24.märtsil oli väljasõit Märjamaa rahvamajja, kus vaatasime etendust “Marakratt ja kesköine raamatukogu”, mis oli pühendatud raamatuaastale. Loo tegevus toimus raamatukogus, kuhu jäi pooljuhuslikult ööseks üks marakratt. Poisil hakkas igav ja ta korraldas raamatutega korraliku segaduse. Selle tulemusena ilmuvad välja tegelased, kes on justkui tavalised inimesed oma vigade ja voorustega, ent ometi sarnanevad nad hämmastaval moel tuntud raamatutegelastega. Nagu selgub, pole mitte miski nii kui näib. Laste sõnul oli etendus tore ja naljakas.




Olgu nimeks Mann või Laine,
täna oled lihtsalt naine.
Ole memm või ole plika,
Naistepäev on täna ikka!
Reedel, 07.märtsil, teise tunni ajal tähistasime koolis naistepäeva. Teatavasti kannavad naised kontsakingi, lasime poistel proovida õpetaja kingi ja kõndida rohelisel vaibal. Kingad tekitasid väga palju elevust nii poiste kui tüdrukute seas, pole lihtne käia kingadega, mis on 3-4 numbrit suuremad ja kõrged kui tavaliselt kantavad jalanõud.






Esitlesime pantomiime nagu “raamatu lugemine”, “tolmuimejaga toa põranda koristamine”, “söögi tegemine”, “pesu triikimine”, “telefonis skrollimine” jne. Õpilased said väga hästi mõistetest aru ja tegevused olid vahvad.






Käte peenmotoorika hakkab arenema juba sünnist alates, see soodustab kõne arengut, mõjutab närvisüsteemi, liigutuste koordinatsiooni ja aju talitlust. On väga vajalik ka kooliõpilastele ja täiskasvanutele, üheks päeva tegevuseks oli pärlitest käevõrude meisterdamine, nii mõnelgi õpilasel juhtus, et pidi oma lükitud pärleid uuesti ja uuesti kummile panema kuna nad sealt maha libisesid. See ei heidutanud kedagi, protsess oli köitev ja tulemus imeline. Poisid kinkisid tüdrukutele pidupäeva puhul lilleõied ja kaardid, lilledega üllatati ka kõiki majas olevaid õpetajaid. Aitäh!






Sel aastal on vastlapäevaks, 04.märts, ilmataat mäenõlvalt viimsegi lumekirme sulatanud ning vastlapäeva tuli tähistada ja liugu lasta ilma lumeta.
Mängisime muruplatsil uut moodi vanade vastlakommete kohaselt päevakohaseid vastlamänge nagu „sigade põllule- ja „kada- ajamine“. Ikka selleks, et järgmine aasta läheks hästi ning et mustus ja laiskus kimbutama ei tuleks.





Osavust sai proovida jalaga pakku veeretades. See oli tõsine punnitamine.



Kas oled kunagi proovinud täpsusviset herneteraga? Eriti siis kui puhub tugev tuul? Meil õnnestus päris hästi
!



Vastlasõidu tegime aga koolimaja võimlas – see tekkidega kihutamine mööda saali oli lõbus ja meeldejääv! Sõitu tehti ka õpetajatele
. Võimla kajas lõbusast vastlapäeva melust.



Õnneks ei saa ilmataat mõjutada vastlapäeva traditsioonilist menüüd. Köögist tuleb alati hernesupp ja maitsvad vastlakuklid vahukoorega.
Selline oli meil siis see „kaasaegne vastlapäev“ ja võib – olla edaspidi selliseks jääbki…..Meie nelja toreda aastaaja hulgas kipub talv tõesti vaikselt hääbuma ja lumistel nõlvadel liulaskmisest võib saadagi minevik…..
Rõõmsat vastlapäeva ja pikka liugu!