Külas Ääsmäe Põhikooli pilliorkester ja rahvatantsijad
Sõbrapäev 14.veebruar
Sõbrad on nagu tähed öös - isegi kui neid alati näha pole, tead, et nad on Sul olemas!
Vastlapäev
13.veebruar tähistasime koolis vastlapäeva – ikka liugu laskmisega. Õppisime selgeks ka mõned vanad vastlamängud- “Kadamäng”, “Hoburakend”; “Seaketaste ajamine”; “Kotisjooks”.
Enne õueminekut toimusid tubased tegemised – vastlavurri meisterdamine nööbist ning teadmiste proov- “Kui hästi keegi vastlapäeva kombeid teab.
PIKKA VASTLALIUGU KÕIGILE!
Draakoniaasta algus
Hiina kalendri järgi algas 10. veebruaril Puudraakoni aasta. Jäneseaasta sai läbi ja andis teatepulga üle draakonile. Draakon on müütiline olend, kellel on tohutu jõud, vapustav tarkus ja südantsoojendav üllameelsus. Aedkoolis on saanud traditsiooniks Hiina kalendri algust tähistada, sel aastal siis tähistasime draakoniaasta algust lasteaia lastega. Kogunesime võimlasse, kus olid ette valmistatud mitmed põnevad mängud, elevust oli palju. Kooliõpilased valmistasid kunstitunnis draakonikäpikud 🙂
Rõõmsat draakoniaastat kõigile, eriti sel aastal sündinutele – meie õpilasele Martenile!
Roomajad külas
08.veebruaril käis maokasvataja Toomas Parnstiebel tutvustamas ja näitamas oma lemmikuid, kaasas oli kolm madu ja kaks sisalikku. Julgematel oli võimalus neid silitada ja isegi kaelas hoida.
Turvalise interneti päeva tähistamine
07. veebruar tähistasime koolis turvalise interneti päeva koos lasteaia koolieelikutega. Rääkisime mis on internet, milleks seda kasutatakse, kes seda kasutavad ja kuidas tuleb internetis suhelda, millised on 10 reeglit internetis käitumise kohta ja joonistasime paberile oma jalajälje ja millist nutivahendit kasutame.
Õpetajatele tegi haridustehnoloog ülevaate 06.veebruaril Telia majas toimunud konverentsist ja väikese teadmiste kontrolli Quizizz keskkonnas.
Ülevaade konverentsist on leitav FB lehelt 🙂
Olge ikka digitaibud ja kasutage internetti turvaliselt!
Küünlapäev ehk pudrupäev ja Tartu rahulepingu aastapäev.
02.veebruar on eestlastele päris tähenduslik päev. Rahvakalendri tähtpäevana on küünlapäev üks tuntumatest talvepoolituspühadest saartel, Läänemaal ja Lõuna – Eestis. Küünlapäeval pidi pool inimeste ja loomade toidust alles olema. Tavaks oli ütelda, et sel päeval murtakse talve selgroog, talve süda lüüakse lõhki, kõrred hakkavad lund vihkama/pelgama. Peamiselt Läänemaal ja Saaremaal lõppesid küünlapäeval jõulud, mujal olid need pühad lõpetatud kolmekuningapäevaga. Keedeti rituaalseid toite, nagu (tangu)putru ja sealiha, ning valmistati küünlaid. Uskumuse kohaselt põlevad sellel päeval tehtud küünlad heledalt. Küünlapäev on esimene suurem naistepüha, siis käisid naised külas ja kõrtsis, mehed tegid kodus naiste töö. Oluline oli küünlapuna ehk naistepuna joomine (seda joodi saartel, Lääne- ja Lõuna-Eestis), mis pidi tagama kena punapõskse väljanägemise. Info.
Meiegi alustasime oma koolipäeva koos lasteaia lastega “Õnneseente” rühmas ühise hommikupudru söömise ja punase teejoogiga.
Küünlapäeval valmistati ikka küünlaid, nii tegime ka meie sel korral moodsaid küünlaid, mitte vanarahva kombel rasvaküünlaid. Meie küünlad tulid pisikestesse purkidess – pulber küünlad.
Eesti kirjanduse päev
Igal aastal, 30. jaanuaril tähistatakse eesti kirjanduse päeva, mis on ühtlasi kirjanik Anton Hansen Tammsaare sünniaastapäev. Tänavu saab Tammsaare sünnist 146 aastat. Alates 2023. aastast on see riiklik tähtpäev ja lipupäev. Selle päeva tähistamiseks kutsuvad Eesti Lastekirjanduse Keskus kõiki üle maailma koos head eesti lastekirjandust lugema. Meiegi tähistasime koolis Eesti kirjanduse päeva ja Markus Saksatamme raamatute ettelugemisega. Planeeritud kohtumine kirjanikuga Märjamaa valla raamatukogus lükkub edasi, kirjaniku haigestumise tõttu.
Eesti Lastekirjanduse Keskus kutsus sel korral ettelugema Kadri Hindrikuse raamatut „Taks ja Dogi”, meie õpilastele tutvustas seda raamatut raamatukogu tädi Monika.
Värvide nädal 15.- 19.jaanuar
Kollast värvi märkab silm,
muutub meie ümber ilm.
Päike särab, sooja annab,
uude päeva valgust kannab.
erksana loodus hoiab sind.
Rohetab aas ja metsaviirg,
roheliselt kiirgab lootuskiir.
Punased põsed on lastel,
punased marjad – kui maitsvad.
Punased lepatriinude tiivad,
lennates kaugele rändama viivad.
Sinine taevas, mis laiub me üle,
sõbrad siis kutsu ja mängima tule.
Sinised pole vaid meie mõtted,
ausamad, julgemad suhted ja võtted.
“Värvid meie ümber” K.Tuvikene Ajakiri Lasteaed
Värvide nädalal oli igal nädalapäeval oma värv ja tegevused. Õpilased, lasteaialapsed ja töötajad kandsid neil päevil vastavat värvi riideid või aksessuaare. Nädal algas erksavärvilise esmaspäevaga, riietuse värvideks neoon, roosa, kollane ja oranž. Naerulindude rühmas vooliti erksavärvilisest plastiliinist erikujulisi küünlaid.
Türkiissinine teisipäev, riietuse värviks sinine. Kooli saalis toimusid põnevad mängud kinnastega.
Kirju-mirju kolmapäeval riietuti tipi-täpilistesse, mummulistesse, triibulistesse ja ruudulistesse rõivastesse. Koos laulsime ja tantsisime.
Lumememmeline neljapäev sai oma nime rahvusvahelise lumememmedepäeva järgi ja riietuse värviks valge. Majas liikusid ringi väikesed ja suured lumememmed 
. Saalis käis vilgas lumememme ehitus.
Rohelisel reedel riietuti rohelisse. Mõõtsime, kellel on kõige suurem jalajälg ja kui osavad on õpilased nelja lause koostamisel.
Uuel aastal uue hooga jätkame taas õppetööga!
Esimene koolinädal peale vaheaega tõi õpilastele mitmeid põnevaid koostegemisi ja uusi kogemusi.
10. jaanuaril tutvustas Õnneseente rühma Oskar Joonase ema Hetti õpilastele üht põnevat konkurssi, mille korraldajaks on Japan Airlines’i Sihtasutus (JAL Foundation) ning läbiviijaks Eestis MTÜ Jaapani Kultuuri Koda, Maailma laste haikukonkurss ja teemaks on „PEREKOND“. Hetti rääkis mis see haiku üldse on ja kuidas see sünnib?
Saime teada, et haiku on Jaapanis sündinud traditsiooniline lühiluuletus, millel on vaid kolm riimideta rida ja mida tänapäeval tuntakse ja armastatakse üle kogu maailma. Luuletuse juures hinnatakse eelkõige vahetust, lihtsust ja edasiantud hetkeemotsiooni. Haiku on tavaliselt ühe hingetõmbe pikkune. Haikuga kaasnev pilt annab veelgi suurema võimaluse väljendada oma mõtteid ja tundeid ning leida üles just see, mida haikuga öelda soovitakse. Haiku võib olla nii tõsine kui koomiline ja teemaks on tihtipeale kõige tavalisemad ja lihtsamad hetked igapäevaelust.
Seega selleks, et kirjutada head haikut, tuleb luuletajal kuulatada nii kõrvade, silmade kui südamega!
Aabitsapidu
Soovin Sulle tarkust juurde,
Mõtle vahel tähe-puule.
Tähed juba selgeks said,
raamatuid loe palju, häid!
Tarkus olgu saatjaks Sul
seda soovib öö-kull.
luuletus “Öökull” Öösikese aabitsast
I klassil oli aabitsapidu, mida koos kooliperega lõbusalt tähistasime. Moodustasime inimtähti, ladusime tähestiku ja I klassi õpilane ladus tähtedest sõna “AABITS”.
11. jaanuaril tähistatakse rahvusvahelist Aitäh-päeva, meie täname oma õpilasi tänukirjaga eduka osalemise eest I poolaastal koolisisestel kui ka maakondlikel õpilasüritustel ja konkurssidel. Ühiselt maiustame koogiga 🙂
