Varbola koolilaste selleaastane ekskursioon toimus meie endi kodumaal. Kahe päeva jooksul avastati seekord Ida –Virumaad. Esimeseks avastuskohaks oli Eesti kaevandusmuuseum, kus sai astuda kaevurite kunagistes jälgedes ja tutvuda maa-aluse tehnikaga. Väga eriliseks tegi laste jaoks maa-alustes kaevanduskäikudes kaevurirongiga sõitmine. Kaevandus avastatud, jätkus sõit edasi Jõhvi, et kostitada end lõunasöögiga Vanameistri Pubis. Kõht täis söödud, jätkus teekond edasi Sillamäele, kus avastamist ja oma silmaga ülevaatamist nõudis uhke renoveeritud promenaad. Pisike jalutuskäik promenaadil tehtud, suundus reisiseltskond edasi tutvuma Auvere Eesti Elektrijaamaga ja selle lähiümbruses oleva Eesti „helesinise laguuniga“.
Vaatepilt võttis helesinist vett vaadates lapsed õhku ahmima. Kange tahtmine oli oma käsi või puuleht korraks vette pista, et teada saada, mis juhtub, kuid tahtmiseks see seekord jäigi. Edasine sõit jätkus edasi Narvas asuva Hermanni linnuse juurde. Üle Narva jõe vaadates said lapsed näha Venemaal asuvat Ivangorodi kindlust, millel lehvis Venemaa lipp. Lastes pakkus suurt huvi teadmine, mis siis ikkagi juhtub, kui inimene salaja riigipiiri ületab. Enne majutuskohta jõudmist põigati läbi Narva lähistel asuva tanki juurest. Oma silmaga tanki näha oli paljude laste jaoks uus vaatepilt. Punast viisnurka kandvast tankist pildid tehtud jätkus sõit edasi Alutaguse Puhke- ja Spordikeskusesse, et seal end kämpingutesse sisse seada ja maitsev õhtusöök süüa.
Lõpuks oli käes see kaua oodatud aeg, kui sai ringi joosta ja oma telefonis olla. Reeglid üheskoos lastega paika pandud, võisid kõik tunda ennast vabalt. Oh seda avastamisrõõmu, kui saadi teada, et peamajast saab kuuma kakaod osta. Seda tehti nii õhtul kui varajastel hommikutundidel, sest ega kaasa võetud taskuraha ei saa ju ometi koju tagasi viia! Kosutav hommikusöök söödud, jätkus teekond edasi Alutaguse seikluspargis.
Juhendajalt instruktsioonid saadud, kiivrid pähe pandud ning rihmad ja traksid külge pandud, algas ronimine seikluspargis lasterajal. Nii mõnegi lapse puhul võib öelda, et kõrgusekartusest saadi üle ja lubati uuesti kindlasti seiklusparki minna. Kui sõbrad ja julgustajad on ümber, on hirmust ülesaamine poole kergem. Paar tiiru seikluspargile peale tehtud ja soe lõunasöök söödud, alustas koolipere oma teed Kuremäe kloostri poole, et täita oma tühjaks saanud pudelid püha veega ja tutvuda nunnade elu-oluga. Kirikusse pandi iga lapse poolt küünal oma
heade mõtete ja soovidega. Edasine sõit kulges mööda Peipsi järve äärset Jõhvi-Tartu maanteed. Väikese sõidu järel tehti pisike paus, et oma silmaga Peipsi järv üle vaadata ja sinna mõni kivigi sisse visata.
Viimaseks sihtkohaks jäi Palamusel asuva kihelkonnakoolimaja avastamine. Koolimajas toimuvad küll restaureerimistööd ja sinna sisse ei pääse, kuid EV 100 õppeaasta sai väärikalt lõpetatud. Lapsed arvasid, et ka Varbola kool kestab veel 100 aastat. Uudistamist pakkus kõikidele lastele Tõnissoni poolt põhja lastud parve lugu. Enne koduteele minekut tehti veel kiire poekülastus, et jäätist osta. Jäätist süües tehti üheskoos ka väike kokkuvõte reisist. Igal lapsel oli midagi isiklikku öelda, mis talle selle kahe päeva jooksul kõige rohkem meelde jäi. Laste suust jäi kõlama lause, et reis oli tore ja tahaks ikka ja veel kuhugi minna. Mis reisimõtted järgmisel aastal kooliperel meeles mõlguvad, näitab juba aeg.
Aitäh toredatele reiskaaslastele, kellega mul õnnestus kaks päeva koos veeta!
