Tüdrukutepäev

08. märtsil tähistasime koolis esimese tunni ajal tüdrukutepäeva. Õpetaja Terje oli mõned vahvad tegevused välja mõelnud, millest nii tüdrukud kui ka poisid osalesid. Esmalt oli vaja padjad püüridesse panna, siis ootas ees patsi ehk lõnga punumine ja kartuli koorimine. Kõik tegevused pakkusid rõõmu ja nalja, koos mängisime “Telefoni mängu näomiimikaga”, mille me Ekstra Klass konkursile saatsime. Poistel oli tüdrukutele ja õpetajatele üllatusi, mis päeva veelgi rõõmsamaks tegi.

Kohtumine kirjanikuga

20. oktoobril külastasime Märjamaa Valla Raamatukogu, külla oli kutsutud lastekirjanik Markus Saksatamm. Meie õpilased ootasid kohtumist kirjanik Markus Saksatammega pikisilmi. Eesti kirjanduse päeval oli meil koolis ja lasteaias tema raamatute ettelugemine, millest õpilased usinalt osa võtsid. Paljud tema raamatud olid stendile välja pandud, mida sai uudistada. Oli palju põnevust!

Vastlapäev

13.veebruar tähistasime koolis vastlapäeva – ikka liugu laskmisega. Õppisime selgeks ka mõned vanad vastlamängud- “Kadamäng”, “Hoburakend”; “Seaketaste ajamine”; “Kotisjooks”.

Enne õueminekut toimusid tubased tegemised – vastlavurri meisterdamine nööbist ning teadmiste proov- “Kui hästi keegi vastlapäeva kombeid teab.

PIKKA VASTLALIUGU KÕIGILE!

Draakoniaasta algus

Hiina kalendri järgi algas 10. veebruaril Puudraakoni aasta. Jäneseaasta sai läbi ja andis teatepulga üle draakonile. Draakon on müütiline olend, kellel on tohutu jõud, vapustav tarkus ja südantsoojendav üllameelsus. Aedkoolis on saanud traditsiooniks Hiina kalendri algust tähistada, sel aastal siis tähistasime draakoniaasta algust lasteaia lastega. Kogunesime võimlasse, kus olid ette valmistatud mitmed põnevad mängud, elevust oli palju. Kooliõpilased valmistasid kunstitunnis draakonikäpikud 🙂

Rõõmsat draakoniaastat kõigile, eriti sel aastal sündinutele – meie õpilasele Martenile!

Küünlapäev ehk pudrupäev ja Tartu rahulepingu aastapäev.

02.veebruar on eestlastele päris tähenduslik päev. Rahvakalendri tähtpäevana on küünlapäev üks tuntumatest talvepoolituspühadest saartel, Läänemaal ja Lõuna – Eestis. Küünlapäeval pidi pool inimeste ja loomade toidust alles olema. Tavaks oli ütelda, et sel päeval murtakse talve selgroog, talve süda lüüakse lõhki, kõrred hakkavad lund vihkama/pelgama. Peamiselt Läänemaal ja Saaremaal lõppesid küünlapäeval jõulud, mujal olid need pühad lõpetatud kolmekuningapäevaga. Keedeti rituaalseid toite, nagu (tangu)putru ja sealiha, ning valmistati küünlaid. Uskumuse kohaselt põlevad sellel päeval tehtud küünlad heledalt. Küünlapäev on esimene suurem naistepüha, siis käisid naised külas ja kõrtsis, mehed tegid kodus naiste töö. Oluline oli küünlapuna ehk naistepuna joomine (seda joodi saartel, Lääne- ja Lõuna-Eestis), mis pidi tagama kena punapõskse väljanägemise. Info.

Meiegi alustasime oma koolipäeva koos lasteaia lastega “Õnneseente” rühmas ühise hommikupudru söömise ja punase teejoogiga.

Küünlapäeval valmistati ikka küünlaid, nii tegime ka meie sel korral moodsaid küünlaid, mitte vanarahva kombel rasvaküünlaid. Meie küünlad tulid pisikestesse purkidess – pulber küünlad.