ja asjad telki veetud. Nüüd vaja lõke üles teha! Nii põnev puu, mille otsa sai lausa joosta. Veidi tarkust infostendilt ja asusime matkale linnuse poole teele.

Tagasi lõkke ääres. Maiustame veidi moosisaiadega enne kui vanemad piknikukorvidega tulevad. Mängulusti jagus nii lastele kui vanematele. Oli see vast tore kamp!

Tuleb välja, et magusat sai vist liialt, sest energiat jagus kohe kauaks. Ei mingit kiiret telki pugemist… enne oli vaja veel metsas ronida!

Aga lõpuks kustus lõke ja aeg oli telki pugeda.

Reedel, 7. juuni hommik oli tegus, õpetaja Terje tegi veel kunstitundi ka, aga kuna taevas tõmbas pilve, siis asuti vihmaga võidu koduteele. Jalgrattasõit läks linnulennult, vahepeal sadas vihma ja välgutas kuid kui koolimaja juurde jõudsime säras taevas rõõmus päike. Koolimajas arutasime õpilastega, kuidas neile tundusid kaks päeva metsas koolitunde läbi viia ja mis neile meelde jäi.

Jalgrattamatk Pajakasse

30.mail toimus Varbola kooli õpilastel koos eelkooli lastega rattamatk Pajakasse. Olime kehalise kasvatuse tundides eelnevalt harjutanud rattasõitu ja tänane matk tõestas, et õpilased oskavad väga hästi rattarivis püsida, õiget pikivahet ja ühtlast kiirust hoida. Pajakas võttis meid vastu Varbola kooli endine lapsevanem Kertu Elfenbein, kes korraldas õpilastele põneva aardejahi metsas. Enne rajale minekut saime kuulda palju huvitavat puude kasvatamise kohta. Metsa olid peidetud erinevate loomade topised ja tähepakud, millest saime kokku sõna PEDAJAS. Aardejahi lõpus sai iga õpilane Kertult kaasa kotikese männiseemnetega.

Oli üks imetore päev!

Lõpuekskursioon Paide Ajakeskusesse Wittenstein ja Wile Farmi

28.mail käisid õpilased õppeaasta lõpuekskursioonil Paides Ajakeskuses Wittenstein, kus läbisid õppeprogrammi “Mänguline rännak läbi Eestimaa ajaloo”. Giidi juhendamisel õppisid õpilased Eestimaa ajalugu läbi laulu, tantsu ja mängu; uurisid, kuidas lapsed iidsetel aegadel elutarkust õppisid ja saime teada kuidas nad said osavaks keskajal samuti, kuidas kuningate ajal koolitarkust omandati. Kuidas ja milliseid talutöid tsaariajal tehti. Mis mänge Eesti Vabariigi ajal mängiti.

Lõunasöök põnevas ajaloohõngulises tornis.

Õppekäik jätkus alpakade uudistamisega Wile Farmi, kus külastuse käigus tutvuti alpakadega, räägiti nende päritolust, elukommetest ja lustakatest juhtumitest. Farmi villatoas räägiti meile alpakade pügamisest ja nende villa suurepärastest omadustest, saime vaadata ja katsuda ning, kes soovis ka endale soetada alpakavillast lõnga ja kudumeid.

Emadepäeva kontsert – piknik Varbola linnusel

"Hea, et kenal kevadel

just oma päev on emadel,

täpselt siis, kui loodus ärkab,

täpselt siis, kui lootus tärkab.

Emal endal pole vahet,

paistku päike, tulgu rahet,

tema kogu aeg on ema,

olgu sügis, talv või kevad".

Õpilased külvasid kevade algul lillepottidesse peiulille seemneid, millest sirgusid päris toredad taimed. Tööõpetuse tunnis meisterdasid õpetaja Terje juhendamisel neile vahvad ümbrised. Oli palju nuputamist ja uute käsitöövõtete õppimist. Tulemus oli imeline 🙂

Esmaspäeval, 13. mail, lubas ilm kevadpäikesest rõõmu tunda ning aedkooli lastel/õpilastel Varbola linnusel emadepäevajärgset kontsert – pikniku pidada. Sügavamõttelised ja südant soojendavad avasõnad emadele ütles isa; vanaisa; Märjamaa Vallavolikogu ja aedkooli hoolekogu liige Kalle Teekivi. Laste esinemine vabas looduses oli ehe, siiras ja südamlik. Oli mõnus koosolemine kevadõhtu saatel!

Projektinädal 04.-14.03.2024

Eesti vanasõnade ja kõnekäändude teemaline projektinädal “Meie ajastu tarkuseterad”  läbis koolipäevi ja lõimis kõiki õppeaineid.

Projektinädala eesmärk oli tänapäevalgi käibel olevaid kõnekäände/tarkuseteri nagu “ Jänes põues”; “Ninapidi vedama”; “Kõrva taha kirjutama”; “Keelt peksma” jms.. koos õpilastega arutleda. Saada täpsemalt aru, mida üks või teine kõnekäänd tähendab ja kuidas seda igapäevaelus kasutada võiks. Iga õpilane valis endale OMA kõnekäänu, mida ta projektikäigus “avastas”.

Õpilased proovisid kõnekäände esitada pantomiimina; luua nendest pilte, jutukest, luuletust  või koostada hoopis ristsõna, mille lahenduseks on levinud tarkusetera.

Kas saab matemaatikat siduda kõnekäändudega? Koolipäeva lõpuks selgus, et saab. Kui matemaatika ülesande lahenduseks (asenda arv tähega) on „vanasõna“ või koostad tekstülesande, mille sisuks on kõnekäänd – „Kärbseid pähe ajama“.

Järvejääl uisutamas käimine ja esmane esmaabi kursus (kiirabitöötaja – Marii isa juhendamisel) aitasid mõista järgmist:  „Hooletus ees, õnnetus taga“ või „Õnnetus ei hüüa tulles“.

Märjamaa Päästekomando tutvustas õpilastele projekti “Tulest targem”, õpilastel oli võimalik tutvuda tuletõrjeauto varustusega.

.Muusikatunnis kuulatud ansambli Uurikate vahva „Vanasõnade laul“ kutsus kohe laulu sõnu harjutama neid järgi laulma.  

Emakeelepäevale eelnenud koolipäeval olid klassijuhatajad õpilastele koostanud vahva viktoriini. Viktoriin oli meeskondlik ja kõik osalejad said tänukirjad. Õpilased mõtlesid ka ise välja uusi eesti keelseid sõnu nagu:

  • TÕSKÄTT- TÕSTA KÄTT
  • TANIO- EI
  • HIEVEL- ÕUE MINNA
  • KEKI- KOOLI MINNA
  • MILUKAS- MINU KA

Õpilaste arvamus sellest, miks me peame eesti keelt väärtustama:

  • EESTI KEEL ON MEIE EMAKEEL
  • KUI MEIL ON EMAKEEL,
  • SIIS SAAME RÄÄKIDA
  • SAAME LUGEDA
  • SEE KEEL ON HARULDANE
  • ON ILUS KEEL
  • MEILE LIHTNE

Projektinädal lõppes 14. märtsil Emakeelepäeval. Õpitut jagati ja esitleti vanematele. Lisaks tuli perel läbida „Emakeelepäevajaht“. Selgus, et see oli „paras pähkel“ ja nõudis vanematelt rännakuid enda lapsepõlve ja kooliaega.

Oli taas uus väljakutse ja kogemus õpilastele, õpetajatele ja vanematele.

Kohtumine kirjanikuga

20. oktoobril külastasime Märjamaa Valla Raamatukogu, külla oli kutsutud lastekirjanik Markus Saksatamm. Meie õpilased ootasid kohtumist kirjanik Markus Saksatammega pikisilmi. Eesti kirjanduse päeval oli meil koolis ja lasteaias tema raamatute ettelugemine, millest õpilased usinalt osa võtsid. Paljud tema raamatud olid stendile välja pandud, mida sai uudistada. Oli palju põnevust!

Vastlapäev

13.veebruar tähistasime koolis vastlapäeva – ikka liugu laskmisega. Õppisime selgeks ka mõned vanad vastlamängud- “Kadamäng”, “Hoburakend”; “Seaketaste ajamine”; “Kotisjooks”.

Enne õueminekut toimusid tubased tegemised – vastlavurri meisterdamine nööbist ning teadmiste proov- “Kui hästi keegi vastlapäeva kombeid teab.

PIKKA VASTLALIUGU KÕIGILE!

Draakoniaasta algus

Hiina kalendri järgi algas 10. veebruaril Puudraakoni aasta. Jäneseaasta sai läbi ja andis teatepulga üle draakonile. Draakon on müütiline olend, kellel on tohutu jõud, vapustav tarkus ja südantsoojendav üllameelsus. Aedkoolis on saanud traditsiooniks Hiina kalendri algust tähistada, sel aastal siis tähistasime draakoniaasta algust lasteaia lastega. Kogunesime võimlasse, kus olid ette valmistatud mitmed põnevad mängud, elevust oli palju. Kooliõpilased valmistasid kunstitunnis draakonikäpikud 🙂

Rõõmsat draakoniaastat kõigile, eriti sel aastal sündinutele – meie õpilasele Martenile!