Ikka ja jälle saab edukalt väljaspool kooliruume õppida.
• Ennetuskoolitus „PÄÄSTJATEL KÜLAS“ andis eakohased teadmised kodusest tuleohutusest.
• Tutvumine Märjamaa Noortekeskuses tegutsemise võimalustega.
• Ja koolipäeva lõpetuseks „Mobiilne mängumaa“ – kus mängida saab minifarmi pidamist puldiga mudelautode, põllumajandustöömasinate, mudeltraktorite ja veoautodega.
Eelviimased koolinädalad – neid oleks ju „patt“ ainult koolimaja seinte vahel veeta. Õppida saab ju väljaspool kooliruume ka.
I ja III klass ning koolieelikud lasteaiast käisid 30. 05 Tallinna loomaaias, et koos uusi teadmisi hankida ja mõnusalt aega veeta.
Bussisõidul tutvuti loomaia plaaniga ning tuli mõelda milliseid loomi keegi vaadata soovib. Loomaaeda sisenesime Lääneväravast. Peale väikest arutelu selgus uskumatu üksmeel – sooviti vaadata – nii põhja- kui lõunamaaloomade välimust ja käitumist.
Peamine ülesanne „kaart käes“ oli leida üles „Troopiline vihmamets“. Uues Kagu – Aasia vihmametsa majas sai kogeda niiskust ja palavust, taimerohkust, võõrapäraseid linnu- ja loomahääli ning näha sealse piirkonna loomaliike. Pikalt ringi uudistades, õnnestus kõrgete puude otsas märgata lendkoera kolooniat.
Enne Põhjaväravast väljumist külastasime polaariumit, kus jääkaru end päikese paistel soojendas.
Oli igati tore ja õhinapõhist õpet täis koolipäev.
Raplamaa koolide esimeste klasside õpilastele oli kevadeks väljakutse taimeprojektis osalemine. Projekti ajal külvasid õpilased erinevaid seemneid, jälgisid nende kasvamist ja lõpptulemuseks oli vaja kõik jäädvustused ühe minutiliseks esitluseks luua.
Meie õpilased külvasid kurgi-, päevalille-, maasika-, kressi- ja astri seemneid ja istutasid kartulit. Oli põnev tegevus. Õpetaja Ene tegi erinevatel kuupäevadel pilte ja videosid, mis sai õpetaja Terje poolt kuue minutiliseks esitlusesks kokku pandud.
Žüriiks olid õpilased ja õpetajad, meie õpilaste tulemus oli väga hea, märkimisväärne ja jutuainet pakkuvaks osutus Marii kartulikasvatus.
Head vaatamist!
23.mail toimus õpilastel õppepäev Kabli RMK külastuskeskuses, päeva teemaks oli “Merelt maale ja maalt merele”. Programm pakkus põnevat tegevust ja huvitavaid teadmisi läbi kogu päeva. Retkelised viidi mõtetes tagasi 18. sajandisse. Retkejuht jutustas, milline oli väikese kaluriküla elukorraldus, kuidas ja miks tegeleti salakaubaveoga. Programmis osaleja kuuleb kogu tõde metsa kohta, mida nimetati tollel ajal „roheliseks kullaks“. Kas salakaubavedu ja mets olidki need, mis tõid siinsele rannarahvale rikkuse või oli see hoopis purjelaevade ehitamine? Eestimaa esimesest puidust purjelaeva „Markus“ ehitamisest Kabli rannas möödus 2011.aastal 150.aastat! Seoses sellega näevad huvilised Kabli rannas elusuurust purjelaeva „Kaja“, mis on kui mälestusmonument siinsetele kunagistele kapten-reederitele.
Sel nädalal toimusid, vaatamata jahedale ilmale, õpilastel koolitunnid õues.
Meediatunni teemaks oli “Oma silm on kuningas”, vaatlesime erinevaid looduslikke materjale algul silmaga, siis luubiga ja lõpuks mikroskoobiga. III ja IV klassi õpilased kirjeldasid erinevusi töölehele.
Kordasime puude nimetusi helisalvestatavate pesulõksudega 🙂
Tegime III klassiga muusikat, kasutades Makey Makey komplekti, puuvilju ja looduslikku materjali nagu käbid, puuoksad, kivid.
Tänane koolipäev viis meid Matsalu rahvuspargi külastuskeskusesse ja Penijõe matkarajale., kus tutvusime programmiga “Kevadine linnuelu Matsalus”. Külastuskeskuses saime teada, et Matsalu rahvuspargi eripäraks on – Euroopa suurimad looduslikud luhaniidud, roostik, Kasari alamjooksu kujunemine läbi aastakümnete, omanäolised rannaniidud, puisniidud ja puistud, rikkalik kultuuripärand. (Neli pilti Matsalu RMK kodulehelt https://www.loodusegakoos.ee/kuhuminna/rahvuspargid/matsalu-rahvuspark/1253).
Külastuskeskusest jätkus meie tee Penijõe matkarajale, mille pikkus oli 3,6 km. Ronisime linnuvaatlustorni, kuulsime linnulaulu ja tutvusime sealse elustikuga.
Päeva teinepool kulges Haapsalus Iloni Imedemaal, kus saime osa programmist “Iloni lugu”. Tutvusime Ilon Wiklandi põneva elukäigu ja tema loodud illustratsioonidega. Et maailmakuulsa illustraatori loominguga paremini tutvuda kasutasime erilist luubimängu, mis aitas tema piltide detailirohkust märgata. Programmi üheks osaks oli meisterdamine ja iseseisev mänguaeg.
08.- 12. mai oli koolilastel õuemängude vahetunnid, kus iga õpilane õpetas mõne vahva mängu koolikaaslasele. Nii sai selgeks kriket, koos mängiti juba tuttavat “Kivi-paber-käärid”, elevust ja hasarti pakkusid palli- ja ringmängud.
09.mai toimus Märjamaa Gümnaasiumis I kooliastme kevadmälumäng, meie koolist osalesid Marii (13.koht) ja Maarja (21.koht). Väga vaprad ja head tulemused! Aitäh Teile ja õpetaja Anule!
Koolisööklasse sättisid õpetaja Anu ja Külli aedkooli õpilaste ja laste poolt tehtud kunstitööd. Söögisaal näeb väga kaunis välja, seintel on imevahvad teosed. Õhtul kohvikusse tulevad emad saavad üllatuse osaliseks – “Leia oma lapse töö!”
10. mail oli majas sigimist ja sagimist, õhtul ootas ees meeleolukas kontsert laulude, luuletuste ja tantsudega emale.
IV klassi õpilased soovisid väga kohvikut pidada, et oma lõpuekskursiooniks veidi tulu teenida. Nii sättisid nad terve päeva koolisööklasse laudu, toole ja müügileti. Kodus valmistatud hõrgutistele pandi koos hinnad ja sätiti kohvik külalistele valmis. Põnevust oli palju.
Rõõmsat emadepäeva!!!!!
Märjamaa Valla laulukarussell toimus 03.mai, millest võtsid osa õpetaja Kersti juhendamisel I klassi õpilased Melissa ja Marii ning IV klassi õpilased Iiris ja Loore Lynn. Aitäh Teile toreda esinemise eest!
Varbola lasteaed-algkoolis õpib neljas klassis üheksa last. See on Märjamaa valla kõige
pisem kool.
Kooli üks suur eelis on, et palju tegevusi toimub looduses, kus lapsed saavad päris asju
teha ja näha. „Sel aastal on meil olnud kolm väga vahvat metsapäeva, loodame et see
saab traditsiooniks,” räägib kooli direktor Eli Laaser.
Sügisel alustati viiekilomeetrise matkaga Pajakal. Muuhulgas satuti küüditamise järgselt
välja surnud Jutapere külasse, kus vaadati, kuidas loodus ajaloole peale kasvab. Lapsed
uurisid seda, mis talukohtadest veel näha ja said teada, et heina- ja põllumaade asemele
kasvanud mets on tänaseks raieküps.
Imeilusa vesiroosidega Sepa järve äärde jõudes tehti natuke ka tööd. Keegi oli sinna
teadmata põhjusel suurema hulga kilet vedelema jätnud. See lõigati tükkideks ja iga
matkaja pani natuke kilet väiksesse seljakotti, viimased tulid RMK poolt koos Metsataibu
viktoriiniraamatukestega. Nii sai prügi autoga ligipääsmatust kohast ära viidud.
Järgmine käik oli enne jõule ja mõistagi selleks, et valida Varbola koolile väärikas
kuusepuu.
Teel tutvustati lastele erinevas vanuses metsasid, nii alles kasvama pandud kultuure kui ka
vanemaid puistuid, kus käisid juba raietöid, aga ka põlismetsa, mida inimene puutunud ei
olnudki.
Külastati ka vastvalminud taimlat, kus kasvatatakse istutamiseks vajalikke väikesi
puuistikuid. Teele jäi tükk püsimetsa, kus osa puid oli ära raiutud ja omanikul lootus, et
nende asemele looduslikult ise uued kasvavad.
Lõpuks õpiti, kuidas valida omale jõulupuud ning kust seda üldse võtta tohib.
Kolmas osa toimus nüüd kevadel, kui lastel oli võimalik metsaistutamises kätt proovida.
Kokku pandi maha 200 sangleppa ja 100 kuuske. Pärast tööd arutleti, millal sellest mets
saab ning jõuti järeldusele, et see on metsa lasteaed. Kõik metsapäevadel osalejad said
ka metsakasvataja tunnistuse.
„Muljed on ülipositiivsed,” kiidab kaasas olnud õpetaja Anu Kuusler. „Õppisime kodukoha
ajalugu, puid ja taimi tundma, saime väga palju teada metsanduse kohta, nägime
erinevaid metsatüüpe. Viimati istutades oli paljude jaoks uudis, et on olemas erinevad
lepad.”
Ta usub, et taolist õpet on parem ellu viia just väikeses koolis, kus kõik lapsed saavad
võrdselt tähelepanu. „Looduse tundmaõppimine toimub päris keskkonnas, mitte õpiku ja
töövihikuga.”
Neljanda klassi tüdruku Iirise jaoks mets võõras pole, sest ka tema isa töötab metsas. „Ise
olen varem puid istutanud toruga, aga need olid liiga suured, sellepärast istutasime
labidatega ja see oli uus kogemus,” kirjeldab ta viimast metsapäeva. „Algus oli tore,
vahepeal väsisin ära, aga siis tuli jälle elu sisse.”
Kõige üllatavam Iirise jaoks oli aga neid juhendanud Kertu polnudki varem elusat rästikut
näinud!
Metsaõpet korraldas OÜ Pajaka Puidus töötav Kertu Elfenbein, kes on ka kooli hoolekogu
esimees ning seal on ka õppinud tema viis last. „Nüüd lõpetab viimane ära ning asub
õppima Nissi koolis,” räägib Kertu. „Aga metsahariduse andmist võib ikka jätkata, see oli
hästi tore tegemine.”
„Koostöö jätkub,” kinnitab ka direktor Eli Laaser. „Kertu on toonud hoopis teise nurga alt
lähenemise loodusele ja metsale.”
Teksti koostas Mari Kartau “Maalehe Metsalehe” toimetaja