27.märts tähistasime aedkoolis lihavõtteid, kus mängisime põnevaid võistlusmänge ja tantsisime. Kunstitunnis olime õpilastega eelnevalt meisterdanud vahvaid lihavõttepärgi ja panime lilleseemned mulda.
Lihavõttetrall
mängud
Värvide nädal 15.- 19.jaanuar
Kollast värvi märkab silm,
muutub meie ümber ilm.
Päike särab, sooja annab,
uude päeva valgust kannab.
erksana loodus hoiab sind.
Rohetab aas ja metsaviirg,
roheliselt kiirgab lootuskiir.
Punased põsed on lastel,
punased marjad – kui maitsvad.
Punased lepatriinude tiivad,
lennates kaugele rändama viivad.
Sinine taevas, mis laiub me üle,
sõbrad siis kutsu ja mängima tule.
Sinised pole vaid meie mõtted,
ausamad, julgemad suhted ja võtted.
“Värvid meie ümber” K.Tuvikene Ajakiri Lasteaed
Värvide nädalal oli igal nädalapäeval oma värv ja tegevused. Õpilased, lasteaialapsed ja töötajad kandsid neil päevil vastavat värvi riideid või aksessuaare. Nädal algas erksavärvilise esmaspäevaga, riietuse värvideks neoon, roosa, kollane ja oranž. Naerulindude rühmas vooliti erksavärvilisest plastiliinist erikujulisi küünlaid.
Türkiissinine teisipäev, riietuse värviks sinine. Kooli saalis toimusid põnevad mängud kinnastega.
Kirju-mirju kolmapäeval riietuti tipi-täpilistesse, mummulistesse, triibulistesse ja ruudulistesse rõivastesse. Koos laulsime ja tantsisime.
Lumememmeline neljapäev sai oma nime rahvusvahelise lumememmedepäeva järgi ja riietuse värviks valge. Majas liikusid ringi väikesed ja suured lumememmed 
. Saalis käis vilgas lumememme ehitus.
Rohelisel reedel riietuti rohelisse. Mõõtsime, kellel on kõige suurem jalajälg ja kui osavad on õpilased nelja lause koostamisel.
Stiilipäev – jõuluteemaline riietus
13. detsembril tulid õpilased kooli jõuluteemalistes riietes. Koos lasteaialaste ja õpetajatega pidasime maha ühe vahva jõulutralli. Mängisime vahvaid mänge – ära arvamise mäng, ajapeale lumehelveste meisterdamine, sõbra kujundamine lumememmeks; laulsime ja tantsisime.
November tuleb tasahilju, Mart see piilub – Kadri kiikab…jõul see varsti tulemas
24.novembril on kadrilaupäev ja sel päeval käivad kadrisandid perest peresse karjaõnne soovimas. Eesti rahvakalendris on kadripäev üks talve alguse tähtpäevi. Kadripäeval lõppesid tüdrukute tööaasta ja naiste sügistööd. Kadripäev on naistepüha, kus on olulisel kohal kõik karjaga seonduv, sest teadaolevalt oli kari naiste hoole all.
I-IV klassi õpilased sõitsid naaber valda santima, kutsusime Kernu Kooli õpilased ja lasteaia lapsed meiega kadritrallile. Mängisime koos vahvaid rahvamänge, laulsime ja kontrollisime kernukate nutikust mõistatuste ära arvamises. Magusa kotikesega tulime rõõmsalt koolimajja tagasi. Oli vahva koos trallitada. Arvame, et nii mõnigi seadis sammud õhtul santima!
Aitüma, pereeidekene,
aitüma, peretoadikene,
perepoega, paunapüksi,
peretütar, kuldakinga,
Kadri osa hoidemasta,
Kadri jägu jättamasta!
Hobu teil hirnugu ohjadessa,
täkk teil tantsigu tallissa,
siad teil siuakad sigigu,
lehmad matsakad, madalad,
härjad turjakad, tugevad!
Kadri tänab tänase pääva,
homse hommiku järele.
Laske sissi kadrisandi, katrisanti,
kadril küüdse külmeteve,
kadril varba valutave!
Kadri om tullu kauge’elta,
ümmert ilma, ümmert otsa,
läbi soo sipa-sopa,
läbi laane lipa-lapa.
Obu meil uppus ojasse,
mära jäi mätaste vahele,
lumi rikkus loogakirja,
sadu rikkus saaniteki,
ärmätus sei ää obese.
“Kadrisantide sisselaskmiselaul”
22. november tähistasime koos lasteaiaga Mardi- ja Kadritralli. “Naerulindude” ja “Õnneseente” rühma õpetajad olid ette valmistanud vahvad rahvusmängud, mida me koos mängisime, lauluõpetaja Eliisaga laulsime ja tantsisime, koolieelikud küsisid vahvaid mõistatusi. Paul vitsutas kõik lapsed, õpilased ja õpetajad soovides neile “Tooreks!- Terveks! Oli tore koos mardi- ja kadripäeva tavadest osa saada.”
Klassiõhtu koos peredega
09. novembril pidas Varbola Kool koos peredega klassiõhtut. Tähistati mardipäeva ja kohe-kohe saabuvat isadepäeva. Pered olid ette valmistanud erinevaid aktiivseid tegevusi, mida õpilased said teha nii omavahel kui koos peredega. Lustlike tegevuste lahutamatu osa oli vanemate poolt kaetud rikkalik snäkilaud. Tore oli koos võistelda, mõistatada, mängida, tantsida …
Aitäh head vanemad, et leidsite aja koos olemiseks, mis aitas meid kõiki üksteist paremini tundma õppida.
Kõigile peredele MÕNUSAT MARDIPÄEVA ja ILUSAT SAABUVAT ISADEPÄEVA!
Õuemängudenädal
08.- 12. mai oli koolilastel õuemängude vahetunnid, kus iga õpilane õpetas mõne vahva mängu koolikaaslasele. Nii sai selgeks kriket, koos mängiti juba tuttavat “Kivi-paber-käärid”, elevust ja hasarti pakkusid palli- ja ringmängud.
09.mai toimus Märjamaa Gümnaasiumis I kooliastme kevadmälumäng, meie koolist osalesid Marii (13.koht) ja Maarja (21.koht). Väga vaprad ja head tulemused! Aitäh Teile ja õpetaja Anule!
Emakeelenädal 13.-17. märts
Terve nädala jooksul toimus meil põnevaid emakeelega seotud tegevusi ja ülesandeid. Kirjutasime kõige ilusamaid eesti keelseid sõnu, kirjutasime luuletusi kõige ilusama käekirjaga. Esmaspäevast reedeni lugesid õpetajad ette Ilmar Tomusk´i raamatust “Kops läks üle maksa” meile ühe jutu.
Lasteaiaga koos oli väike kontsert, laulsime toredaid laule ja mängisime vahvaid mänge.
Esitasime näidendi “Naeris”, kuid veidi teisel moel kui oleme harjunud nägema.
Õpilased tulid kolmapäeval kooli kostümeerituna, olid mõne Eesti muinasjutu või mõne muu raamatu tegelased. Kaasas oli raamat, millest lugesid või jutustasid oma tegelase kohta jutu või lõigu, meil oli vaja ära arvata, kes on kes. Nii oli meil kaks kavalat rebast, ükssarvik, väike hiireke, kes pidas oma sünnipäeva; hunt, metskits, hunt, kes oli nii hunt kui ka kana; kaka ja võilill raamatust “Kaka ja kevad”.
Hoiame oma kaunist emakeelt!
Jaanuari tegemised koolis
Pässa küülikud majas 26.jaanuar
Nädalavahetusel algas jänese aasta ja meile tulid külla Flandria ehk Belgia hiidküülikud Pääskülast oma peremehe ja peretütrega. Kokku oli neid kolm Eevi, Lewis ja Paul. Nad olid imearmsad ja nii pehmed 🙂 Seda tõugu tuntakse juba üle 500 aasta, nad on üks raskemaid tõuge, kehamassiga 6-7 kg, vahel isegi rohkem. Flandria hiidküülikut kasutatakse nii intensiivsel lihatootmisel kui ka lihatootmissuunaga küülikukrosside aretuses, kuid pererahval on nemad lemmikloomadeks. Pesakonnas keskmiselt 7 poega. Rohkem infot siit
Karnevali päev 23.jaanuar
Plaanitud karneval lükkus uude nädalasse kuna terves majas, isegi terves Märjamaa vallas oli sel päeval elektri katkestus, mis oli tingitud lumesajust 😉 Hiina horoskoobi järgi algas 21.jaanuaril jänese aasta ja juba traditsiooniks on saanud sel ajal aedkoolis üks vahva karneval teha. Nii olidki kõik taas ennast loomadeks – lindudeks moondunud, taas mängiti vahvaid mänge.
Sportlik neljapäev 19.jaanuar
Meil on üli äge kehalise kasvatuse õpetaja Sirje, kes oskab nii vahvaid sportmänge meiega läbi viia ka siis kui terves majas on elektri katkestus 🙂
Kübara kolmapäev 18.jaanuar
Laulumäng “Kaabuga kaelkirjak” ringmäng “Mul on üks tore tädi” ja lõbus kübaramäng “Olee”.
Pidulik teisipäev 17. jaanuar
Kätlemine, kummardus, viisakas käitumine ja pidulik riietus on tänase päeva teema.
Unine esmaspäev 16.jaanuar
Õpilased ja töötajad tulid hommiku kooli justkui otse voodist ärganud ehk siis magamisriietega oli pidžaamapäev. Ühiselt mängiti padjasõda, igaüks joonistas paberile oma lemmik pidžaama mustri ja kuulati ennemuistset lugu “Rebane kala vargil”.
Jaanuari teisel koolinädalal oli aedkoolis stiilinädal. Igapäev oli üllatusi täis. Õpilased ja töötajad tulid juba hommikul majja teemakohases riietuses või aksessuaarides. Et stiilipäev paremini meelde jääks ja päevateemast rohkem aimu oleks oli iga päeva jaoks õpetaja, kes vastutas selle päeva teema eest. Õpetaja valmistas teemakohase programmi, millest kogu aedkool saalis osa sai. Mängisime mänge, lahendasime ristsõnu, mõistatusi, laulsime ja tantsisime ja tegime sporti.
Suur suur tänu meie vahvatele õpetajatele!
Ülemaailmne lumememmepäev on 18. jaanuaril. Miks just 18. jaanuaril? Number 8 näeb välja nagu lumememm ja 1 omakorda on nagu lumememme käes olev luud. Seega paremat kuupäeva oleks raske välja mõelda. Ülemaailmset lumememmepäeva on peetud alates 2010. aastast. Päeva algatajaks oli Cornelius Graetz, kellele kuulub maailma suurim lumememmede kogu. Cornelius Graetzi meelest on lumememmed sõbralikud ja sümpaatsed tegelased, keda tuntakse üle kogu maailma. Ühtlasi on lumememmed südamelähedased noorematele ja vanematele generatsioonidele. Lumememmed aitavad meil mõelda ka kliimamuutustele.
http://worlddayofsnowman.com/homepage/
http://www2.wayn.com/stories/article/1281/world-day-snowman
http://www.tallypress.com/fun/20-international-observances-you-probably-might-not-know-they-exist
Täna meisterdasid I klassi õpilased lumememmesid paberist kuna õues on lumega kitsas käes 😉
Rahvusvaheline Aitäh – päev
“Rahvusvaheline aitäh-päev on 11. jaanuaril. Päeva algatas 1994. aastal Chicagos elanud kirjanik, kunstnik ja eventoloog Adrienne Sioux Koopersmith (1952). Kuna Koopersmith on aluse pannud rohkem kui 1500 täht- või pidupäevale, siis on teda ajakirjanduses hakatud nimetama Ameerika esieventoloogiks. Naise enda definitsiooni järgi on eventoloog inimene, kes loob altruistlikke, harivaid, tervistavaid või lihtsalt toredaid sündmusi ja pidupäevi.
Aitäh-päeva tuleks tähistada kõigil inimestel, sest tänusõnadel olevat maagiline toime – nende sõnadega kingivad inimesed üksteisele rõõmu, avaldavad tähelepanu ja annavad edasi positiivseid emotsioone. Esijoones püütakse tänada kõiki kalleid inimesi lihtsalt selle eest, et nad olemas on.”
Espenberg, A. “Maailma tähtpäevad”, Tammerraamat 2014
Koolis tänasime sel päeval õpilasi, kes on esindanud meie kooli erinevatel koolivälistel üritustel ja muud moodi tähelepanu saavutanud. Rõõm oli anda kõikidele õpilastele “Aitäh- kaardid”. Osalesime “Proge Tiigri” õpilasüritusel, Raplamaa I kooliastme sügismälumängus, Raplamaa 4. klasside mälumängus.
