Jaanuari tegemised koolis

Pässa küülikud majas 26.jaanuar

Nädalavahetusel algas jänese aasta ja meile tulid külla Flandria ehk Belgia hiidküülikud Pääskülast oma peremehe ja peretütrega. Kokku oli neid kolm Eevi, Lewis ja Paul. Nad olid imearmsad ja nii pehmed 🙂 Seda tõugu tuntakse juba üle 500 aasta, nad on üks raskemaid tõuge, kehamassiga 6-7 kg, vahel isegi rohkem. Flandria hiidküülikut kasutatakse nii intensiivsel lihatootmisel kui ka lihatootmissuunaga küülikukrosside aretuses, kuid pererahval on nemad lemmikloomadeks. Pesakonnas keskmiselt 7 poega. Rohkem infot siit

Karnevali päev 23.jaanuar

Plaanitud karneval lükkus uude nädalasse kuna terves majas, isegi terves Märjamaa vallas oli sel päeval elektri katkestus, mis oli tingitud lumesajust 😉 Hiina horoskoobi järgi algas 21.jaanuaril jänese aasta ja juba traditsiooniks on saanud sel ajal aedkoolis üks vahva karneval teha. Nii olidki kõik taas ennast loomadeks – lindudeks moondunud, taas mängiti vahvaid mänge.

Sportlik neljapäev 19.jaanuar

Meil on üli äge kehalise kasvatuse õpetaja Sirje, kes oskab nii vahvaid sportmänge meiega läbi viia ka siis kui terves majas on elektri katkestus 🙂

Kübara kolmapäev 18.jaanuar

Laulumäng “Kaabuga kaelkirjak” ringmäng “Mul on üks tore tädi” ja lõbus kübaramäng “Olee”.

Pidulik teisipäev 17. jaanuar

Kätlemine, kummardus, viisakas käitumine ja pidulik riietus on tänase päeva teema.

Unine esmaspäev 16.jaanuar

Õpilased ja töötajad tulid hommiku kooli justkui otse voodist ärganud ehk siis magamisriietega oli pidžaamapäev. Ühiselt mängiti padjasõda, igaüks joonistas paberile oma lemmik pidžaama mustri ja kuulati ennemuistset lugu “Rebane kala vargil”.

Unine esmaspäev

Jaanuari teisel koolinädalal oli aedkoolis stiilinädal. Igapäev oli üllatusi täis. Õpilased ja töötajad tulid juba hommikul majja teemakohases riietuses või aksessuaarides. Et stiilipäev paremini meelde jääks ja päevateemast rohkem aimu oleks oli iga päeva jaoks õpetaja, kes vastutas selle päeva teema eest. Õpetaja valmistas teemakohase programmi, millest kogu aedkool saalis osa sai. Mängisime mänge, lahendasime ristsõnu, mõistatusi, laulsime ja tantsisime ja tegime sporti.

Suur suur tänu meie vahvatele õpetajatele!

Ülemaailmne lumememmepäev on 18. jaanuaril. Miks just 18. jaanuaril? Number 8 näeb välja nagu lumememm ja 1 omakorda on nagu lumememme käes olev luud. Seega paremat kuupäeva oleks raske välja mõelda. Ülemaailmset lumememmepäeva on peetud alates 2010. aastast. Päeva algatajaks oli Cornelius Graetz, kellele kuulub maailma suurim lumememmede kogu. Cornelius Graetzi meelest on lumememmed sõbralikud ja sümpaatsed tegelased, keda tuntakse üle kogu maailma. Ühtlasi on lumememmed südamelähedased noorematele ja vanematele generatsioonidele. Lumememmed aitavad meil mõelda ka kliimamuutustele.

http://worlddayofsnowman.com/homepage/
http://www2.wayn.com/stories/article/1281/world-day-snowman
http://www.tallypress.com/fun/20-international-observances-you-probably-might-not-know-they-exist

Täna meisterdasid I klassi õpilased lumememmesid paberist kuna õues on lumega kitsas käes 😉

Rahvusvaheline Aitäh – päev

“Rahvusvaheline aitäh-päev on 11. jaanuaril. Päeva algatas 1994. aastal Chicagos elanud kirjanik, kunstnik ja eventoloog Adrienne Sioux Koopersmith (1952). Kuna Koopersmith on aluse pannud rohkem kui 1500 täht- või pidupäevale, siis on teda ajakirjanduses hakatud nimetama Ameerika esieventoloogiks.  Naise enda definitsiooni järgi on eventoloog inimene, kes loob altruistlikke, harivaid, tervistavaid või lihtsalt toredaid sündmusi ja pidupäevi.

Aitäh-päeva tuleks tähistada kõigil inimestel, sest tänusõnadel olevat maagiline toime – nende sõnadega kingivad inimesed üksteisele rõõmu, avaldavad tähelepanu ja annavad edasi positiivseid emotsioone. Esijoones püütakse tänada kõiki kalleid inimesi lihtsalt selle eest, et nad olemas on.”
Espenberg, A. “Maailma tähtpäevad”, Tammerraamat 2014

Koolis tänasime sel päeval õpilasi, kes on esindanud meie kooli erinevatel koolivälistel üritustel ja muud moodi tähelepanu saavutanud. Rõõm oli anda kõikidele õpilastele “Aitäh- kaardid”. Osalesime “Proge Tiigri” õpilasüritusel, Raplamaa I kooliastme sügismälumängus, Raplamaa 4. klasside mälumängus.

Õppepäev Tallinnas

Põhikooli riiklik õppekava seab üheks sihiks õpilase tervikliku maailmapildi kujunemise. Selleks, et asjadest paremini aru saada, tuleb aegajalt koolimajast väljas käia. Õpitakse ju kõikjal, mitte ainult koolipingis. 28.november käesoleval aastal kujunes Varbola Lasteaed-Algkooli õpilastele teistmoodi koolipäevaks.
Sõitsime Tallinnasse rongiga. Esimene katsumus oli julgus suhelda ja osata küsida rongisaatjalt rongipilet, ikka õigesse rongijaama. Vähem tähtis ei olnud kindlasti rahaga arveldamine.

Kui olime edukalt Balti Jaama jõudnud, tuli kiirel sammul tõtata Eesti Lastekirjanduse Keskuse poole.

Seal ootas meid lahke pererahvas eesotsas kirjanik Liis Seiniga. Liis tutvustas meile võimalusi, mida kõike selles vahvas majas teha saab. Saime
teada, et seal korraldatakse kirjandusüritusi ja illustaratsiooninäitusi. Võimalik on läbi viia ekskursioone ja teematunde. Erinevatel korrustel asuvad Edgar Valteri galerii, raamatukogu, varakamber, illustratsioonigalerii ja muinasjutupööning.

Eriti huvitavaks kujunes Liis Seini enda uute raamatute tutvustus. No, kuidas ei ole siis põnev kui “ Ühe täiesti tavalise pere isa otsustab, et senine elu
peab muutuma. Selleks tuleb leida endale hobi: poks, peotants või hoopis iluvõimlemine? Või hakata kunsti koguma? Kas reisida Aafrikasse, Ameerikasse või Indiasse? Vallutada köök ja sukelduda retseptide maailma? Kas hakata kirjutama luuletusi, jutte või näidendeid? Mis oleks, kui muudaks oma korteri hotelliks? Või prooviks pigem režissööri ametit? Aga kuidas oleks õppimisega mõnes kuulsas ülikoolis?” Isa isepäisus tekitab tõelise hobide maratoni ja paneb proovile pereliikmete kannatuse. Kui nüüd tekkis huvi, siis peab küll raamatut “Mona isepäine isa” lugema. Selle vahva raamatu kinkis Liis ka Varbola Lasteaed-Algkoolile.

Järgmine väike peatus oli Raekoja platsil. Raekoja platsi jõulukuuse traditsioon ja selle hoidmine on tallinlastele väga oluline, sest ilma jõulupuuta jääks õige jõulutunne olemata. Vanalinna südamesse, Raekoja platsile ei sobi lihtsalt igasugune puu. Kuuse valimine on väga põhjalik ettevõtmine, mille käigus otsitakse välja see ainus ja õige. Eesti tähtsaim 2022. aasta jõulupuu on kasvanud Anija vallas, Mustjõe külas.

Meie viimaseks õppekohaks oli valitud Vene Draamateater ja etenduseks Viljandi Ugala etendus “Vai, vai vaene Vargamäe”. Etenduses kohtutakse Anton Hansen Tammsaare teose “Tõde ja õigus” esimese osa olulisemate tegelaste ja sündmustega. Lavastus jutustab lühidalt ja lastele mõistetavas keeles ümber Tammsaare romaani ning annab noortele vaatajatele esmase pildi Andresest, Pearust, Marist, Krõõdast ja teistest Tammsaare tegelastest. Lavastuse mõte on väga lihtne: tuleb armastada, enne kui on hilja. Hoida ja väärtustada lähedasi, tundeid välja näidata, puudutada ja kallistada, mitte lasta armastusel igapäevasesse töösse-vaeva hääbuda. Kui vanal Andresel viimaks kogu töö tehtud saab, kui Vargamäe ükskord päriselt valmis saab, on mehel juba habe põlvini ja elu sõrmede vahelt libisenud. Poeg lahkub kodust ja isa ei saa aru, kus siis asi valesti läks. Plaan oli ju hea – teeme kõigepealt kogu töö ära ja küll siis armastame, «nii et maa on must». Armastada enne kui hilja.

Eks see ole mõttekoht meile kõigile!

Tekst: õpetaja Anu

Hanipäev ehk Kadrilaupäeva tähistamine aedkoolis

24. november on rahvakalendri tähtpäev hanipäev ehk kadrilaupäev, mis oli eestlastel vana ja rikkaliku kombestikuga tähtpäev, mis tagas pererahvale karjaõnne. Naised maskeerisid end kadrisantideks ja läksid jooksma, kogusid ande, soovisid pererahvale õnnistust ja kui vaja siis manitsesid samuti.

Aedkoolis toimus sel päeval üks vahva eesti traditsioone järgiv päev. Kõik õpilased, lasteaialapsed ja töötajad tulid majja valgetes- või heledates riietesse. Kadriema ja kadrihani kutsusid kõiki endaga laulma ja mängima, nad esitasid mõistatusi, kontrollisid lugemis- ja arvutamisoskust; soovisid teada kui usinad kudujad on õpetajad.

Kokk valmistas meile valget toitu hommiku- ja lõunasöögiks.

Mängiti käemängu “Sõrmikud ja käpikud”, võisteldi lõngakerimises, rahvariidevöö alt pugemine ehk looga alt pugemine, lõngakera veeretamises ja vanasõnade tundmises/ladumises.

Kadrihani pakkus kõigile kadritoitu – soolaga keedetud ube ja herneid. Kadriema tänas lahket pererahvast, soovis head karjaõnne ja “Žuuži rongi” laulusaatel viis kõik oma rühmadesse tagasi.

Kadrisandid küsivad mõistatusi ja vanasõnu – Kaks peni viljapõllul, teineteist kätte ei saa? (Kuu ja Päike); Laut valgeid lambaid täis, punane kukk keskel?(hambad ja keel); Üks tamm, kaksteist haru, igas harus neli linnupesa, igas pesas seitse muna?(Aasta kuud, nädalad, päevad); Kus häda näed laita, seal tule ja aita; Enne mõtle, siis ütle. HAKKAME SANTIMA! TOREDAT KADRIPÄEVA!

Spordipäev Kernus 29.09.2022

Mihklipäeval toimus aedkooli õpilaste spordipäev Kernu staadionil. Olime tublid 60m jooksus🏃‍♀️, palliviskes🤾‍♀️, kaugushüppes, 400m jooksus🏃‍♂️, kuid siiski vajavad kergejõustikualad kindlasti veel harjutamist, rõõm oli näha, et mõnigi õpilane parandas oma tulemusi võrreldes eelmise sügisega.

Orienteerumisrajal joosti välja supertulemused🚶‍♀️🚶. Päike soosis hommikupoole meie spordipäeva 🌞

Õpilased said autasustatud diplomite ja buffidega.

Suur tänu kõikidele vapratele spordipäevast osa võtnud õpilastele ja õpetajatele. Oli lõbus ja emotsioone täis päev. Kahjuks ei jõudnud lapsed seiklusrajale turnima, seda osalt alanud vihmasabina tõttu, mis raja märjaks ja libedaks tegi, osalt ka ajapuudusel. Liikumist täis päeval kadus aeg imekiirelt, nagu oleks temal ka võidujooks olnud! 😄

Maailmakoristuspäev 15.09.2022

Võtsime õpilastega taas Maailmakoristuspäeva projektist osa. Koristasime aedkooli ümbrust ja Varbola küla pea tänavat. Õpilastel tekkis päris mitu küsimust – “KELLE PRÜGI ME IGA AASTA KORISTAME?”, “KES VISKAB PRÜGI MAHA?”, “MIKS INIMESED NII KÄITUVAD?” Kuid me olime üllatunud, et suitsukonisi vedeles maas vähem kui eelmisel aastal ja üldse oli territoorium puhtam. Me olime väga usinad prügikorjajad, tegime nalja ja võrdlesime oma “saaki” sõbraga. Meediatunnis tegid õpilased mõned “prügipildid”, mida koos analüüsisime. I klass sai oma “pildiraami” koju kaasa, et koduteel leiduva pisiprügi sinna peale sättida.

Aitäh, et hoolid ja hoiad oma kodukohta!

“Tere kool” – 01.september 2022

Tere, kena koolimaja!
Tere, minu õpetaja!
Tere, tahvel,
tere kriit!
Enne kevadet ma siit
ära kindlasti ei lähe,
sest on vaja saada päehe
tuhat tehet, sada salmi,
teha ülesanded valmis,
saada laita, saada kiita,
vahetunnis aega viita,
sõprust sõlmida ja veel
pulli teha kooliteel!
Tegevust on kevadeni,
nii et jään nüüd siia seni.
Eks ju, Sulgi, koolimaja,
sellist last on siia vaja?
"Tere kool!" Aidi Vallik

Esimene september algas aedkoolis sel aastal erilise rõõmuga, nimelt alustas I klassis õppimist neli vahvat koolilast, kellest kolm lõpetasid kevadel samas majas lasteaia. Neile on koolimaja ja õpetajad tuttavad. Naerusuil tulid õpilased koos klassiõpetajate Ene ja Anuga saali, et kuulata direktori avakõnet. Klassijuhataja Ene andis I klassil õpilastele aabitsad, mida usinalt uurima hakatakse ja klassijuhataja Anu III ja IV klassile päevikud, et uuel õppeaastal kõik vajalik sinna kirja panna. Märjamaa valla abivallavanem Hr. Villu Karu edastas meie aedkoolile vallapoolsed head soovid algavaks õppeaastaks. Õppeaasta esimest koolikella helistasid Marii I klassist ja Erich IV klassist. Pildulikule aktusele järgnes klassijuhataja tund ja ühispildistamine koolimaja ees pingil.

Rõõmsat alanud õppeaastat!

Kevadkontsert

Kuula, vaata, näe – KEVAD jälle käes!

Kuula, vaata, näe – KEVAD jälle käes!

Ühel ilusal aprillikuu kolmapäeva õhtupoolikul oli näha Varbola rahvamaja juures sigimist ja sagimist. Aedkooli suured ja väikesed lapsed koos õpetajatega kutsusid lapsevanemaid kontserti kuulama. Lauldi armsaid kevade laule, loeti luuletusi, mängiti pilli, tantsiti ja kuulati vaimukaid vaheklippe koolilastelt. Õpetaja Küllil täitus aasta algul 15 aastat lasteaias töötamisest, suured, suured tänud talle ja palju õnne! Oli armas õhtu!