Põhikooli riiklik õppekava seab üheks sihiks õpilase tervikliku maailmapildi kujunemise. Selleks, et asjadest paremini aru saada, tuleb aegajalt koolimajast väljas käia. Õpitakse ju kõikjal, mitte ainult koolipingis. 28.november käesoleval aastal kujunes Varbola Lasteaed-Algkooli õpilastele teistmoodi koolipäevaks.
Sõitsime Tallinnasse rongiga. Esimene katsumus oli julgus suhelda ja osata küsida rongisaatjalt rongipilet, ikka õigesse rongijaama. Vähem tähtis ei olnud kindlasti rahaga arveldamine.
Kui olime edukalt Balti Jaama jõudnud, tuli kiirel sammul tõtata Eesti Lastekirjanduse Keskuse poole.
Seal ootas meid lahke pererahvas eesotsas kirjanik Liis Seiniga. Liis tutvustas meile võimalusi, mida kõike selles vahvas majas teha saab. Saime
teada, et seal korraldatakse kirjandusüritusi ja illustaratsiooninäitusi. Võimalik on läbi viia ekskursioone ja teematunde. Erinevatel korrustel asuvad Edgar Valteri galerii, raamatukogu, varakamber, illustratsioonigalerii ja muinasjutupööning.
Eriti huvitavaks kujunes Liis Seini enda uute raamatute tutvustus. No, kuidas ei ole siis põnev kui “ Ühe täiesti tavalise pere isa otsustab, et senine elu
peab muutuma. Selleks tuleb leida endale hobi: poks, peotants või hoopis iluvõimlemine? Või hakata kunsti koguma? Kas reisida Aafrikasse, Ameerikasse või Indiasse? Vallutada köök ja sukelduda retseptide maailma? Kas hakata kirjutama luuletusi, jutte või näidendeid? Mis oleks, kui muudaks oma korteri hotelliks? Või prooviks pigem režissööri ametit? Aga kuidas oleks õppimisega mõnes kuulsas ülikoolis?” Isa isepäisus tekitab tõelise hobide maratoni ja paneb proovile pereliikmete kannatuse. Kui nüüd tekkis huvi, siis peab küll raamatut “Mona isepäine isa” lugema. Selle vahva raamatu kinkis Liis ka Varbola Lasteaed-Algkoolile.
Järgmine väike peatus oli Raekoja platsil. Raekoja platsi jõulukuuse traditsioon ja selle hoidmine on tallinlastele väga oluline, sest ilma jõulupuuta jääks õige jõulutunne olemata. Vanalinna südamesse, Raekoja platsile ei sobi lihtsalt igasugune puu. Kuuse valimine on väga põhjalik ettevõtmine, mille käigus otsitakse välja see ainus ja õige. Eesti tähtsaim 2022. aasta jõulupuu on kasvanud Anija vallas, Mustjõe külas.
Meie viimaseks õppekohaks oli valitud Vene Draamateater ja etenduseks Viljandi Ugala etendus “Vai, vai vaene Vargamäe”. Etenduses kohtutakse Anton Hansen Tammsaare teose “Tõde ja õigus” esimese osa olulisemate tegelaste ja sündmustega. Lavastus jutustab lühidalt ja lastele mõistetavas keeles ümber Tammsaare romaani ning annab noortele vaatajatele esmase pildi Andresest, Pearust, Marist, Krõõdast ja teistest Tammsaare tegelastest. Lavastuse mõte on väga lihtne: tuleb armastada, enne kui on hilja. Hoida ja väärtustada lähedasi, tundeid välja näidata, puudutada ja kallistada, mitte lasta armastusel igapäevasesse töösse-vaeva hääbuda. Kui vanal Andresel viimaks kogu töö tehtud saab, kui Vargamäe ükskord päriselt valmis saab, on mehel juba habe põlvini ja elu sõrmede vahelt libisenud. Poeg lahkub kodust ja isa ei saa aru, kus siis asi valesti läks. Plaan oli ju hea – teeme kõigepealt kogu töö ära ja küll siis armastame, «nii et maa on must». Armastada enne kui hilja.
Eks see ole mõttekoht meile kõigile!
Tekst: õpetaja Anu
!
