20. oktoobril külastasime Märjamaa Valla Raamatukogu, külla oli kutsutud lastekirjanik Markus Saksatamm. Meie õpilased ootasid kohtumist kirjanik Markus Saksatammega pikisilmi. Eesti kirjanduse päeval oli meil koolis ja lasteaias tema raamatute ettelugemine, millest õpilased usinalt osa võtsid. Paljud tema raamatud olid stendile välja pandud, mida sai uudistada. Oli palju põnevust!
13.veebruar tähistasime koolis vastlapäeva – ikka liugu laskmisega. Õppisime selgeks ka mõned vanad vastlamängud- “Kadamäng”, “Hoburakend”; “Seaketaste ajamine”; “Kotisjooks”.
Enne õueminekut toimusid tubased tegemised – vastlavurri meisterdamine nööbist ning teadmiste proov- “Kui hästi keegi vastlapäeva kombeid teab.
Hiina kalendri järgi algas 10. veebruaril Puudraakoni aasta. Jäneseaasta sai läbi ja andis teatepulga üle draakonile. Draakon on müütiline olend, kellel on tohutu jõud, vapustav tarkus ja südantsoojendav üllameelsus. Aedkoolis on saanud traditsiooniks Hiina kalendri algust tähistada, sel aastal siis tähistasime draakoniaasta algust lasteaia lastega. Kogunesime võimlasse, kus olid ette valmistatud mitmed põnevad mängud, elevust oli palju. Kooliõpilased valmistasid kunstitunnis draakonikäpikud 🙂
Rõõmsat draakoniaastat kõigile, eriti sel aastal sündinutele – meie õpilasele Martenile!
08.veebruaril käis maokasvataja Toomas Parnstiebel tutvustamas ja näitamas oma lemmikuid, kaasas oli kolm madu ja kaks sisalikku. Julgematel oli võimalus neid silitada ja isegi kaelas hoida.
07. veebruar tähistasime koolis turvalise interneti päeva koos lasteaia koolieelikutega. Rääkisime mis on internet, milleks seda kasutatakse, kes seda kasutavad ja kuidas tuleb internetis suhelda, millised on 10 reeglit internetis käitumise kohta ja joonistasime paberile oma jalajälje ja millist nutivahendit kasutame.
Õpetajatele tegi haridustehnoloog ülevaate 06.veebruaril Telia majas toimunud konverentsist ja väikese teadmiste kontrolli Quizizz keskkonnas.
02.veebruar on eestlastele päris tähenduslik päev. Rahvakalendri tähtpäevana on küünlapäev üks tuntumatest talvepoolituspühadest saartel, Läänemaal ja Lõuna – Eestis. Küünlapäeval pidi pool inimeste ja loomade toidust alles olema. Tavaks oli ütelda, et sel päeval murtakse talve selgroog, talve süda lüüakse lõhki, kõrred hakkavad lund vihkama/pelgama. Peamiselt Läänemaal ja Saaremaal lõppesid küünlapäeval jõulud, mujal olid need pühad lõpetatud kolmekuningapäevaga. Keedeti rituaalseid toite, nagu (tangu)putru ja sealiha, ning valmistati küünlaid. Uskumuse kohaselt põlevad sellel päeval tehtud küünlad heledalt. Küünlapäev on esimene suurem naistepüha, siis käisid naised külas ja kõrtsis, mehed tegid kodus naiste töö. Oluline oli küünlapuna ehk naistepuna joomine (seda joodi saartel, Lääne- ja Lõuna-Eestis), mis pidi tagama kena punapõskse väljanägemise. Info.
Meiegi alustasime oma koolipäeva koos lasteaia lastega “Õnneseente” rühmas ühise hommikupudru söömise ja punase teejoogiga.
Küünlapäeval valmistati ikka küünlaid, nii tegime ka meie sel korral moodsaid küünlaid, mitte vanarahva kombel rasvaküünlaid. Meie küünlad tulid pisikestesse purkidess – pulber küünlad.
Igal aastal, 30. jaanuaril tähistatakse eesti kirjanduse päeva, mis on ühtlasi kirjanik Anton Hansen Tammsaare sünniaastapäev. Tänavu saab Tammsaare sünnist 146 aastat. Alates 2023. aastast on see riiklik tähtpäev ja lipupäev. Selle päeva tähistamiseks kutsuvad Eesti Lastekirjanduse Keskus kõiki üle maailma koos head eesti lastekirjandust lugema. Meiegi tähistasime koolis Eesti kirjanduse päeva ja Markus Saksatammeraamatute ettelugemisega. Planeeritud kohtumine kirjanikuga Märjamaa valla raamatukogus lükkub edasi, kirjaniku haigestumise tõttu.
Eesti Lastekirjanduse Keskus kutsus sel korral ettelugema Kadri Hindrikuse raamatut „Taks ja Dogi”, meie õpilastele tutvustas seda raamatut raamatukogu tädi Monika.