20.aprillil toimus aedkooli õpilaste ja lasteaia 4-7a laste ühine spordipäev orienteerumisega kooli spordiväljakul. Rõõmu oli palju. Aitäh Ilmataadile ilusa sooja ilma eest ja õpetaja Sirjele põnevate sportmängude korraldamisel- 🙂
Terve nädala jooksul toimus meil põnevaid emakeelega seotud tegevusi ja ülesandeid. Kirjutasime kõige ilusamaid eesti keelseid sõnu, kirjutasime luuletusi kõige ilusama käekirjaga. Esmaspäevast reedeni lugesid õpetajad ette Ilmar Tomusk´i raamatust “Kops läks üle maksa” meile ühe jutu.
Lasteaiaga koos oli väike kontsert, laulsime toredaid laule ja mängisime vahvaid mänge.
Esitasime näidendi “Naeris”, kuid veidi teisel moel kui oleme harjunud nägema.
Õpilased tulid kolmapäeval kooli kostümeerituna, olid mõne Eesti muinasjutu või mõne muu raamatu tegelased. Kaasas oli raamat, millest lugesid või jutustasid oma tegelase kohta jutu või lõigu, meil oli vaja ära arvata, kes on kes. Nii oli meil kaks kavalat rebast, ükssarvik, väike hiireke, kes pidas oma sünnipäeva; hunt, metskits, hunt, kes oli nii hunt kui ka kana; kaka ja võilill raamatust “Kaka ja kevad”.
22.veebruar tähistasime aedkoolis piduliku aktuse ja lõunasöögiga vabariigi sünnipäeva. Õpilased esitasid luuletusi, laule mis nii mõnelgi õpetajal pisara silma tõi. Tunnustasime hoolekogu esinaist Kertu Elfenbein´i, kes on olnud 27 aastat tegus aedkooli arengus.
24. november on rahvakalendri tähtpäev hanipäev ehk kadrilaupäev, mis oli eestlastel vana ja rikkaliku kombestikuga tähtpäev, mis tagas pererahvale karjaõnne. Naised maskeerisid end kadrisantideks ja läksid jooksma, kogusid ande, soovisid pererahvale õnnistust ja kui vaja siis manitsesid samuti.
Aedkoolis toimus sel päeval üks vahva eesti traditsioone järgiv päev. Kõik õpilased, lasteaialapsed ja töötajad tulid majja valgetes- või heledates riietesse. Kadriema ja kadrihani kutsusid kõiki endaga laulma ja mängima, nad esitasid mõistatusi, kontrollisid lugemis- ja arvutamisoskust; soovisid teada kui usinad kudujad on õpetajad.
Kokk valmistas meile valget toitu hommiku- ja lõunasöögiks.
HommikusöökVahepala smuutiLõunasöökMagustoit
Mängiti käemängu “Sõrmikud ja käpikud”, võisteldi lõngakerimises, rahvariidevöö alt pugemine ehk looga alt pugemine, lõngakera veeretamises ja vanasõnade tundmises/ladumises.
Kadrihani pakkus kõigile kadritoitu – soolaga keedetud ube ja herneid. Kadriema tänas lahket pererahvast, soovis head karjaõnne ja “Žuuži rongi” laulusaatel viis kõik oma rühmadesse tagasi.
Kadrisandid küsivad mõistatusi ja vanasõnu – Kaks peni viljapõllul, teineteist kätte ei saa? (Kuu ja Päike); Laut valgeid lambaid täis, punane kukk keskel?(hambad ja keel); Üks tamm, kaksteist haru, igas harus neli linnupesa, igas pesas seitse muna?(Aasta kuud, nädalad, päevad); Kus häda näed laita, seal tule ja aita; Enne mõtle, siis ütle. HAKKAME SANTIMA! TOREDAT KADRIPÄEVA!
Täna tulid koolieelikud – Melissa, Dan, Kermo, Kusti ja Rando-Laur õpetjaja Eliga lasteaiast koolimajja, et vaadata, mida see kool endast siis kujutab. Koos õpilastega oldi klassiruumis täideti töölehti, loeti raamatuid, arutati koolielu üle, toimus õuesõppetund, söödi koos hommikuputru ja lõunat, puhati kooli mänguklassis. Õpetaja Anu ja Eli tegid laste koolipäeva põnevaks!
Ühel ilusal aprillikuu kolmapäeva õhtupoolikul oli näha Varbola rahvamaja juures sigimist ja sagimist. Aedkooli suured ja väikesed lapsed koos õpetajatega kutsusid lapsevanemaid kontserti kuulama. Lauldi armsaid kevade laule, loeti luuletusi, mängiti pilli, tantsiti ja kuulati vaimukaid vaheklippe koolilastelt. Õpetaja Küllil täitus aasta algul 15 aastat lasteaias töötamisest, suured, suured tänud talle ja palju õnne! Oli armas õhtu!
Suurel Neljapäeval, 14.aprillil, oli õuesõppe päev, kuid kahjuks sadas väljas ja tegevused viisime läbi toas ehk siis võimlas. Õpetaja Sirjel oli kaasas üks vahva orienteerumismäng, mida ei saanud vihma tõttu väljas kasutada, nii me katsetasime elektroonilist märkesüsteemi SPORTident elektroonilistkontrollkaarti (kiipi) ehk SI – kaarti, SI – sõrme või SI-kiipi 🙂 See oli põnev ja tekitas lastes palju elevust. Õpilased võtsid orienteerumismängule kaasa ka lasteaialapsed :).
Kõige vanem Eesti lasteaed saab peagi saja-aastaseks. Raplamaa vanim järjepidevalt tegutsenud lasteaed avati 1945. aasta sügisel Kehtnas, 50aastane Varbola lasteaed on vanuselt keskmiste seas. 22. jaanuaril tähistati oma poolsajandi sünnipäeva. Direktor Lea Lauri pidas sisuka ja stiilse ettekande, mis andis ülevaate ajaloost ja maalis ka tänaste töötajate koondportree.