Jaanuari tegemised koolis

Pässa küülikud majas 26.jaanuar

Nädalavahetusel algas jänese aasta ja meile tulid külla Flandria ehk Belgia hiidküülikud Pääskülast oma peremehe ja peretütrega. Kokku oli neid kolm Eevi, Lewis ja Paul. Nad olid imearmsad ja nii pehmed 🙂 Seda tõugu tuntakse juba üle 500 aasta, nad on üks raskemaid tõuge, kehamassiga 6-7 kg, vahel isegi rohkem. Flandria hiidküülikut kasutatakse nii intensiivsel lihatootmisel kui ka lihatootmissuunaga küülikukrosside aretuses, kuid pererahval on nemad lemmikloomadeks. Pesakonnas keskmiselt 7 poega. Rohkem infot siit

Karnevali päev 23.jaanuar

Plaanitud karneval lükkus uude nädalasse kuna terves majas, isegi terves Märjamaa vallas oli sel päeval elektri katkestus, mis oli tingitud lumesajust 😉 Hiina horoskoobi järgi algas 21.jaanuaril jänese aasta ja juba traditsiooniks on saanud sel ajal aedkoolis üks vahva karneval teha. Nii olidki kõik taas ennast loomadeks – lindudeks moondunud, taas mängiti vahvaid mänge.

Sportlik neljapäev 19.jaanuar

Meil on üli äge kehalise kasvatuse õpetaja Sirje, kes oskab nii vahvaid sportmänge meiega läbi viia ka siis kui terves majas on elektri katkestus 🙂

Kübara kolmapäev 18.jaanuar

Laulumäng “Kaabuga kaelkirjak” ringmäng “Mul on üks tore tädi” ja lõbus kübaramäng “Olee”.

Pidulik teisipäev 17. jaanuar

Kätlemine, kummardus, viisakas käitumine ja pidulik riietus on tänase päeva teema.

Unine esmaspäev 16.jaanuar

Õpilased ja töötajad tulid hommiku kooli justkui otse voodist ärganud ehk siis magamisriietega oli pidžaamapäev. Ühiselt mängiti padjasõda, igaüks joonistas paberile oma lemmik pidžaama mustri ja kuulati ennemuistset lugu “Rebane kala vargil”.

Unine esmaspäev

Jaanuari teisel koolinädalal oli aedkoolis stiilinädal. Igapäev oli üllatusi täis. Õpilased ja töötajad tulid juba hommikul majja teemakohases riietuses või aksessuaarides. Et stiilipäev paremini meelde jääks ja päevateemast rohkem aimu oleks oli iga päeva jaoks õpetaja, kes vastutas selle päeva teema eest. Õpetaja valmistas teemakohase programmi, millest kogu aedkool saalis osa sai. Mängisime mänge, lahendasime ristsõnu, mõistatusi, laulsime ja tantsisime ja tegime sporti.

Suur suur tänu meie vahvatele õpetajatele!

Ülemaailmne lumememmepäev on 18. jaanuaril. Miks just 18. jaanuaril? Number 8 näeb välja nagu lumememm ja 1 omakorda on nagu lumememme käes olev luud. Seega paremat kuupäeva oleks raske välja mõelda. Ülemaailmset lumememmepäeva on peetud alates 2010. aastast. Päeva algatajaks oli Cornelius Graetz, kellele kuulub maailma suurim lumememmede kogu. Cornelius Graetzi meelest on lumememmed sõbralikud ja sümpaatsed tegelased, keda tuntakse üle kogu maailma. Ühtlasi on lumememmed südamelähedased noorematele ja vanematele generatsioonidele. Lumememmed aitavad meil mõelda ka kliimamuutustele.

http://worlddayofsnowman.com/homepage/
http://www2.wayn.com/stories/article/1281/world-day-snowman
http://www.tallypress.com/fun/20-international-observances-you-probably-might-not-know-they-exist

Täna meisterdasid I klassi õpilased lumememmesid paberist kuna õues on lumega kitsas käes 😉

Rahvusvaheline Aitäh – päev

“Rahvusvaheline aitäh-päev on 11. jaanuaril. Päeva algatas 1994. aastal Chicagos elanud kirjanik, kunstnik ja eventoloog Adrienne Sioux Koopersmith (1952). Kuna Koopersmith on aluse pannud rohkem kui 1500 täht- või pidupäevale, siis on teda ajakirjanduses hakatud nimetama Ameerika esieventoloogiks.  Naise enda definitsiooni järgi on eventoloog inimene, kes loob altruistlikke, harivaid, tervistavaid või lihtsalt toredaid sündmusi ja pidupäevi.

Aitäh-päeva tuleks tähistada kõigil inimestel, sest tänusõnadel olevat maagiline toime – nende sõnadega kingivad inimesed üksteisele rõõmu, avaldavad tähelepanu ja annavad edasi positiivseid emotsioone. Esijoones püütakse tänada kõiki kalleid inimesi lihtsalt selle eest, et nad olemas on.”
Espenberg, A. “Maailma tähtpäevad”, Tammerraamat 2014

Koolis tänasime sel päeval õpilasi, kes on esindanud meie kooli erinevatel koolivälistel üritustel ja muud moodi tähelepanu saavutanud. Rõõm oli anda kõikidele õpilastele “Aitäh- kaardid”. Osalesime “Proge Tiigri” õpilasüritusel, Raplamaa I kooliastme sügismälumängus, Raplamaa 4. klasside mälumängus.

Õppepäev Tallinnas

Põhikooli riiklik õppekava seab üheks sihiks õpilase tervikliku maailmapildi kujunemise. Selleks, et asjadest paremini aru saada, tuleb aegajalt koolimajast väljas käia. Õpitakse ju kõikjal, mitte ainult koolipingis. 28.november käesoleval aastal kujunes Varbola Lasteaed-Algkooli õpilastele teistmoodi koolipäevaks.
Sõitsime Tallinnasse rongiga. Esimene katsumus oli julgus suhelda ja osata küsida rongisaatjalt rongipilet, ikka õigesse rongijaama. Vähem tähtis ei olnud kindlasti rahaga arveldamine.

Kui olime edukalt Balti Jaama jõudnud, tuli kiirel sammul tõtata Eesti Lastekirjanduse Keskuse poole.

Seal ootas meid lahke pererahvas eesotsas kirjanik Liis Seiniga. Liis tutvustas meile võimalusi, mida kõike selles vahvas majas teha saab. Saime
teada, et seal korraldatakse kirjandusüritusi ja illustaratsiooninäitusi. Võimalik on läbi viia ekskursioone ja teematunde. Erinevatel korrustel asuvad Edgar Valteri galerii, raamatukogu, varakamber, illustratsioonigalerii ja muinasjutupööning.

Eriti huvitavaks kujunes Liis Seini enda uute raamatute tutvustus. No, kuidas ei ole siis põnev kui “ Ühe täiesti tavalise pere isa otsustab, et senine elu
peab muutuma. Selleks tuleb leida endale hobi: poks, peotants või hoopis iluvõimlemine? Või hakata kunsti koguma? Kas reisida Aafrikasse, Ameerikasse või Indiasse? Vallutada köök ja sukelduda retseptide maailma? Kas hakata kirjutama luuletusi, jutte või näidendeid? Mis oleks, kui muudaks oma korteri hotelliks? Või prooviks pigem režissööri ametit? Aga kuidas oleks õppimisega mõnes kuulsas ülikoolis?” Isa isepäisus tekitab tõelise hobide maratoni ja paneb proovile pereliikmete kannatuse. Kui nüüd tekkis huvi, siis peab küll raamatut “Mona isepäine isa” lugema. Selle vahva raamatu kinkis Liis ka Varbola Lasteaed-Algkoolile.

Järgmine väike peatus oli Raekoja platsil. Raekoja platsi jõulukuuse traditsioon ja selle hoidmine on tallinlastele väga oluline, sest ilma jõulupuuta jääks õige jõulutunne olemata. Vanalinna südamesse, Raekoja platsile ei sobi lihtsalt igasugune puu. Kuuse valimine on väga põhjalik ettevõtmine, mille käigus otsitakse välja see ainus ja õige. Eesti tähtsaim 2022. aasta jõulupuu on kasvanud Anija vallas, Mustjõe külas.

Meie viimaseks õppekohaks oli valitud Vene Draamateater ja etenduseks Viljandi Ugala etendus “Vai, vai vaene Vargamäe”. Etenduses kohtutakse Anton Hansen Tammsaare teose “Tõde ja õigus” esimese osa olulisemate tegelaste ja sündmustega. Lavastus jutustab lühidalt ja lastele mõistetavas keeles ümber Tammsaare romaani ning annab noortele vaatajatele esmase pildi Andresest, Pearust, Marist, Krõõdast ja teistest Tammsaare tegelastest. Lavastuse mõte on väga lihtne: tuleb armastada, enne kui on hilja. Hoida ja väärtustada lähedasi, tundeid välja näidata, puudutada ja kallistada, mitte lasta armastusel igapäevasesse töösse-vaeva hääbuda. Kui vanal Andresel viimaks kogu töö tehtud saab, kui Vargamäe ükskord päriselt valmis saab, on mehel juba habe põlvini ja elu sõrmede vahelt libisenud. Poeg lahkub kodust ja isa ei saa aru, kus siis asi valesti läks. Plaan oli ju hea – teeme kõigepealt kogu töö ära ja küll siis armastame, «nii et maa on must». Armastada enne kui hilja.

Eks see ole mõttekoht meile kõigile!

Tekst: õpetaja Anu

Hanipäev ehk Kadrilaupäeva tähistamine aedkoolis

24. november on rahvakalendri tähtpäev hanipäev ehk kadrilaupäev, mis oli eestlastel vana ja rikkaliku kombestikuga tähtpäev, mis tagas pererahvale karjaõnne. Naised maskeerisid end kadrisantideks ja läksid jooksma, kogusid ande, soovisid pererahvale õnnistust ja kui vaja siis manitsesid samuti.

Aedkoolis toimus sel päeval üks vahva eesti traditsioone järgiv päev. Kõik õpilased, lasteaialapsed ja töötajad tulid majja valgetes- või heledates riietesse. Kadriema ja kadrihani kutsusid kõiki endaga laulma ja mängima, nad esitasid mõistatusi, kontrollisid lugemis- ja arvutamisoskust; soovisid teada kui usinad kudujad on õpetajad.

Kokk valmistas meile valget toitu hommiku- ja lõunasöögiks.

Mängiti käemängu “Sõrmikud ja käpikud”, võisteldi lõngakerimises, rahvariidevöö alt pugemine ehk looga alt pugemine, lõngakera veeretamises ja vanasõnade tundmises/ladumises.

Kadrihani pakkus kõigile kadritoitu – soolaga keedetud ube ja herneid. Kadriema tänas lahket pererahvast, soovis head karjaõnne ja “Žuuži rongi” laulusaatel viis kõik oma rühmadesse tagasi.

Kadrisandid küsivad mõistatusi ja vanasõnu – Kaks peni viljapõllul, teineteist kätte ei saa? (Kuu ja Päike); Laut valgeid lambaid täis, punane kukk keskel?(hambad ja keel); Üks tamm, kaksteist haru, igas harus neli linnupesa, igas pesas seitse muna?(Aasta kuud, nädalad, päevad); Kus häda näed laita, seal tule ja aita; Enne mõtle, siis ütle. HAKKAME SANTIMA! TOREDAT KADRIPÄEVA!

Proge Tiigri tulevikutegijad 2022

Meedita tund on üks vahva tund, kus õpetaja näitab õpilastele erinevaid robootikavahendeid, mida saab õppetöös kasutada. Nii oleme teinud tunnid põnevaks digijoonistamisega erinevates keskkondades nagu Weavesilk, ABCya, arvutiprogrammis Paint.

Robootikavahendeid ei pea kasutama ainult meedia tunnis, neid on tore lõimida teiste õppeainetega. Kui IV klass käsitles “Päikesesüsteemi” teemat, siis meedia tunnis õpetaja andis õpilastele Ozobot robotid ja tutvustas õpilastele Proge Tiigri kogumiku töölehte. Nii saigi mitu ainet läbi võetud 🙂

Võimlemistunnnis kasutasime CodyRoby käsukaarte ja õppisime programmeerimist ilma digivahendeid kasutamata. Õppemäng on võetud Europe Code Week sündmuse tunnikavast, milleks on “Programmeerimine ilma digitaalse tehnoloogiata” ja  tunnikavalink on siin .

I klass tutvus samuti Ozobot robotitega ja nemad tegid vahvad rajad robotile ja mõtlesid toreda jutukese sinna juurde. Õpetaja viis tunnni läbi kasutades Proge Tiigri tunnikava.

Õpetaja Terje saatis meie tegemised õpilasüritusele “ProgeTiigri tulevikutegijad 2022” ja ohh mis rõõmu, meie aedkool sai auhinnalise tunnustuse, võitsime kaks Cue robotit 🙂

Mardisantide külastus kodudesse

November on rikas vanarahvakalendri tähtpäevade poolest. Nende sekka kuuluvad mardi- ja kadripäev. Mõneti unustuste hõlma vajuma hakanud mardisanditamine on siiski novembrikuu kõnekamaid rahvakalendri tähtpäevi.

Varbola Kooli õpilased hakkasid juba septembri kuus tegema ettevalmistusi mardijooksuks. Õppetunni „Kaunid kunstid“ raames said selgeks mardipäeva kombed ja pikaajaline eesti rahva traditsioon. Harjutati laule, laulumänge, mõistatuste esitamist ning mõeldi läbi kostüümid. Tumedates riietes „sandid“ käivad lauldes ukselt uksele ning viivad pererahvale õnne.

20. sajandi esimesel poolel kasutasid mardisandid pikemate vahemaade puhul perest – peresse läbimiseks hobust, sest vankrile või rekke oli hea andisid laduda. Täna liiguvad mardid pikemate vahemaade läbimiseks perest-peresse autodega, sest pagasiruum mahutab hulgaliselt head-paremat😊!

09. novembri – Mardilaupäeva tegi eriliseks tõehetk, et õhtuhämaruse saabudes läks Varbola koolimajast liikvele 12 liikmeline MARDIPERE – keda juhtis mardiisa koos mardiemaga. Mardiperesse kuulusid mardilapsed, mardihani, mardihobune ning mardisokk.

Suur tänu koostöö eest kõigile Varbola Kooli õpilaste peredele, et lahkelt meie MARDIPERE vastu võtsite; ohtralt ande jagasite ja peate oluliseks eesti rahvakalendri tähtpäevade traditsiooni jätkumist.