Tuletõrjeõppus

Kolmapäeval, 15. mail, kolmanda tunni ajal hakkas koolis äkki häiresignaal tööle. Kuna oli õuesõppenädal, siis klassides ei olnud ühtki õpilast, olid juba koos õpetajatega õues. Majas oli näha suitsu. Õnneks oli see õppus – kuidas me peaksime käituma tulekahju korral. Varsit tulid ka lasteaialapsed ja kõik teised maja töötajad meie kogunemiskohta.
Forus’e esindaja kontrollis, kas kõik täna koolis, lasteaias ja tööl olevad inimesed on kohal. Tuletas meile meelde kuidas töötab kustuti, mis on majas esmane põlengut kustutav vahend. Kõik soovijad said proovida tulekustutiga kustutamist ja vajutada häire nuppu.

Õpilastel jäi ära viimane tund kuna õpetajatel algas teoreetiline tuletõrjekoolitus.

Hooli ja märka!

Emadepäeva kontsert – piknik Varbola linnusel

"Hea, et kenal kevadel

just oma päev on emadel,

täpselt siis, kui loodus ärkab,

täpselt siis, kui lootus tärkab.

Emal endal pole vahet,

paistku päike, tulgu rahet,

tema kogu aeg on ema,

olgu sügis, talv või kevad".

Õpilased külvasid kevade algul lillepottidesse peiulille seemneid, millest sirgusid päris toredad taimed. Tööõpetuse tunnis meisterdasid õpetaja Terje juhendamisel neile vahvad ümbrised. Oli palju nuputamist ja uute käsitöövõtete õppimist. Tulemus oli imeline 🙂

Esmaspäeval, 13. mail, lubas ilm kevadpäikesest rõõmu tunda ning aedkooli lastel/õpilastel Varbola linnusel emadepäevajärgset kontsert – pikniku pidada. Sügavamõttelised ja südant soojendavad avasõnad emadele ütles isa; vanaisa; Märjamaa Vallavolikogu ja aedkooli hoolekogu liige Kalle Teekivi. Laste esinemine vabas looduses oli ehe, siiras ja südamlik. Oli mõnus koosolemine kevadõhtu saatel!

Naljakuu tegemised

02. aprillil käisime Kernu Koolis vaatamas Miku-Manni etendust “Salasoov”. Lugu rääkis Nõiatüdrukust, kes on aru saanud, et heaga jõuab palju kaugemale kui kurjusega. Selles lasteetenduses saavad lapsed kaasa lüüa elevandi tsirkuses ja koos nõiakesega mängida. Seikluse käigus saab nõiake ka tagasi oma musta maagia oskused, mis tal eelmiste jõulude ajal kaduma läksid.

03.aprillil etendasid aedkooli õpetajad õpilastele käpiknukuetenduse “Kaasaegne muinasjutt”. Muinasjutus ei suutnud karu, hunt ja lind otsustada, kellest saab metsa valitseja ja nii tekkis neil arusaamatusi. Loos kõlasid erinevad tarkuseterad ja vanasõnad nagu: “Ühe mehe ramm, üheksa mehe mõistus”; “Üheksa mehe ramm ja ühe mehe mõistus”; “Raha paneb rattad käima”; “Lõpp hea, kõik hea” jne., mille kaudu leidsid ka muinasjutu tegelased loole õnneliku lõpu.

Osaleme õpilastega rahvusvahelisel joonistamiskonkursil  World Fish Migration Award 2024 „FREE  FLOW“. Rahvusvaheline vabalt voolavate jõgede ja kalade joonistamise võistlus korraldatakse enne mais tähistatavat kalade rändepäeva. Nii võistluse kui rändepäeva eesmärk on juhtida tähelepanu kalaliikidele ja nende elupaikadele, eriti just vabalt voolavatele jõgedele.

16. aprillil toimus õppekäik Tallinna Botaanikaaeda. Sõitsime peale esimest koolitundi koos koolieelikutega Tallinna Botaanikaaeda, et läbi viia loodusõpetuse ja eesti keele tunni raames õppetegevused. Meid saatis läbi palmi- ja kaktusemaja ning troopikametsade Botaanikaaia töötaja Helle, kes tutvustas.lastele taimi ja puid. Õpilased lugesid taimede ja puude nimetusi, fotografeerisid omale meelepäraseid taimi. Lapsed said nuusutada loorberi- ja kardemonipuu lehti ning nägid kakao- vanilje- ja mustapiprapuud. Eriti suurt elevust tekitas huulepulga puu, mille seemnetega sai
proovida huulte värvimist. Saime kaasa ka huulepulga puu seemned, et panna need mulda.
Botaanikaaias nähti veel mitmeid linde (tuvid, papagoid) ja kilpkonna, kes tekitasid lasts põnevust.
Õpetaja Merle ja Ene

29.aprillil, peale kevadist koolivaheaega, esmaspäeva hommikul tulid õpilased kooli peale lõunat – kella 15:00-ks. Õpetajad olid planeerinud teistmoodi koolipäeva – Öökool, appi kui põnevalt see kõlab! Õpilased olid valmis koostööks ning õhtutundidel uusi oskusi ja teadmisi omandama. Esmalt seati sisse unepesad.

Muusikatund, sportmängud, õhtusöögi valmistamine ja õuemängud.

Muljetati õpetajate toas; lipati koridoridessegi peitust mängima. Enne ööune saabumist vaadati filmi ja peagi magati mesimagusat und.

30. aprill– Uus päev, uued plaanid ja tegemised! Hommikuvõimlemine, hommikusöök, kodust kaasavõetud lauamängude tuur ja siis õue….kooliümbrust koristama – „Talgupäev aedkoolis“

Päris raske on, kui kõik töövõtted pole selged. Õpetajate eeskujul ning juhendamisel hakkas see töötegemine tasapisi isegi meeldima. Korras kooliõu teeb rõõmu eelkõige meile endile!

Projektinädal 04.-14.03.2024

Eesti vanasõnade ja kõnekäändude teemaline projektinädal “Meie ajastu tarkuseterad”  läbis koolipäevi ja lõimis kõiki õppeaineid.

Projektinädala eesmärk oli tänapäevalgi käibel olevaid kõnekäände/tarkuseteri nagu “ Jänes põues”; “Ninapidi vedama”; “Kõrva taha kirjutama”; “Keelt peksma” jms.. koos õpilastega arutleda. Saada täpsemalt aru, mida üks või teine kõnekäänd tähendab ja kuidas seda igapäevaelus kasutada võiks. Iga õpilane valis endale OMA kõnekäänu, mida ta projektikäigus “avastas”.

Õpilased proovisid kõnekäände esitada pantomiimina; luua nendest pilte, jutukest, luuletust  või koostada hoopis ristsõna, mille lahenduseks on levinud tarkusetera.

Kas saab matemaatikat siduda kõnekäändudega? Koolipäeva lõpuks selgus, et saab. Kui matemaatika ülesande lahenduseks (asenda arv tähega) on „vanasõna“ või koostad tekstülesande, mille sisuks on kõnekäänd – „Kärbseid pähe ajama“.

Järvejääl uisutamas käimine ja esmane esmaabi kursus (kiirabitöötaja – Marii isa juhendamisel) aitasid mõista järgmist:  „Hooletus ees, õnnetus taga“ või „Õnnetus ei hüüa tulles“.

Märjamaa Päästekomando tutvustas õpilastele projekti “Tulest targem”, õpilastel oli võimalik tutvuda tuletõrjeauto varustusega.

.Muusikatunnis kuulatud ansambli Uurikate vahva „Vanasõnade laul“ kutsus kohe laulu sõnu harjutama neid järgi laulma.  

Emakeelepäevale eelnenud koolipäeval olid klassijuhatajad õpilastele koostanud vahva viktoriini. Viktoriin oli meeskondlik ja kõik osalejad said tänukirjad. Õpilased mõtlesid ka ise välja uusi eesti keelseid sõnu nagu:

  • TÕSKÄTT- TÕSTA KÄTT
  • TANIO- EI
  • HIEVEL- ÕUE MINNA
  • KEKI- KOOLI MINNA
  • MILUKAS- MINU KA

Õpilaste arvamus sellest, miks me peame eesti keelt väärtustama:

  • EESTI KEEL ON MEIE EMAKEEL
  • KUI MEIL ON EMAKEEL,
  • SIIS SAAME RÄÄKIDA
  • SAAME LUGEDA
  • SEE KEEL ON HARULDANE
  • ON ILUS KEEL
  • MEILE LIHTNE

Projektinädal lõppes 14. märtsil Emakeelepäeval. Õpitut jagati ja esitleti vanematele. Lisaks tuli perel läbida „Emakeelepäevajaht“. Selgus, et see oli „paras pähkel“ ja nõudis vanematelt rännakuid enda lapsepõlve ja kooliaega.

Oli taas uus väljakutse ja kogemus õpilastele, õpetajatele ja vanematele.

Tüdrukutepäev

08. märtsil tähistasime koolis esimese tunni ajal tüdrukutepäeva. Õpetaja Terje oli mõned vahvad tegevused välja mõelnud, millest nii tüdrukud kui ka poisid osalesid. Esmalt oli vaja padjad püüridesse panna, siis ootas ees patsi ehk lõnga punumine ja kartuli koorimine. Kõik tegevused pakkusid rõõmu ja nalja, koos mängisime “Telefoni mängu näomiimikaga”, mille me Ekstra Klass konkursile saatsime. Poistel oli tüdrukutele ja õpetajatele üllatusi, mis päeva veelgi rõõmsamaks tegi.

Kohtumine kirjanikuga

20. oktoobril külastasime Märjamaa Valla Raamatukogu, külla oli kutsutud lastekirjanik Markus Saksatamm. Meie õpilased ootasid kohtumist kirjanik Markus Saksatammega pikisilmi. Eesti kirjanduse päeval oli meil koolis ja lasteaias tema raamatute ettelugemine, millest õpilased usinalt osa võtsid. Paljud tema raamatud olid stendile välja pandud, mida sai uudistada. Oli palju põnevust!