Õppepäev Tallinnas

Põhikooli riiklik õppekava seab üheks sihiks õpilase tervikliku maailmapildi kujunemise. Selleks, et asjadest paremini aru saada, tuleb aegajalt koolimajast väljas käia. Õpitakse ju kõikjal, mitte ainult koolipingis. 28.november käesoleval aastal kujunes Varbola Lasteaed-Algkooli õpilastele teistmoodi koolipäevaks.
Sõitsime Tallinnasse rongiga. Esimene katsumus oli julgus suhelda ja osata küsida rongisaatjalt rongipilet, ikka õigesse rongijaama. Vähem tähtis ei olnud kindlasti rahaga arveldamine.

Kui olime edukalt Balti Jaama jõudnud, tuli kiirel sammul tõtata Eesti Lastekirjanduse Keskuse poole.

Seal ootas meid lahke pererahvas eesotsas kirjanik Liis Seiniga. Liis tutvustas meile võimalusi, mida kõike selles vahvas majas teha saab. Saime
teada, et seal korraldatakse kirjandusüritusi ja illustaratsiooninäitusi. Võimalik on läbi viia ekskursioone ja teematunde. Erinevatel korrustel asuvad Edgar Valteri galerii, raamatukogu, varakamber, illustratsioonigalerii ja muinasjutupööning.

Eriti huvitavaks kujunes Liis Seini enda uute raamatute tutvustus. No, kuidas ei ole siis põnev kui “ Ühe täiesti tavalise pere isa otsustab, et senine elu
peab muutuma. Selleks tuleb leida endale hobi: poks, peotants või hoopis iluvõimlemine? Või hakata kunsti koguma? Kas reisida Aafrikasse, Ameerikasse või Indiasse? Vallutada köök ja sukelduda retseptide maailma? Kas hakata kirjutama luuletusi, jutte või näidendeid? Mis oleks, kui muudaks oma korteri hotelliks? Või prooviks pigem režissööri ametit? Aga kuidas oleks õppimisega mõnes kuulsas ülikoolis?” Isa isepäisus tekitab tõelise hobide maratoni ja paneb proovile pereliikmete kannatuse. Kui nüüd tekkis huvi, siis peab küll raamatut “Mona isepäine isa” lugema. Selle vahva raamatu kinkis Liis ka Varbola Lasteaed-Algkoolile.

Järgmine väike peatus oli Raekoja platsil. Raekoja platsi jõulukuuse traditsioon ja selle hoidmine on tallinlastele väga oluline, sest ilma jõulupuuta jääks õige jõulutunne olemata. Vanalinna südamesse, Raekoja platsile ei sobi lihtsalt igasugune puu. Kuuse valimine on väga põhjalik ettevõtmine, mille käigus otsitakse välja see ainus ja õige. Eesti tähtsaim 2022. aasta jõulupuu on kasvanud Anija vallas, Mustjõe külas.

Meie viimaseks õppekohaks oli valitud Vene Draamateater ja etenduseks Viljandi Ugala etendus “Vai, vai vaene Vargamäe”. Etenduses kohtutakse Anton Hansen Tammsaare teose “Tõde ja õigus” esimese osa olulisemate tegelaste ja sündmustega. Lavastus jutustab lühidalt ja lastele mõistetavas keeles ümber Tammsaare romaani ning annab noortele vaatajatele esmase pildi Andresest, Pearust, Marist, Krõõdast ja teistest Tammsaare tegelastest. Lavastuse mõte on väga lihtne: tuleb armastada, enne kui on hilja. Hoida ja väärtustada lähedasi, tundeid välja näidata, puudutada ja kallistada, mitte lasta armastusel igapäevasesse töösse-vaeva hääbuda. Kui vanal Andresel viimaks kogu töö tehtud saab, kui Vargamäe ükskord päriselt valmis saab, on mehel juba habe põlvini ja elu sõrmede vahelt libisenud. Poeg lahkub kodust ja isa ei saa aru, kus siis asi valesti läks. Plaan oli ju hea – teeme kõigepealt kogu töö ära ja küll siis armastame, «nii et maa on must». Armastada enne kui hilja.

Eks see ole mõttekoht meile kõigile!

Tekst: õpetaja Anu

Hanipäev ehk Kadrilaupäeva tähistamine aedkoolis

24. november on rahvakalendri tähtpäev hanipäev ehk kadrilaupäev, mis oli eestlastel vana ja rikkaliku kombestikuga tähtpäev, mis tagas pererahvale karjaõnne. Naised maskeerisid end kadrisantideks ja läksid jooksma, kogusid ande, soovisid pererahvale õnnistust ja kui vaja siis manitsesid samuti.

Aedkoolis toimus sel päeval üks vahva eesti traditsioone järgiv päev. Kõik õpilased, lasteaialapsed ja töötajad tulid majja valgetes- või heledates riietesse. Kadriema ja kadrihani kutsusid kõiki endaga laulma ja mängima, nad esitasid mõistatusi, kontrollisid lugemis- ja arvutamisoskust; soovisid teada kui usinad kudujad on õpetajad.

Kokk valmistas meile valget toitu hommiku- ja lõunasöögiks.

Mängiti käemängu “Sõrmikud ja käpikud”, võisteldi lõngakerimises, rahvariidevöö alt pugemine ehk looga alt pugemine, lõngakera veeretamises ja vanasõnade tundmises/ladumises.

Kadrihani pakkus kõigile kadritoitu – soolaga keedetud ube ja herneid. Kadriema tänas lahket pererahvast, soovis head karjaõnne ja “Žuuži rongi” laulusaatel viis kõik oma rühmadesse tagasi.

Kadrisandid küsivad mõistatusi ja vanasõnu – Kaks peni viljapõllul, teineteist kätte ei saa? (Kuu ja Päike); Laut valgeid lambaid täis, punane kukk keskel?(hambad ja keel); Üks tamm, kaksteist haru, igas harus neli linnupesa, igas pesas seitse muna?(Aasta kuud, nädalad, päevad); Kus häda näed laita, seal tule ja aita; Enne mõtle, siis ütle. HAKKAME SANTIMA! TOREDAT KADRIPÄEVA!

Mardisantide külastus kodudesse

November on rikas vanarahvakalendri tähtpäevade poolest. Nende sekka kuuluvad mardi- ja kadripäev. Mõneti unustuste hõlma vajuma hakanud mardisanditamine on siiski novembrikuu kõnekamaid rahvakalendri tähtpäevi.

Varbola Kooli õpilased hakkasid juba septembri kuus tegema ettevalmistusi mardijooksuks. Õppetunni „Kaunid kunstid“ raames said selgeks mardipäeva kombed ja pikaajaline eesti rahva traditsioon. Harjutati laule, laulumänge, mõistatuste esitamist ning mõeldi läbi kostüümid. Tumedates riietes „sandid“ käivad lauldes ukselt uksele ning viivad pererahvale õnne.

20. sajandi esimesel poolel kasutasid mardisandid pikemate vahemaade puhul perest – peresse läbimiseks hobust, sest vankrile või rekke oli hea andisid laduda. Täna liiguvad mardid pikemate vahemaade läbimiseks perest-peresse autodega, sest pagasiruum mahutab hulgaliselt head-paremat😊!

09. novembri – Mardilaupäeva tegi eriliseks tõehetk, et õhtuhämaruse saabudes läks Varbola koolimajast liikvele 12 liikmeline MARDIPERE – keda juhtis mardiisa koos mardiemaga. Mardiperesse kuulusid mardilapsed, mardihani, mardihobune ning mardisokk.

Suur tänu koostöö eest kõigile Varbola Kooli õpilaste peredele, et lahkelt meie MARDIPERE vastu võtsite; ohtralt ande jagasite ja peate oluliseks eesti rahvakalendri tähtpäevade traditsiooni jätkumist.

I kooliastme Sügismälumäng

18.oktoobril toimus Vesiroosi Koolis I-III klasside “Sügismälumäng”, milles osales 24 meeskonda Rapla maakonna eri koolidest. Meie koolist osalesid Maarja, Melissa ja Marii. Teadmised pandi proovile päris mitmel õppevaldkonnal nagu – kunst, muusika, matemaatika, eesti keel, loodus- ja inimeseõpetus. Aitäh, Teile tüdrukud ja õpetajad Ene ja anu, kes õpilasi ette valmistasid 🙂

Õppida on lahe!

Matk Preeriakotta 13.10.2022

Sügisene matk viis meid seekord matkajuht Markoga Preeriakotta.

Nii me matkasime kooli juurest otse üle spordiväljaku, külateel ja mööda põllu ääri. Metsavahele jõudes kuulatasime hääli ja Marko rääkis meile kuidas tuleb metsas käituda ja mis on pühapaigad. Leidsime, et mets on püha ja ka inimene on püha.

Metsas mööda vana külateed kõndides nägime lepatriinude pesa, pehkinud puunotte ja harjutasime kõrgushüpet.

Maastik mida läbisime oli mitmekesine – palju ronimist üle maha kukkunud puude, käänuline, võssa kasvanud kuid õnnelikud ja rõõmsad olime kui kuulsime koera haukumist ja lähenevat Preeriakoja silti.

Enne veel kui sihtkohta jõuame viis Marko meid kultusekivi juurde kus rääkis meile miks seda nii kutsutakse. Kultusekivi või siis rahvapäraselt ohvrikivi on meie esivanemate poolt kutsutud kohaks kus ohverdati ande, et elu paremaks läheks, usuti selle kivi väge, see kivi oli püha, mis kivile pandi seda sealt ära ei tohtinud enam võtta. Meiegi panime sinna oma annid ja soovisime aedkoolile edu ja õnne!

Tegime tipis lõkke üles, mängisime vahvaid mänge ja varsti oligi kooli tee taas vaja ette võtta.

Kodutee viis meid mööda kuivaks jäänud Vardi jõge, mis pakkus palju elevust. Nägime kopraurgu, ronisime üle kopra tammi, kõndisime mudas ja kivisel maastikul, ronisime üle jõkke kukkunud puude ja puujuurikate. Puhkasime ja kõndisime vapralt edasi!

Suur tänu Marko, et meile teejuhiks olid ja oma valdusi tutvustasid! Aitäh vapratele matkasellidele Maarja, Marii, Loore Lynn, Iiris, Kermo, Dan, Marten ja Erich, et selle pea 6 km matka jaksasite läbi kõndida! Õues on vahva õppida!!! Matk on tore!!! Sõbrad koos!!!

Peale matka tegime koolis mõned mõistekaardid, mis siis matkast meelde jäi 🙂

Spordipäev Kernus 29.09.2022

Mihklipäeval toimus aedkooli õpilaste spordipäev Kernu staadionil. Olime tublid 60m jooksus🏃‍♀️, palliviskes🤾‍♀️, kaugushüppes, 400m jooksus🏃‍♂️, kuid siiski vajavad kergejõustikualad kindlasti veel harjutamist, rõõm oli näha, et mõnigi õpilane parandas oma tulemusi võrreldes eelmise sügisega.

Orienteerumisrajal joosti välja supertulemused🚶‍♀️🚶. Päike soosis hommikupoole meie spordipäeva 🌞

Õpilased said autasustatud diplomite ja buffidega.

Suur tänu kõikidele vapratele spordipäevast osa võtnud õpilastele ja õpetajatele. Oli lõbus ja emotsioone täis päev. Kahjuks ei jõudnud lapsed seiklusrajale turnima, seda osalt alanud vihmasabina tõttu, mis raja märjaks ja libedaks tegi, osalt ka ajapuudusel. Liikumist täis päeval kadus aeg imekiirelt, nagu oleks temal ka võidujooks olnud! 😄

Maailmakoristuspäev 15.09.2022

Võtsime õpilastega taas Maailmakoristuspäeva projektist osa. Koristasime aedkooli ümbrust ja Varbola küla pea tänavat. Õpilastel tekkis päris mitu küsimust – “KELLE PRÜGI ME IGA AASTA KORISTAME?”, “KES VISKAB PRÜGI MAHA?”, “MIKS INIMESED NII KÄITUVAD?” Kuid me olime üllatunud, et suitsukonisi vedeles maas vähem kui eelmisel aastal ja üldse oli territoorium puhtam. Me olime väga usinad prügikorjajad, tegime nalja ja võrdlesime oma “saaki” sõbraga. Meediatunnis tegid õpilased mõned “prügipildid”, mida koos analüüsisime. I klass sai oma “pildiraami” koju kaasa, et koduteel leiduva pisiprügi sinna peale sättida.

Aitäh, et hoolid ja hoiad oma kodukohta!

Koolieelikute päev koolis 24.mai

Täna tulid koolieelikud – Melissa, Dan, Kermo, Kusti ja Rando-Laur õpetjaja Eliga lasteaiast koolimajja, et vaadata, mida see kool endast siis kujutab. Koos õpilastega oldi klassiruumis täideti töölehti, loeti raamatuid, arutati koolielu üle, toimus õuesõppetund, söödi koos hommikuputru ja lõunat, puhati kooli mänguklassis. Õpetaja Anu ja Eli tegid laste koolipäeva põnevaks!