Tänane koolipäev viis meid Matsalu rahvuspargi külastuskeskusesse ja Penijõe matkarajale., kus tutvusime programmiga “Kevadine linnuelu Matsalus”. Külastuskeskuses saime teada, et Matsalu rahvuspargi eripäraks on – Euroopa suurimad looduslikud luhaniidud, roostik, Kasari alamjooksu kujunemine läbi aastakümnete, omanäolised rannaniidud, puisniidud ja puistud, rikkalik kultuuripärand. (Neli pilti Matsalu RMK kodulehelt https://www.loodusegakoos.ee/kuhuminna/rahvuspargid/matsalu-rahvuspark/1253).
Matsalu teabepunkt-külastuskeskus, PenijõeMatsalu teabepunkt-külastuskeskus, PenijõeMatsalu teabepunkt-külastuskeskus, Penijõe
Külastuskeskusest jätkus meie tee Penijõe matkarajale, mille pikkus oli 3,6 km. Ronisime linnuvaatlustorni, kuulsime linnulaulu ja tutvusime sealse elustikuga.
Päeva teinepool kulges Haapsalus Iloni Imedemaal, kus saime osa programmist “Iloni lugu”. Tutvusime Ilon Wiklandi põneva elukäigu ja tema loodud illustratsioonidega. Et maailmakuulsa illustraatori loominguga paremini tutvuda kasutasime erilist luubimängu, mis aitas tema piltide detailirohkust märgata. Programmi üheks osaks oli meisterdamine ja iseseisev mänguaeg.
08.- 12. mai oli koolilastel õuemängude vahetunnid, kus iga õpilane õpetas mõne vahva mängu koolikaaslasele. Nii sai selgeks kriket, koos mängiti juba tuttavat “Kivi-paber-käärid”, elevust ja hasarti pakkusid palli- ja ringmängud.
09.mai toimus Märjamaa Gümnaasiumis I kooliastme kevadmälumäng, meie koolist osalesid Marii (13.koht) ja Maarja (21.koht). Väga vaprad ja head tulemused! Aitäh Teile ja õpetaja Anule!
Koolisööklasse sättisid õpetaja Anu ja Külli aedkooli õpilaste ja laste poolt tehtud kunstitööd. Söögisaal näeb väga kaunis välja, seintel on imevahvad teosed. Õhtul kohvikusse tulevad emad saavad üllatuse osaliseks – “Leia oma lapse töö!”
10. mail oli majas sigimist ja sagimist, õhtul ootas ees meeleolukas kontsert laulude, luuletuste ja tantsudega emale.
IV klassi õpilased soovisid väga kohvikut pidada, et oma lõpuekskursiooniks veidi tulu teenida. Nii sättisid nad terve päeva koolisööklasse laudu, toole ja müügileti. Kodus valmistatud hõrgutistele pandi koos hinnad ja sätiti kohvik külalistele valmis. Põnevust oli palju.
Märjamaa Valla laulukarussell toimus 03.mai, millest võtsid osa õpetaja Kersti juhendamisel I klassi õpilased Melissa ja Marii ning IV klassi õpilased Iiris ja Loore Lynn. Aitäh Teile toreda esinemise eest!
Varbola lasteaed-algkoolis õpib neljas klassis üheksa last. See on Märjamaa valla kõige pisem kool. Kooli üks suur eelis on, et palju tegevusi toimub looduses, kus lapsed saavad päris asju teha ja näha. „Sel aastal on meil olnud kolm väga vahvat metsapäeva, loodame et see saab traditsiooniks,” räägib kooli direktor Eli Laaser. Sügisel alustati viiekilomeetrise matkaga Pajakal. Muuhulgas satuti küüditamise järgselt välja surnud Jutapere külasse, kus vaadati, kuidas loodus ajaloole peale kasvab. Lapsed uurisid seda, mis talukohtadest veel näha ja said teada, et heina- ja põllumaade asemele kasvanud mets on tänaseks raieküps. Imeilusa vesiroosidega Sepa järve äärde jõudes tehti natuke ka tööd. Keegi oli sinna teadmata põhjusel suurema hulga kilet vedelema jätnud. See lõigati tükkideks ja iga matkaja pani natuke kilet väiksesse seljakotti, viimased tulid RMK poolt koos Metsataibu viktoriiniraamatukestega. Nii sai prügi autoga ligipääsmatust kohast ära viidud.
Järgmine käik oli enne jõule ja mõistagi selleks, et valida Varbola koolile väärikas kuusepuu. Teel tutvustati lastele erinevas vanuses metsasid, nii alles kasvama pandud kultuure kui ka vanemaid puistuid, kus käisid juba raietöid, aga ka põlismetsa, mida inimene puutunud ei olnudki. Külastati ka vastvalminud taimlat, kus kasvatatakse istutamiseks vajalikke väikesi puuistikuid. Teele jäi tükk püsimetsa, kus osa puid oli ära raiutud ja omanikul lootus, et nende asemele looduslikult ise uued kasvavad. Lõpuks õpiti, kuidas valida omale jõulupuud ning kust seda üldse võtta tohib.
Kolmas osa toimus nüüd kevadel, kui lastel oli võimalik metsaistutamises kätt proovida. Kokku pandi maha 200 sangleppa ja 100 kuuske. Pärast tööd arutleti, millal sellest mets saab ning jõuti järeldusele, et see on metsa lasteaed. Kõik metsapäevadel osalejad said ka metsakasvataja tunnistuse.
„Muljed on ülipositiivsed,” kiidab kaasas olnud õpetaja Anu Kuusler. „Õppisime kodukoha ajalugu, puid ja taimi tundma, saime väga palju teada metsanduse kohta, nägime erinevaid metsatüüpe. Viimati istutades oli paljude jaoks uudis, et on olemas erinevad lepad.” Ta usub, et taolist õpet on parem ellu viia just väikeses koolis, kus kõik lapsed saavad võrdselt tähelepanu. „Looduse tundmaõppimine toimub päris keskkonnas, mitte õpiku ja töövihikuga.” Neljanda klassi tüdruku Iirise jaoks mets võõras pole, sest ka tema isa töötab metsas. „Ise olen varem puid istutanud toruga, aga need olid liiga suured, sellepärast istutasime labidatega ja see oli uus kogemus,” kirjeldab ta viimast metsapäeva. „Algus oli tore, vahepeal väsisin ära, aga siis tuli jälle elu sisse.” Kõige üllatavam Iirise jaoks oli aga neid juhendanud Kertu polnudki varem elusat rästikut näinud! Metsaõpet korraldas OÜ Pajaka Puidus töötav Kertu Elfenbein, kes on ka kooli hoolekogu esimees ning seal on ka õppinud tema viis last. „Nüüd lõpetab viimane ära ning asub õppima Nissi koolis,” räägib Kertu. „Aga metsahariduse andmist võib ikka jätkata, see oli hästi tore tegemine.” „Koostöö jätkub,” kinnitab ka direktor Eli Laaser. „Kertu on toonud hoopis teise nurga alt lähenemise loodusele ja metsale.”
Teksti koostas Mari Kartau “Maalehe Metsalehe” toimetaja
Terve nädala jooksul toimus meil põnevaid emakeelega seotud tegevusi ja ülesandeid. Kirjutasime kõige ilusamaid eesti keelseid sõnu, kirjutasime luuletusi kõige ilusama käekirjaga. Esmaspäevast reedeni lugesid õpetajad ette Ilmar Tomusk´i raamatust “Kops läks üle maksa” meile ühe jutu.
Lasteaiaga koos oli väike kontsert, laulsime toredaid laule ja mängisime vahvaid mänge.
Esitasime näidendi “Naeris”, kuid veidi teisel moel kui oleme harjunud nägema.
Õpilased tulid kolmapäeval kooli kostümeerituna, olid mõne Eesti muinasjutu või mõne muu raamatu tegelased. Kaasas oli raamat, millest lugesid või jutustasid oma tegelase kohta jutu või lõigu, meil oli vaja ära arvata, kes on kes. Nii oli meil kaks kavalat rebast, ükssarvik, väike hiireke, kes pidas oma sünnipäeva; hunt, metskits, hunt, kes oli nii hunt kui ka kana; kaka ja võilill raamatust “Kaka ja kevad”.
22.veebruar tähistasime aedkoolis piduliku aktuse ja lõunasöögiga vabariigi sünnipäeva. Õpilased esitasid luuletusi, laule mis nii mõnelgi õpetajal pisara silma tõi. Tunnustasime hoolekogu esinaist Kertu Elfenbein´i, kes on olnud 27 aastat tegus aedkooli arengus.
21.veebruar on eesti rahvakalendritähtpäev – vastlapäev, mis on liikuv püha, nõuab noort kuud ja teisipäevast päeva, kirikukalendris seotud lihavõttepühade ning nende eelse suure paastu algusega, seetõttu Lõuna-Eestis nimetatud lihaheitepäevaks. Vastlapäev lõpetab jõuludega alanud lõbustused ja on eelmänguks suurele lihavõttepühadeni kestvale paastule. Tuntud ka kui liugupäev – lasti liugu, et kasvaks hea lina. Käisime mäel kelgutamas, oli palju lusti ja sõime maitsvaid vastlakukleid!
15.veebruar külastas meie maja Heino Seljamaa oma “Kohverteatriga” ja etendas “Okasroosikest”.
14.veebruar Sõbrapäev
Täna oli koolimajas roosades, punastes ja valgetes riietes õpilasi ja õpetajaid näha. Meisterdasime sõbrale kaarte, mängisime koos ja meil oli fotosein, mille taustal vahvaid sõbrapilte tegime! Head sõbrapäeva!
