01.november oli koolis Halloweeni teemaline projektipäev. Õpilased ja õpetajad olid ennast maskeerinud tundmatuseni – nõidadeks, muumiaks, kummitusteks, vampiirideks ja koletisteks. Oli päris kirju seltskond.
Koolitundide asemel olid erinevad töötoad, kus iga õpilane lahendas oma klassiastmele sobilikke õppeülesandeid.
Toimus halloweeni viktoriin, kus kõik meeskonnad said oma teadmisi näidata ja olid üksmeelselt võitjad!
Väike liikumispaus käib iga koolipäeva juurde. Võimlemine õpetaja Terjega ja interaktiivne liikumismäng koos Dannyga 🙂
8.novembril oli koolis isadepäev, õpilased koos isadega kogunesid koolivõimlasse, et koos üks vahva sulgpallitreening proffide juhendamisel läbi viia. Põnevust jagus kõigile.
15.november oli I klassil aabitsa pidu. Esimene tund eesti keel toimus neil õues, kus nad pidid erinevaid mängulisi ülesandedid aabitsa kohta teadma.
Koolimajas sees toimus väike viktoriin, millest ka II ja III klass osa sai. Kõik I klassi õpilased on vastu võetud “tarkade klubisse” ehk diplomeeritud diplomiga. III klass valmistas kunsti tunni raames esimesele klassile küpsisetordi, mida said kõik ühiselt lõunasöögiks maitsta.
Eesti vanasõnade ja kõnekäändude teemaline projektinädal “Meie ajastu tarkuseterad” läbis koolipäevi ja lõimis kõiki õppeaineid.
Projektinädala eesmärk oli tänapäevalgi käibel olevaid kõnekäände/tarkuseteri nagu “ Jänes põues”; “Ninapidi vedama”; “Kõrva taha kirjutama”; “Keelt peksma” jms.. koos õpilastega arutleda. Saada täpsemalt aru, mida üks või teine kõnekäänd tähendab ja kuidas seda igapäevaelus kasutada võiks. Iga õpilane valis endale OMA kõnekäänu, mida ta projektikäigus “avastas”.
Õpilased proovisid kõnekäände esitada pantomiimina; luua nendest pilte, jutukest, luuletust või koostada hoopis ristsõna, mille lahenduseks on levinud tarkusetera.
Kas saab matemaatikat siduda kõnekäändudega? Koolipäeva lõpuks selgus, et saab. Kui matemaatika ülesande lahenduseks (asenda arv tähega) on „vanasõna“ või koostad tekstülesande, mille sisuks on kõnekäänd – „Kärbseid pähe ajama“.
Järvejääl uisutamas käimine ja esmane esmaabi kursus (kiirabitöötaja – Marii isa juhendamisel) aitasid mõista järgmist: „Hooletus ees, õnnetus taga“ või „Õnnetus ei hüüa tulles“.
Märjamaa Päästekomando tutvustas õpilastele projekti “Tulest targem”, õpilastel oli võimalik tutvuda tuletõrjeauto varustusega.
.Muusikatunnis kuulatud ansambli Uurikate vahva „Vanasõnade laul“ kutsus kohe laulu sõnu harjutama neid järgi laulma.
Emakeelepäevale eelnenud koolipäeval olid klassijuhatajad õpilastele koostanud vahva viktoriini. Viktoriin oli meeskondlik ja kõik osalejad said tänukirjad. Õpilased mõtlesid ka ise välja uusi eesti keelseid sõnu nagu:
TÕSKÄTT- TÕSTA KÄTT
TANIO- EI
HIEVEL- ÕUE MINNA
KEKI- KOOLI MINNA
MILUKAS- MINU KA
Õpilaste arvamus sellest, miks me peame eesti keelt väärtustama:
EESTI KEEL ON MEIE EMAKEEL
KUI MEIL ON EMAKEEL,
SIIS SAAME RÄÄKIDA
SAAME LUGEDA
SEE KEEL ON HARULDANE
ON ILUS KEEL
MEILE LIHTNE
Projektinädal lõppes 14. märtsil Emakeelepäeval. Õpitut jagati ja esitleti vanematele. Lisaks tuli perel läbida „Emakeelepäevajaht“. Selgus, et see oli „paras pähkel“ ja nõudis vanematelt rännakuid enda lapsepõlve ja kooliaega.
Oli taas uus väljakutse ja kogemus õpilastele, õpetajatele ja vanematele.
Värvide nädalal oli igal nädalapäeval oma värv ja tegevused. Õpilased, lasteaialapsed ja töötajad kandsid neil päevil vastavat värvi riideid või aksessuaare. Nädal algas erksavärvilise esmaspäevaga, riietuse värvideks neoon, roosa, kollane ja oranž. Naerulindude rühmas vooliti erksavärvilisest plastiliinist erikujulisi küünlaid.
Türkiissinine teisipäev, riietuse värviks sinine. Kooli saalis toimusid põnevad mängud kinnastega.
Kirju-mirju kolmapäeval riietuti tipi-täpilistesse, mummulistesse, triibulistesse ja ruudulistesse rõivastesse. Koos laulsime ja tantsisime.
Lumememmeline neljapäev sai oma nime rahvusvahelise lumememmedepäeva järgi ja riietuse värviks valge. Majas liikusid ringi väikesed ja suured lumememmed . Saalis käis vilgas lumememme ehitus.
Rohelisel reedel riietuti rohelisse. Mõõtsime, kellel on kõige suurem jalajälg ja kui osavad on õpilased nelja lause koostamisel.
Varbola kooli 4. klass sõitis esmaspäeval, 29. mail bussiga LuxEkspress Pärnust Riiga lõpuekskursioonile. Riiga jõudes läksime hotelli. Hotellist liikusime Riia vanalinna Vabaduse väljakule, kus just sel päeval toimus Läti jäähoki meeskonna vastuvõtt. Nad olid eelmisel päeval võitnud kolmanda koha maailma meistrivõistlustel. Vabaduse väljakule oli kogunenud väga palju inimesi, kes kõik rõõmustasid võidu üle. Kuna kõhud olid juba tühjad, siis suundusime kaubanduskeskusesse Galeria. Sealt leidsime söögikoha, kust igaüks sai ise valida, mida süüa soovib. Kui kõhud said täis, siis mõtlesime, et läheme väikese jõelaevaga sõitma. Paat liikus mööda Riia kanalit Daugava jõele, sõitis veidi aega mööda jõge ja pööras ringi ning sõitis tagasi kanalisse. Paadisõit oli huvitav ja see kestis rohkem kui tund aega. Tagasi jõudes läksime joogikohta Boba jooma tarretise pallikesi sisaldavat jooki boba. Pärast seda läksime hotelli korraks puhkama. Hotellist suundusime uuesti vanalinna jalutama ja tutvuma. Käisime päris pika tiiru ja jõudsime ka suveniiri poodi. Lõpuks olid kõhud jälle tühjad ja läksime Hesburgerisse sööma. Pärast seda õhtusööki läksime hotelli magama. Teisipäeva hommik algas hotellis mõnusa hommikusöögiga, mille järel suundusime Riia turule. See oli põnev kogemus, sest Eestis ma turule ei satu. Ostsin turult mustikaid. Turult läksime edasi Riia rahvuslikku kunstimuuseumisse. Riia kunstimuuseum oli väga võimas hoone. Meile soovitati alustada ringkäiku viiendalt korruselt. Seal asus ka suur õue terrass, kust nägi Riia vanalinna. Igal korrusel olid erinevad maalid. Mulle meeldis, et kõikides ruumides oli palju õhku. Enamus maale olid ilusad. Kunstimuuseumist tulles läksime lõunat sööma taas Galeria keskusesse. Sõime pizzat. Sealt suundusime šokolaadi kohvikusse, kus õpetaja Anu võttis ühe kohvi. Meie aga magusat ei soovinud, vaid tahtsime minna teise Boba joogikohta. Kui joogid kätte saime läksime hotelli puhkama. Õpetaja Anu õde oli samuti Riias ning ta tahtis õega paariks tunniks kokku saada. Meie jäime aga hotellitupp lõbutsema. Paari tunni pärast tuli Anu tagasi ja läksime vanalinna söögikohta otsima. Jalutasime veidi aega linnas ringi ja lõpuks suundusime ikkagi Hesburgerisse õhtusöögile. Võtsime oma burgerid ja läksime parki sööma. Jalutasime tagasi hotelli. Lõbutsesime oma hotellitoas ja saime üsna hilja magama. Kolmapäeva hommikul ärgates olime veel üsna unised ja kiirustasime hommikusöögile. Pärast hommikusööki käisime kiirelt ära Tigeris. Ostsime nänni. Seejärel läksime tagasi hotelli ja pakkisime kohvrid. Kuna pidime toa ära andma, siis jätsime kohvrid hotelli vastuvõttu. Läksime veel enne bussile minekut Loodusmuuseumisse. See oli huvitav. Pärast seda jalutasime pargis ja mõtlesime, et enne bussisõitu on vaja ka süüa. Läksime jälle oma tuttavasse Galeria keskusesse ja võtsime taas pizzat. Lõunasöök söödud, suundusime tagasi hotelli, kust võtsime oma kohvrid ja läksime bussijaama. Ootasime veidi bussijaamas bussi. Istusime bussi ja sõitsime tagasi Pärnusse, kust meid autoga Varbolasse toodi.
Oma reisimuljeid jagab IV klassi õpilane Iiris. Pildid on õpilaste, (Erich, Loore Lynn, Iiris) endi pildistatud ja meedia tunnis kollaažiks loodud.
Sel nädalal toimusid, vaatamata jahedale ilmale, õpilastel koolitunnid õues.
Meediatunni teemaks oli “Oma silm on kuningas”, vaatlesime erinevaid looduslikke materjale algul silmaga, siis luubiga ja lõpuks mikroskoobiga. III ja IV klassi õpilased kirjeldasid erinevusi töölehele.
Kordasime puude nimetusi helisalvestatavate pesulõksudega 🙂
Tegime III klassiga muusikat, kasutades Makey Makey komplekti, puuvilju ja looduslikku materjali nagu käbid, puuoksad, kivid.
Nädalavahetusel algas jänese aasta ja meile tulid külla Flandria ehk Belgia hiidküülikud Pääskülast oma peremehe ja peretütrega. Kokku oli neid kolm Eevi, Lewis ja Paul. Nad olid imearmsad ja nii pehmed 🙂 Seda tõugu tuntakse juba üle 500 aasta, nad on üks raskemaid tõuge, kehamassiga 6-7 kg, vahel isegi rohkem. Flandria hiidküülikut kasutatakse nii intensiivsel lihatootmisel kui ka lihatootmissuunaga küülikukrosside aretuses, kuid pererahval on nemad lemmikloomadeks. Pesakonnas keskmiselt 7 poega. Rohkem infot siit
Karnevali päev 23.jaanuar
Plaanitud karneval lükkus uude nädalasse kuna terves majas, isegi terves Märjamaa vallas oli sel päeval elektri katkestus, mis oli tingitud lumesajust 😉 Hiina horoskoobi järgi algas 21.jaanuaril jänese aasta ja juba traditsiooniks on saanud sel ajal aedkoolis üks vahva karneval teha. Nii olidki kõik taas ennast loomadeks – lindudeks moondunud, taas mängiti vahvaid mänge.
Sportlik neljapäev19.jaanuar
Meil on üli äge kehalise kasvatuse õpetaja Sirje, kes oskab nii vahvaid sportmänge meiega läbi viia ka siis kui terves majas on elektri katkestus 🙂
Kübara kolmapäev18.jaanuar
Laulumäng “Kaabuga kaelkirjak” ringmäng “Mul on üks tore tädi” ja lõbus kübaramäng “Olee”.
Pidulik teisipäev17. jaanuar
Kätlemine, kummardus, viisakas käitumine ja pidulik riietus on tänase päeva teema.
Unine esmaspäev 16.jaanuar
Õpilased ja töötajad tulid hommiku kooli justkui otse voodist ärganud ehk siis magamisriietega oli pidžaamapäev. Ühiselt mängiti padjasõda, igaüks joonistas paberile oma lemmik pidžaama mustri ja kuulati ennemuistset lugu “Rebane kala vargil”.
Unine esmaspäev
Jaanuari teisel koolinädalal oli aedkoolis stiilinädal. Igapäev oli üllatusi täis. Õpilased ja töötajad tulid juba hommikul majja teemakohases riietuses või aksessuaarides. Et stiilipäev paremini meelde jääks ja päevateemast rohkem aimu oleks oli iga päeva jaoks õpetaja, kes vastutas selle päeva teema eest. Õpetaja valmistas teemakohase programmi, millest kogu aedkool saalis osa sai. Mängisime mänge, lahendasime ristsõnu, mõistatusi, laulsime ja tantsisime ja tegime sporti.
Suur suur tänu meie vahvatele õpetajatele!
Ülemaailmne lumememmepäev on 18. jaanuaril. Miks just 18. jaanuaril? Number 8 näeb välja nagu lumememm ja 1 omakorda on nagu lumememme käes olev luud. Seega paremat kuupäeva oleks raske välja mõelda. Ülemaailmset lumememmepäeva on peetud alates 2010. aastast. Päeva algatajaks oli Cornelius Graetz, kellele kuulub maailma suurim lumememmede kogu. Cornelius Graetzi meelest on lumememmed sõbralikud ja sümpaatsed tegelased, keda tuntakse üle kogu maailma. Ühtlasi on lumememmed südamelähedased noorematele ja vanematele generatsioonidele. Lumememmed aitavad meil mõelda ka kliimamuutustele.
Täna meisterdasid I klassi õpilased lumememmesid paberist kuna õues on lumega kitsas käes 😉
Rahvusvaheline Aitäh – päev
“Rahvusvaheline aitäh-päev on 11. jaanuaril. Päeva algatas 1994. aastal Chicagos elanud kirjanik, kunstnik ja eventoloog Adrienne Sioux Koopersmith (1952). Kuna Koopersmith on aluse pannud rohkem kui 1500 täht- või pidupäevale, siis on teda ajakirjanduses hakatud nimetama Ameerika esieventoloogiks. Naise enda definitsiooni järgi on eventoloog inimene, kes loob altruistlikke, harivaid, tervistavaid või lihtsalt toredaid sündmusi ja pidupäevi.
Aitäh-päeva tuleks tähistada kõigil inimestel, sest tänusõnadel olevat maagiline toime – nende sõnadega kingivad inimesed üksteisele rõõmu, avaldavad tähelepanu ja annavad edasi positiivseid emotsioone. Esijoones püütakse tänada kõiki kalleid inimesi lihtsalt selle eest, et nad olemas on.” Espenberg, A. “Maailma tähtpäevad”, Tammerraamat 2014
Koolis tänasime sel päeval õpilasi, kes on esindanud meie kooli erinevatel koolivälistel üritustel ja muud moodi tähelepanu saavutanud. Rõõm oli anda kõikidele õpilastele “Aitäh- kaardid”. Osalesime “Proge Tiigri” õpilasüritusel, Raplamaa I kooliastme sügismälumängus, Raplamaa 4. klasside mälumängus.
Põhikooli riiklik õppekava seab üheks sihiks õpilase tervikliku maailmapildi kujunemise. Selleks, et asjadest paremini aru saada, tuleb aegajalt koolimajast väljas käia. Õpitakse ju kõikjal, mitte ainult koolipingis. 28.november käesoleval aastal kujunes Varbola Lasteaed-Algkooli õpilastele teistmoodi koolipäevaks. Sõitsime Tallinnasse rongiga. Esimene katsumus oli julgus suhelda ja osata küsida rongisaatjalt rongipilet, ikka õigesse rongijaama. Vähem tähtis ei olnud kindlasti rahaga arveldamine.
Kui olime edukalt Balti Jaama jõudnud, tuli kiirel sammul tõtata Eesti Lastekirjanduse Keskuse poole.
Seal ootas meid lahke pererahvas eesotsas kirjanik Liis Seiniga. Liis tutvustas meile võimalusi, mida kõike selles vahvas majas teha saab. Saime teada, et seal korraldatakse kirjandusüritusi ja illustaratsiooninäitusi. Võimalik on läbi viia ekskursioone ja teematunde. Erinevatel korrustel asuvad Edgar Valteri galerii, raamatukogu, varakamber, illustratsioonigalerii ja muinasjutupööning.
Eriti huvitavaks kujunes Liis Seini enda uute raamatute tutvustus. No, kuidas ei ole siis põnev kui “ Ühe täiesti tavalise pere isa otsustab, et senine elu peab muutuma. Selleks tuleb leida endale hobi: poks, peotants või hoopis iluvõimlemine? Või hakata kunsti koguma? Kas reisida Aafrikasse, Ameerikasse või Indiasse? Vallutada köök ja sukelduda retseptide maailma? Kas hakata kirjutama luuletusi, jutte või näidendeid? Mis oleks, kui muudaks oma korteri hotelliks? Või prooviks pigem režissööri ametit? Aga kuidas oleks õppimisega mõnes kuulsas ülikoolis?” Isa isepäisus tekitab tõelise hobide maratoni ja paneb proovile pereliikmete kannatuse. Kui nüüd tekkis huvi, siis peab küll raamatut “Mona isepäine isa” lugema. Selle vahva raamatu kinkis Liis ka Varbola Lasteaed-Algkoolile.
Järgmine väike peatus oli Raekoja platsil. Raekoja platsi jõulukuuse traditsioon ja selle hoidmine on tallinlastele väga oluline, sest ilma jõulupuuta jääks õige jõulutunne olemata. Vanalinna südamesse, Raekoja platsile ei sobi lihtsalt igasugune puu. Kuuse valimine on väga põhjalik ettevõtmine, mille käigus otsitakse välja see ainus ja õige. Eesti tähtsaim 2022. aasta jõulupuu on kasvanud Anija vallas, Mustjõe külas.
Meie viimaseks õppekohaks oli valitud Vene Draamateater ja etenduseks Viljandi Ugala etendus “Vai, vai vaene Vargamäe”. Etenduses kohtutakse Anton Hansen Tammsaare teose “Tõde ja õigus” esimese osa olulisemate tegelaste ja sündmustega. Lavastus jutustab lühidalt ja lastele mõistetavas keeles ümber Tammsaare romaani ning annab noortele vaatajatele esmase pildi Andresest, Pearust, Marist, Krõõdast ja teistest Tammsaare tegelastest. Lavastuse mõte on väga lihtne: tuleb armastada, enne kui on hilja. Hoida ja väärtustada lähedasi, tundeid välja näidata, puudutada ja kallistada, mitte lasta armastusel igapäevasesse töösse-vaeva hääbuda. Kui vanal Andresel viimaks kogu töö tehtud saab, kui Vargamäe ükskord päriselt valmis saab, on mehel juba habe põlvini ja elu sõrmede vahelt libisenud. Poeg lahkub kodust ja isa ei saa aru, kus siis asi valesti läks. Plaan oli ju hea – teeme kõigepealt kogu töö ära ja küll siis armastame, «nii et maa on must». Armastada enne kui hilja.
Meedita tund on üks vahva tund, kus õpetaja näitab õpilastele erinevaid robootikavahendeid, mida saab õppetöös kasutada. Nii oleme teinud tunnid põnevaks digijoonistamisega erinevates keskkondades nagu Weavesilk, ABCya, arvutiprogrammis Paint.
MariiKermoMelissaDanMaarjaMartenMelissaKermoDan
Robootikavahendeid ei pea kasutama ainult meedia tunnis, neid on tore lõimida teiste õppeainetega. Kui IV klass käsitles “Päikesesüsteemi” teemat, siis meedia tunnis õpetaja andis õpilastele Ozobot robotid ja tutvustas õpilastele Proge Tiigri kogumiku töölehte. Nii saigi mitu ainet läbi võetud 🙂
Võimlemistunnnis kasutasime CodyRoby käsukaarte ja õppisime programmeerimist ilma digivahendeid kasutamata. Õppemäng on võetud Europe Code Week sündmuse tunnikavast, milleks on “Programmeerimine ilma digitaalse tehnoloogiata” ja tunnikavalink on siin .
I klass tutvus samuti Ozobot robotitega ja nemad tegid vahvad rajad robotile ja mõtlesid toreda jutukese sinna juurde. Õpetaja viis tunnni läbi kasutades Proge Tiigri tunnikava.
Õpetaja Terje saatis meie tegemised õpilasüritusele “ProgeTiigri tulevikutegijad 2022” ja ohh mis rõõmu, meie aedkool sai auhinnalise tunnustuse, võitsime kaks Cue robotit 🙂
18.oktoobril toimus Vesiroosi Koolis I-III klasside “Sügismälumäng”, milles osales 24 meeskonda Rapla maakonna eri koolidest. Meie koolist osalesid Maarja, Melissa ja Marii. Teadmised pandi proovile päris mitmel õppevaldkonnal nagu – kunst, muusika, matemaatika, eesti keel, loodus- ja inimeseõpetus. Aitäh, Teile tüdrukud ja õpetajad Ene ja anu, kes õpilasi ette valmistasid 🙂
Täna tulid koolieelikud – Melissa, Dan, Kermo, Kusti ja Rando-Laur õpetjaja Eliga lasteaiast koolimajja, et vaadata, mida see kool endast siis kujutab. Koos õpilastega oldi klassiruumis täideti töölehti, loeti raamatuid, arutati koolielu üle, toimus õuesõppetund, söödi koos hommikuputru ja lõunat, puhati kooli mänguklassis. Õpetaja Anu ja Eli tegid laste koolipäeva põnevaks!
. Saalis käis vilgas lumememme ehitus.
