Teistmoodi koolipäev 16.mai 2023

Tänane koolipäev viis meid Matsalu rahvuspargi külastuskeskusesse ja Penijõe matkarajale., kus tutvusime programmiga “Kevadine linnuelu Matsalus”. Külastuskeskuses saime teada, et Matsalu rahvuspargi eripäraks on – Euroopa suurimad looduslikud luhaniidud, roostik, Kasari alamjooksu kujunemine läbi aastakümnete, omanäolised rannaniidud, puisniidud ja puistud, rikkalik kultuuripärand. (Neli pilti Matsalu RMK kodulehelt https://www.loodusegakoos.ee/kuhuminna/rahvuspargid/matsalu-rahvuspark/1253).

Külastuskeskusest jätkus meie tee Penijõe matkarajale, mille pikkus oli 3,6 km. Ronisime linnuvaatlustorni, kuulsime linnulaulu ja tutvusime sealse elustikuga.

Päeva teinepool kulges Haapsalus Iloni Imedemaal, kus saime osa programmist “Iloni lugu”. Tutvusime Ilon Wiklandi põneva elukäigu ja tema loodud illustratsioonidega. Et maailmakuulsa illustraatori loominguga paremini tutvuda kasutasime erilist luubimängu, mis aitas tema piltide detailirohkust märgata. Programmi üheks osaks oli meisterdamine ja iseseisev mänguaeg.

Õuemängudenädal

08.- 12. mai oli koolilastel õuemängude vahetunnid, kus iga õpilane õpetas mõne vahva mängu koolikaaslasele. Nii sai selgeks kriket, koos mängiti juba tuttavat “Kivi-paber-käärid”, elevust ja hasarti pakkusid palli- ja ringmängud.

09.mai toimus Märjamaa Gümnaasiumis I kooliastme kevadmälumäng, meie koolist osalesid Marii (13.koht) ja Maarja (21.koht). Väga vaprad ja head tulemused! Aitäh Teile ja õpetaja Anule!

Kunstinäitus koolisööklas, kontsert emale ja kohvik

Koolisööklasse sättisid õpetaja Anu ja Külli aedkooli õpilaste ja laste poolt tehtud kunstitööd. Söögisaal näeb väga kaunis välja, seintel on imevahvad teosed. Õhtul kohvikusse tulevad emad saavad üllatuse osaliseks – “Leia oma lapse töö!”

10. mail oli majas sigimist ja sagimist, õhtul ootas ees meeleolukas kontsert laulude, luuletuste ja tantsudega emale.

IV klassi õpilased soovisid väga kohvikut pidada, et oma lõpuekskursiooniks veidi tulu teenida. Nii sättisid nad terve päeva koolisööklasse laudu, toole ja müügileti. Kodus valmistatud hõrgutistele pandi koos hinnad ja sätiti kohvik külalistele valmis. Põnevust oli palju.

Rõõmsat emadepäeva!!!!!

Märtsikuu tegemised

31.märtsil käisid IV klassi õpilased Valtu Põhikoolis teaduspäeval.

29.märtsil etendasid III ja IV klassi õpilased vahva loo “Presidendi kinnas” Andrus Kivirähk´i raamatust “Kaka ja kevad”.

Kalamehel kukkus kinnas jääauku. Vajus aeglaselt järve põhja ning kalad kogunesid teda vahtima.

„Tere!” ütles kinnas. „Häid pühi!”

„Tere, tere!” vastasid kalad. „Aga mis pühadest sa räägid?”

„Kas teie siis ei teagi, et täna on Eesti Vabariigi sünnipäev?” imestas kinnas.

„Ei tea,” ütlesid kalad ja ajasid silmad punni. „Mis asi see Eesti Vabariik veel on?”

„No te olete ikka päris rumalad,” pahandas kinnas. „Passite siin jää all ega tea mitte midagi. Kus te enda arvates siis elate?”……

28.märtsil käisid õpilased Tartus Vanemuises vaatamas etendust “Peeter ja hunt”

Emakeelenädal 13.-17. märts

Terve nädala jooksul toimus meil põnevaid emakeelega seotud tegevusi ja ülesandeid. Kirjutasime kõige ilusamaid eesti keelseid sõnu, kirjutasime luuletusi kõige ilusama käekirjaga. Esmaspäevast reedeni lugesid õpetajad ette Ilmar Tomusk´i raamatust “Kops läks üle maksa” meile ühe jutu.

Lasteaiaga koos oli väike kontsert, laulsime toredaid laule ja mängisime vahvaid mänge.

Esitasime näidendi “Naeris”, kuid veidi teisel moel kui oleme harjunud nägema.

Õpilased tulid kolmapäeval kooli kostümeerituna, olid mõne Eesti muinasjutu või mõne muu raamatu tegelased. Kaasas oli raamat, millest lugesid või jutustasid oma tegelase kohta jutu või lõigu, meil oli vaja ära arvata, kes on kes. Nii oli meil kaks kavalat rebast, ükssarvik, väike hiireke, kes pidas oma sünnipäeva; hunt, metskits, hunt, kes oli nii hunt kui ka kana; kaka ja võilill raamatust “Kaka ja kevad”.

Hoiame oma kaunist emakeelt!

Hõissa, käes on vastlad!

21.veebruar on eesti rahvakalendritähtpäev – vastlapäev, mis on liikuv püha, nõuab noort kuud ja teisipäevast päeva, kirikukalendris seotud lihavõttepühade ning nende eelse suure paastu algusega, seetõttu Lõuna-Eestis nimetatud lihaheitepäevaks. Vastlapäev lõpetab jõuludega alanud lõbustused ja on eelmänguks suurele lihavõttepühadeni kestvale paastule. Tuntud ka kui liugupäev – lasti liugu, et kasvaks hea lina. Käisime mäel kelgutamas, oli palju lusti ja sõime maitsvaid vastlakukleid!