23.mail toimus õpilastel õppepäev Kabli RMK külastuskeskuses, päeva teemaks oli “Merelt maale ja maalt merele”. Programm pakkus põnevat tegevust ja huvitavaid teadmisi läbi kogu päeva. Retkelised viidi mõtetes tagasi 18. sajandisse. Retkejuht jutustas, milline oli väikese kaluriküla elukorraldus, kuidas ja miks tegeleti salakaubaveoga. Programmis osaleja kuuleb kogu tõde metsa kohta, mida nimetati tollel ajal „roheliseks kullaks“. Kas salakaubavedu ja mets olidki need, mis tõid siinsele rannarahvale rikkuse või oli see hoopis purjelaevade ehitamine? Eestimaa esimesest puidust purjelaeva „Markus“ ehitamisest Kabli rannas möödus 2011.aastal 150.aastat! Seoses sellega näevad huvilised Kabli rannas elusuurust purjelaeva „Kaja“, mis on kui mälestusmonument siinsetele kunagistele kapten-reederitele.
Sel nädalal toimusid, vaatamata jahedale ilmale, õpilastel koolitunnid õues.
Meediatunni teemaks oli “Oma silm on kuningas”, vaatlesime erinevaid looduslikke materjale algul silmaga, siis luubiga ja lõpuks mikroskoobiga. III ja IV klassi õpilased kirjeldasid erinevusi töölehele.
Kordasime puude nimetusi helisalvestatavate pesulõksudega 🙂
Tegime III klassiga muusikat, kasutades Makey Makey komplekti, puuvilju ja looduslikku materjali nagu käbid, puuoksad, kivid.
Tänane koolipäev viis meid Matsalu rahvuspargi külastuskeskusesse ja Penijõe matkarajale., kus tutvusime programmiga “Kevadine linnuelu Matsalus”. Külastuskeskuses saime teada, et Matsalu rahvuspargi eripäraks on – Euroopa suurimad looduslikud luhaniidud, roostik, Kasari alamjooksu kujunemine läbi aastakümnete, omanäolised rannaniidud, puisniidud ja puistud, rikkalik kultuuripärand. (Neli pilti Matsalu RMK kodulehelt https://www.loodusegakoos.ee/kuhuminna/rahvuspargid/matsalu-rahvuspark/1253).
Matsalu teabepunkt-külastuskeskus, PenijõeMatsalu teabepunkt-külastuskeskus, PenijõeMatsalu teabepunkt-külastuskeskus, Penijõe
Külastuskeskusest jätkus meie tee Penijõe matkarajale, mille pikkus oli 3,6 km. Ronisime linnuvaatlustorni, kuulsime linnulaulu ja tutvusime sealse elustikuga.
Päeva teinepool kulges Haapsalus Iloni Imedemaal, kus saime osa programmist “Iloni lugu”. Tutvusime Ilon Wiklandi põneva elukäigu ja tema loodud illustratsioonidega. Et maailmakuulsa illustraatori loominguga paremini tutvuda kasutasime erilist luubimängu, mis aitas tema piltide detailirohkust märgata. Programmi üheks osaks oli meisterdamine ja iseseisev mänguaeg.
Koolisööklasse sättisid õpetaja Anu ja Külli aedkooli õpilaste ja laste poolt tehtud kunstitööd. Söögisaal näeb väga kaunis välja, seintel on imevahvad teosed. Õhtul kohvikusse tulevad emad saavad üllatuse osaliseks – “Leia oma lapse töö!”
10. mail oli majas sigimist ja sagimist, õhtul ootas ees meeleolukas kontsert laulude, luuletuste ja tantsudega emale.
IV klassi õpilased soovisid väga kohvikut pidada, et oma lõpuekskursiooniks veidi tulu teenida. Nii sättisid nad terve päeva koolisööklasse laudu, toole ja müügileti. Kodus valmistatud hõrgutistele pandi koos hinnad ja sätiti kohvik külalistele valmis. Põnevust oli palju.
Varbola lasteaed-algkoolis õpib neljas klassis üheksa last. See on Märjamaa valla kõige pisem kool. Kooli üks suur eelis on, et palju tegevusi toimub looduses, kus lapsed saavad päris asju teha ja näha. „Sel aastal on meil olnud kolm väga vahvat metsapäeva, loodame et see saab traditsiooniks,” räägib kooli direktor Eli Laaser. Sügisel alustati viiekilomeetrise matkaga Pajakal. Muuhulgas satuti küüditamise järgselt välja surnud Jutapere külasse, kus vaadati, kuidas loodus ajaloole peale kasvab. Lapsed uurisid seda, mis talukohtadest veel näha ja said teada, et heina- ja põllumaade asemele kasvanud mets on tänaseks raieküps. Imeilusa vesiroosidega Sepa järve äärde jõudes tehti natuke ka tööd. Keegi oli sinna teadmata põhjusel suurema hulga kilet vedelema jätnud. See lõigati tükkideks ja iga matkaja pani natuke kilet väiksesse seljakotti, viimased tulid RMK poolt koos Metsataibu viktoriiniraamatukestega. Nii sai prügi autoga ligipääsmatust kohast ära viidud.
Järgmine käik oli enne jõule ja mõistagi selleks, et valida Varbola koolile väärikas kuusepuu. Teel tutvustati lastele erinevas vanuses metsasid, nii alles kasvama pandud kultuure kui ka vanemaid puistuid, kus käisid juba raietöid, aga ka põlismetsa, mida inimene puutunud ei olnudki. Külastati ka vastvalminud taimlat, kus kasvatatakse istutamiseks vajalikke väikesi puuistikuid. Teele jäi tükk püsimetsa, kus osa puid oli ära raiutud ja omanikul lootus, et nende asemele looduslikult ise uued kasvavad. Lõpuks õpiti, kuidas valida omale jõulupuud ning kust seda üldse võtta tohib.
Kolmas osa toimus nüüd kevadel, kui lastel oli võimalik metsaistutamises kätt proovida. Kokku pandi maha 200 sangleppa ja 100 kuuske. Pärast tööd arutleti, millal sellest mets saab ning jõuti järeldusele, et see on metsa lasteaed. Kõik metsapäevadel osalejad said ka metsakasvataja tunnistuse.
„Muljed on ülipositiivsed,” kiidab kaasas olnud õpetaja Anu Kuusler. „Õppisime kodukoha ajalugu, puid ja taimi tundma, saime väga palju teada metsanduse kohta, nägime erinevaid metsatüüpe. Viimati istutades oli paljude jaoks uudis, et on olemas erinevad lepad.” Ta usub, et taolist õpet on parem ellu viia just väikeses koolis, kus kõik lapsed saavad võrdselt tähelepanu. „Looduse tundmaõppimine toimub päris keskkonnas, mitte õpiku ja töövihikuga.” Neljanda klassi tüdruku Iirise jaoks mets võõras pole, sest ka tema isa töötab metsas. „Ise olen varem puid istutanud toruga, aga need olid liiga suured, sellepärast istutasime labidatega ja see oli uus kogemus,” kirjeldab ta viimast metsapäeva. „Algus oli tore, vahepeal väsisin ära, aga siis tuli jälle elu sisse.” Kõige üllatavam Iirise jaoks oli aga neid juhendanud Kertu polnudki varem elusat rästikut näinud! Metsaõpet korraldas OÜ Pajaka Puidus töötav Kertu Elfenbein, kes on ka kooli hoolekogu esimees ning seal on ka õppinud tema viis last. „Nüüd lõpetab viimane ära ning asub õppima Nissi koolis,” räägib Kertu. „Aga metsahariduse andmist võib ikka jätkata, see oli hästi tore tegemine.” „Koostöö jätkub,” kinnitab ka direktor Eli Laaser. „Kertu on toonud hoopis teise nurga alt lähenemise loodusele ja metsale.”
Teksti koostas Mari Kartau “Maalehe Metsalehe” toimetaja
20.aprillil toimus aedkooli õpilaste ja lasteaia 4-7a laste ühine spordipäev orienteerumisega kooli spordiväljakul. Rõõmu oli palju. Aitäh Ilmataadile ilusa sooja ilma eest ja õpetaja Sirjele põnevate sportmängude korraldamisel- 🙂
18.aprill oli I klassil veeohutuse koolitus. Märjamaa Päästekomando üks töötaja käis õpilastele rääkimas veeohutusest nii suvel kui ka talvel. Räägiti kuidas vee ohtudest hoiduda ning veeõnnetuse korral käituda. Kõik õpilased said selga proovida päästevesti.
Samal päeval toimus Rapla Vesiroosi Koolis I kooliastme kevadmälumäng. Meie koolist võtsid osa Melissa, Maarja ja Marii, nad saavutasid 18.koha. Tubli tulemus!
Terve nädala jooksul toimus meil põnevaid emakeelega seotud tegevusi ja ülesandeid. Kirjutasime kõige ilusamaid eesti keelseid sõnu, kirjutasime luuletusi kõige ilusama käekirjaga. Esmaspäevast reedeni lugesid õpetajad ette Ilmar Tomusk´i raamatust “Kops läks üle maksa” meile ühe jutu.
Lasteaiaga koos oli väike kontsert, laulsime toredaid laule ja mängisime vahvaid mänge.
Esitasime näidendi “Naeris”, kuid veidi teisel moel kui oleme harjunud nägema.
Õpilased tulid kolmapäeval kooli kostümeerituna, olid mõne Eesti muinasjutu või mõne muu raamatu tegelased. Kaasas oli raamat, millest lugesid või jutustasid oma tegelase kohta jutu või lõigu, meil oli vaja ära arvata, kes on kes. Nii oli meil kaks kavalat rebast, ükssarvik, väike hiireke, kes pidas oma sünnipäeva; hunt, metskits, hunt, kes oli nii hunt kui ka kana; kaka ja võilill raamatust “Kaka ja kevad”.
Nädalavahetusel algas jänese aasta ja meile tulid külla Flandria ehk Belgia hiidküülikud Pääskülast oma peremehe ja peretütrega. Kokku oli neid kolm Eevi, Lewis ja Paul. Nad olid imearmsad ja nii pehmed 🙂 Seda tõugu tuntakse juba üle 500 aasta, nad on üks raskemaid tõuge, kehamassiga 6-7 kg, vahel isegi rohkem. Flandria hiidküülikut kasutatakse nii intensiivsel lihatootmisel kui ka lihatootmissuunaga küülikukrosside aretuses, kuid pererahval on nemad lemmikloomadeks. Pesakonnas keskmiselt 7 poega. Rohkem infot siit
Karnevali päev 23.jaanuar
Plaanitud karneval lükkus uude nädalasse kuna terves majas, isegi terves Märjamaa vallas oli sel päeval elektri katkestus, mis oli tingitud lumesajust 😉 Hiina horoskoobi järgi algas 21.jaanuaril jänese aasta ja juba traditsiooniks on saanud sel ajal aedkoolis üks vahva karneval teha. Nii olidki kõik taas ennast loomadeks – lindudeks moondunud, taas mängiti vahvaid mänge.
Sportlik neljapäev19.jaanuar
Meil on üli äge kehalise kasvatuse õpetaja Sirje, kes oskab nii vahvaid sportmänge meiega läbi viia ka siis kui terves majas on elektri katkestus 🙂
Kübara kolmapäev18.jaanuar
Laulumäng “Kaabuga kaelkirjak” ringmäng “Mul on üks tore tädi” ja lõbus kübaramäng “Olee”.
Pidulik teisipäev17. jaanuar
Kätlemine, kummardus, viisakas käitumine ja pidulik riietus on tänase päeva teema.
Unine esmaspäev 16.jaanuar
Õpilased ja töötajad tulid hommiku kooli justkui otse voodist ärganud ehk siis magamisriietega oli pidžaamapäev. Ühiselt mängiti padjasõda, igaüks joonistas paberile oma lemmik pidžaama mustri ja kuulati ennemuistset lugu “Rebane kala vargil”.
Unine esmaspäev
Jaanuari teisel koolinädalal oli aedkoolis stiilinädal. Igapäev oli üllatusi täis. Õpilased ja töötajad tulid juba hommikul majja teemakohases riietuses või aksessuaarides. Et stiilipäev paremini meelde jääks ja päevateemast rohkem aimu oleks oli iga päeva jaoks õpetaja, kes vastutas selle päeva teema eest. Õpetaja valmistas teemakohase programmi, millest kogu aedkool saalis osa sai. Mängisime mänge, lahendasime ristsõnu, mõistatusi, laulsime ja tantsisime ja tegime sporti.
Suur suur tänu meie vahvatele õpetajatele!
Ülemaailmne lumememmepäev on 18. jaanuaril. Miks just 18. jaanuaril? Number 8 näeb välja nagu lumememm ja 1 omakorda on nagu lumememme käes olev luud. Seega paremat kuupäeva oleks raske välja mõelda. Ülemaailmset lumememmepäeva on peetud alates 2010. aastast. Päeva algatajaks oli Cornelius Graetz, kellele kuulub maailma suurim lumememmede kogu. Cornelius Graetzi meelest on lumememmed sõbralikud ja sümpaatsed tegelased, keda tuntakse üle kogu maailma. Ühtlasi on lumememmed südamelähedased noorematele ja vanematele generatsioonidele. Lumememmed aitavad meil mõelda ka kliimamuutustele.
Täna meisterdasid I klassi õpilased lumememmesid paberist kuna õues on lumega kitsas käes 😉
Rahvusvaheline Aitäh – päev
“Rahvusvaheline aitäh-päev on 11. jaanuaril. Päeva algatas 1994. aastal Chicagos elanud kirjanik, kunstnik ja eventoloog Adrienne Sioux Koopersmith (1952). Kuna Koopersmith on aluse pannud rohkem kui 1500 täht- või pidupäevale, siis on teda ajakirjanduses hakatud nimetama Ameerika esieventoloogiks. Naise enda definitsiooni järgi on eventoloog inimene, kes loob altruistlikke, harivaid, tervistavaid või lihtsalt toredaid sündmusi ja pidupäevi.
Aitäh-päeva tuleks tähistada kõigil inimestel, sest tänusõnadel olevat maagiline toime – nende sõnadega kingivad inimesed üksteisele rõõmu, avaldavad tähelepanu ja annavad edasi positiivseid emotsioone. Esijoones püütakse tänada kõiki kalleid inimesi lihtsalt selle eest, et nad olemas on.” Espenberg, A. “Maailma tähtpäevad”, Tammerraamat 2014
Koolis tänasime sel päeval õpilasi, kes on esindanud meie kooli erinevatel koolivälistel üritustel ja muud moodi tähelepanu saavutanud. Rõõm oli anda kõikidele õpilastele “Aitäh- kaardid”. Osalesime “Proge Tiigri” õpilasüritusel, Raplamaa I kooliastme sügismälumängus, Raplamaa 4. klasside mälumängus.
