27.märts tähistasime aedkoolis lihavõtteid, kus mängisime põnevaid võistlusmänge ja tantsisime. Kunstitunnis olime õpilastega eelnevalt meisterdanud vahvaid lihavõttepärgi ja panime lilleseemned mulda.












13.veebruar tähistasime koolis vastlapäeva – ikka liugu laskmisega. Õppisime selgeks ka mõned vanad vastlamängud- “Kadamäng”, “Hoburakend”; “Seaketaste ajamine”; “Kotisjooks”.
Enne õueminekut toimusid tubased tegemised – vastlavurri meisterdamine nööbist ning teadmiste proov- “Kui hästi keegi vastlapäeva kombeid teab.
PIKKA VASTLALIUGU KÕIGILE!
Igal aastal, 30. jaanuaril tähistatakse eesti kirjanduse päeva, mis on ühtlasi kirjanik Anton Hansen Tammsaare sünniaastapäev. Tänavu saab Tammsaare sünnist 146 aastat. Alates 2023. aastast on see riiklik tähtpäev ja lipupäev. Selle päeva tähistamiseks kutsuvad Eesti Lastekirjanduse Keskus kõiki üle maailma koos head eesti lastekirjandust lugema. Meiegi tähistasime koolis Eesti kirjanduse päeva ja Markus Saksatamme raamatute ettelugemisega. Planeeritud kohtumine kirjanikuga Märjamaa valla raamatukogus lükkub edasi, kirjaniku haigestumise tõttu.
Eesti Lastekirjanduse Keskus kutsus sel korral ettelugema Kadri Hindrikuse raamatut „Taks ja Dogi”, meie õpilastele tutvustas seda raamatut raamatukogu tädi Monika.
Esimene koolinädal peale vaheaega tõi õpilastele mitmeid põnevaid koostegemisi ja uusi kogemusi.
10. jaanuaril tutvustas Õnneseente rühma Oskar Joonase ema Hetti õpilastele üht põnevat konkurssi, mille korraldajaks on Japan Airlines’i Sihtasutus (JAL Foundation) ning läbiviijaks Eestis MTÜ Jaapani Kultuuri Koda, Maailma laste haikukonkurss ja teemaks on „PEREKOND“. Hetti rääkis mis see haiku üldse on ja kuidas see sünnib?
Saime teada, et haiku on Jaapanis sündinud traditsiooniline lühiluuletus, millel on vaid kolm riimideta rida ja mida tänapäeval tuntakse ja armastatakse üle kogu maailma. Luuletuse juures hinnatakse eelkõige vahetust, lihtsust ja edasiantud hetkeemotsiooni. Haiku on tavaliselt ühe hingetõmbe pikkune. Haikuga kaasnev pilt annab veelgi suurema võimaluse väljendada oma mõtteid ja tundeid ning leida üles just see, mida haikuga öelda soovitakse. Haiku võib olla nii tõsine kui koomiline ja teemaks on tihtipeale kõige tavalisemad ja lihtsamad hetked igapäevaelust.
Seega selleks, et kirjutada head haikut, tuleb luuletajal kuulatada nii kõrvade, silmade kui südamega!
Aabitsapidu
Soovin Sulle tarkust juurde,
Mõtle vahel tähe-puule.
Tähed juba selgeks said,
raamatuid loe palju, häid!
Tarkus olgu saatjaks Sul
seda soovib öö-kull.
luuletus “Öökull” Öösikese aabitsast
I klassil oli aabitsapidu, mida koos kooliperega lõbusalt tähistasime. Moodustasime inimtähti, ladusime tähestiku ja I klassi õpilane ladus tähtedest sõna “AABITS”.
11. jaanuaril tähistatakse rahvusvahelist Aitäh-päeva, meie täname oma õpilasi tänukirjaga eduka osalemise eest I poolaastal koolisisestel kui ka maakondlikel õpilasüritustel ja konkurssidel. Ühiselt maiustame koogiga 🙂
Kunsti tunnis küpsetasime ja glasuurisime õpilastega piparkooke. Terve maja oli mõnusat piparkoogilõhna täis ja mõnus jõulutunne tekkis südamesse.
18. detsembril ootas õpilasi üllatus – hiigelsuur kingipakk, mis tuli avada käpikutega täringut veeretades et saada number kuus 🙂 Põnevust oli palju 🙂
Viimasel koolipäeval enne vaheaega, 20.detsembril, tegutses koolis päkapikuring, kus õpilastele oli ettevalmistatud erinevaid mängulisi ülesanded – koos loodi üks jõulujutt ja joonistati loo järgi pilt, iga õpilane rebis A4 paberist välja kuusepuu ja muusikaõpetajaga kuulati Mozartit.
Koolimajas oli tunda jõululõhna, sööklas sätiti lauad, et kogu aedkooliperega ühiselt pidulikku jõululõunat nautida.
Rõõmu ja rahu Teile kõigile!
14.detsembril, neljapäeval, lõppesid meie õpilastel kohustuslikud ujumistunnid Märjamaa ujulas. IV klassi õpilastele olid need ujumiskursuse viimased tunnid, noorematel jätkuvad ujumistunnid tuleval õppeaastal. Uusi oskusi omandasid kõik õpilased ja vastavalt oskustele sooritati ka ujumisteste. On hea meel, et enamus meie lastest suudavad nüüd juba vähemalt 25m läbi ujuda, IV klassi õpilased võivad aga öelda: “Oskan ujuda”!
Et aga end vees igas olukorras kindlalt tunda ja osata nii endale kui teistele abi anda, tuletati meelde ka veeohutuse põhimõtteid.
Kokkuvõtteks võib öelda, et laste asemel olid meil viimases tunnis vees lõbusad ja õnnelikud hülgepojad, pingviinid, meritähed ja kilpkonnad.
12. detsembril käisid aedkooli õpilased Hellerkantri Huskypargi kelgukoerte jõulumaal Kehtna vallas. Jõulumemm tervitas õpilasi ja kutsus püstkotta, kus ta tutvustas õpilastele kelgukoeri. Õpilastel oli võimalus kelgukoertele ka ise maiust pakkuda ja mõnda ka silitada.
Traktorisafari viis õpilased metsatukka, et metsloomadele süüa panna ja jõulumemm jutustas põneva jõululoo suure kuuse saladusest.
Huskytares ootas meid kaminasoojus ja maitsvad pirukad, piparkoogid ja kodune taimetee. Mõnusa kerge eine taustaks vaatasime vahvaid videosid kelgukoertest. Jõuluküünis oli uudistamiseks hobuste reed ja saanid, huskyde kuusepuu, kelgukoerte treeningvahendid, vanaaegsed mänguasjad ja lapsevankrid.
01. detsembril käisid õpilased Pajaka metsas õppepäeval, kus osalesid aardejahis – “Leia jõulupuu”.
Enne metsa minekut panime metsloomadele kodust kaasa võetud maiused puude alla, tädi Kertu rääkis millised loomad siin maiustamas käivad.
Metsas ootas meid põnev aardejaht, igas punktis rääkis tädi Kertu meile põnevaid fakte männi puu kohta. Õpilased pidid leidma täheklotsid, et lahendussõna kokku saada küsimusele – Kuidas nimetatakse rahvakeeles männi puud? Nägime orava, rebase, metskitsede jalajälgi ja üht oravat puudel hüppamas :).
Metsas oli vahva sumada paksus lumes kuni leidsime kaks imelist kuuske koolimajja viimiseks. Vaprad poisid ja tüdrukud saagisid kuused ja vedasid metsast välja.
Tädi Kertu rääkis meile, kuidas saab metsas mõõta puude kõrgust, kui sul pole ühtegi mõõtmisvahendit kaasas, samuti kes on metsahunt jne. saime palju, palju metsatarkust juurde. 😉 Lisaks metsas räägitule said õpilased kodus lahendamiseks töölehed ja kevadel külvamiseks männiseemneid 🙂
Aitäh, Kertu Elfenbein, põneva ja õpetliku metsamatka eest meie õpilastele!
31.10 oli koolis Halloweeni pidu. Õpilased tulid kooli vahvates kostüümides, mängisid erinevaid mänge ja lahendasid teemakohaseid ülesandeid.
20.10 Õppeprogramm “Igal pillil oma lugu” Tallinnas Muusika- ja Teatrimuuseumis ja ettelugemise päev.
Koolivaheaja eelsel päeval oli meil väljasõit Tallinna, nagu tavaks on saanud sõidame sinna rongiga. Rongis on esimeseks proovikiviks õpilasel pileti ostmine kontrolörilt kuna lapsed on tagasihoidlikud ja kohmetud, siis pidi ka kontrolör kannatlik olema. Tegevus võttis ikka mõned minutid aega, me saime hakkama ja sõit Riisiperest Tallinna sai alguse.
Tallinnas jalutasime Baltijaamast vanalinna, vaatasime ajaloolist linnamüüri Toompealossiga ja Tornide väljaku torne, Raekoja platsil tegime ühispildi, uudistasime Niguliste kirikut kuni jõudsime sihtkohta Tallinna Muusika -ja Teatrimuuseumi, õpetaja Terje oli giidiks :).
Muusika -ja Teatrimuuseumis ootas meid põnev õppeprogramm “Igal pillil oma lugu”.
Saime tuttavaks rahvapillidega – vilepill, jauram, torupill, Hiiu kannel, pingipill, sikusarvepill, karjapasun. Meile räägiti millal ja miks neid mängiti? Millest on pille valmistatud? Kuulasime nende kõla ja proovisime mõnest pillist ka ise hääle kätte saada. Oli väga tegus ja vahva õpitund.
Ettelugemise päeva tähistatakse Eestis juba 30. korda. Sel päeval toimub traditsiooniline üleriigiline 4. klasside ettelugemise võistlus. Meie neljandikud sellest osa ei võtnud, kuid ega ettelugemisest või siis pigem kuulamisest nad ei pääsenud .
Tänane sündmus oli pühendatud lastekirjanik Eno Rauale, kelle sünnist möödus veebruaris 95 aastat.
Meie ettelugemise hetk oli Tallinnas Reval Cafe kohvikus, kus õpetaja Terje luges ette raamatut “Naksitrallid” ja Melissa jätkas sama raamatuga koduteel Tallinn – Riisipere rongis.
02.10 Muusikapäev koos õpetaja Eliisaga