Tänaseks oleme küll juba kõik ilusti koju jõudnud, aga päev oli pikk ja sündmusi rohkelt. Jagame neid teiega ka. Enne kui me üldse päevaga alustada saime, tuli ju eelneval õhtul magama saada. Vot see oli üritus omaette. Sarnanes suuresti päeval vaadatud O.Lutsu “Kevadele”, kus Toots akna taga tott-tott-tott tegi ja kõhutuult toas lasi, nii et tahtis ära lämmatada. Lõpuks saime ikka kõik magama ja hommikul olid lapsed jälle toimkonnas. Menüü valik oli rikkalik. Pannkoogid moosi või Nussaga, krõbinad jogurtiga või muna ja peekon. Igaüks sai hommikusööki, just seda, mida oli tellinud. Erilised tänud lähevad kindlasti Kasparile, kes on meie kooli Jamie Oliver.
Päev oli päikseline ja startisime Riia vanalinna. Uudistasime vabadussammast, ilusaid parke ning kuulasime tänavamuusikuid. Leidsime ka vahva turu, kus sai suveniire osta. Õnneks oli meil päästev ühiskassa, sest nii mõnigi sent kippus usinatel ostlejatel vahest puudu jääma. Rasmus tuli heale ideele, kõik kel raha vähe, ühendagu oma sendid nendega, kellel raha rohkem. Siis saavad ju kõik midagi meelepärast turult osta 
Ostud tehtud, suundusime loomaaeda. Õpetajad pidasid klassikalist plaani, kuidas saaks gruppi nii koos hoida, et ühed eest ära ei jookseks, sest seal loomaias oli hea joosta. Oi kui hea. Kiiresti ja kaugele. Õnneks tabasid õpetajad üsna ruttu ära, et meil ju muutunud õpikäsitus. Õppimise vastutus tuleb anda lastele. Nii saidki rajameistriteks Matthias ja Kaspar, kes kaarti lugesid ja gruppi juhtisid. Samuti valvasid ka korda, et ühed eest ära ei jookseks ja õpetajad ikka järgi jõuaks. Selline vastutuse jagamine kõnetas kõiki. Keegi ei tahtnud grupist väga maha jääda või ette joosta. Koos arutati, keda vaatama suundutakse ja millal on jäätise peatused. See oli päeva parim lahendus. Kõigil oli lõbus, tore ja väga muhe.
Loomade ja lindude uudistamise kõrval oli hitiks ka loomaeda püstitatud atraktsioon, kus tuli oma rahvuse ja kooli eest välja astuda. Mingil hetkel avastasid meie lapsed, et nad ei saagi atraktsiooni otsa ronida, sest kollaste mütsidega kohalikud lapsed on torni vallutanud ja küsivad parooli. Pealegi keeles, mida meie ei mõista. Matthias proovis neid inglise keeles vallutada, aga ei midagi. Seda keelt jälle kohalikud ei mõistnud. Siis õpetaja julgustamise saatel mindi massiga peale ja õige pea olid kollamütsid alistatud ja torn jälle meite käes.
Selle kehtestamise peale olid kõhud maru tühjaks läinud. Suundusime siis natuke patustama. Pizzade ja friikartulitega. Siin tulid ka lapsed massiga peale õpitud strateegia torni vallutamisel toimis ka õpetajate puhul. Oi need maitsesid hästi. Peaeegu sama hästi nagu suhkruvatt. Sellega sai veel palju nalja. Õues oli tõusnud tuul ja suhkruvati tüdrukul tuli seda suhkrut usinasti keerutada, sest nii kui pall peaaegu valmis sai, siis tuli tuul ja puhus sealt osa uljalt minema. Oh neid kilkeid ja elevust järjekorras.
Ja oligi kell märkamatult saanud nii palju, et tuli hakata koju sõitma. Järgmised reisiplaanid juba vaikselt küpsevad Lapsed olid pikast päevast küll väsinud, aga õnnelikud.
