Veebruari tegemised

Üht-teist muidugi on nähtud,
üht-teist jäi kättesaamatuks …
Aastaga üht-teist on tehtud,
see raiutud nüüd raamatuks.

Peitub üht-teist igas soovis,
et tervis vastu peaks ja närv,
et eestlane üksteisest hooliks
ning valge oleks jõuluvärv.

Üht-teist et oleks laual panna,
ning mõttetult ei hoobeldaks.
Ning oma südametes kanda,
üht-teist, mis kindlalt soojendaks.

“Talv” tundmatu autor

19.veebruaril tähistasime koolis Eesti Vabariigi 107. sünniaastapäeva kontsert-aktusega, kus kõlasid eesti laste kirjanike ja luuletajate looming, samuti laulud, mis on ja jäävad meie hinge kõlama veel pikaks pikaks ajaks. Õpilased esitasid Hando Runneli luuletuse “Põrsapõli” ja Leelo Tungla luuletuse “Kodukoht ja sõbrad”, lauldi Piret Laikre loodud laulu “Eestmaa, mu armas, hea!” jpt.

Peale kontsert-aktus oli ühine pidulik lõuna, mille valmistas meie hea ja armas kokatädi.

14.veebruaril tähistasime koolis sõbrapäeva, nädala jooksul said õpilased vahetundides meisterdada oma sõpradele kaarte ja postitasid need postkasti. Päev möödus vahetundides lõbusate mängude mängimisega ja postkasti avamisega.

Vahvat sõbrapäeva kõigile!

11.veebruaril käis meie majas teater Nipitiri etendusega “Vembud merevetes”. Õpilased vaatasid õpetlikku nukulavastust, mis jutustas looduse hoidmisest ja ümbritseva keskkonna kaitsmisest. Ilmekate tegelaste hulka kuulusid kalur Siim, tema kass Liisu, kummaline mereelukas Samuel, piraat Ferdinand Friikartul jt.

Nende seiklusi jälgides mõistsid õpilased, kui tähtis roll on majakal, mis juhatab oma plinkiva tulega laevad karidest eemale. Samuti saadi teada, kui oluline on ausus ning et sõnakuulmatusel võivad olla väga kurvad tagajärjed. Näidendi lõpp oli muidugi õnnelik ja kõik said aru, et merevett ei tohi reostada ning loodust tuleb hoida ja armastada. Seda mõistis isegi piraat Ferdinand Friikartul, kes otsustas hakata ausaks meremeheks.

10.veebruaril käis õpilastele tutvustamas suuhügieeni meditsiinitöötaja Maarja Rahu. Slaididel oli tutvustav materjal ja arutati õpilastega mis on suuhügieen, kuidas hoida oma hambad korras, mis siis teha kui on hammas katki jne.

Rohkem infot lapsevanematele Suukooli kodulehelt

Aastal 2025 alustame uue hooga õppetööga!

30. jaanuaril tähistasime eesti kirjanduse päeva, mis tänavu langeb kokku Eesti Raamatu Aasta ametliku algusega. Seda erilisem on see päev kuna tähtsündmuseks on esimese eestikeelse kirjasõna tähtsustamine ehk tähistatakse esimese eestikeelse kirjasõna 500-aastast ajalugu. Kogu sündmus kestab järgmise aasta emakeele päevani, 14.märts 2026.

Meil oli projekti nädal, kus keskendusime luuletaja ja kirjastaja Hando Runnelile. Iga päev peale kolmandat tundi luges üks õpilane tema luuletust, teised õpilased kuulasid ja vastasid kolmele küsimusele, mis olid just kuuldud luuletuse kohta ning joonistasid pildi. Meedia tunnis III ja IV klassi õpilasid koostasid Hando Runneli kohta esitluse.

Projekti kokkuvõte esitati lasteaia lastele täna. Viimase luuletuse raamatust “” luuletuse luges Melissa ja kõik koos joonistati vahva pilt luuletusest.

29.jaanuaril algas Hiina kalendri järgi puumao aasta, oleme aedkoolis ikka tähistanud Idamaa kalendri vahetumist stiilipäevana. Sel aastal alustasime ettevalmistustega juba nädal aega varem, õpetaja Ene, kes on kunsti ja tööõpetuse õpetaja, arvas, et me võiksime heegeldada ühe pika mao. Ja nii oligi, terve nädala heegeldasime üht pikka toru, kõik kes soovisid said proovida. Õpilased tegid tööõpetuse tunnis vahvad lipsumaod.

Sel päeval olid õpilastel maskid peas ja kostüümid seljas, ka õpetajad olid end riietunud või siis kandsid aksessuaare, mis olid maole sarnased. Koos lasteaia lastega mõõtsime heegeldatud madude pikkusi, tegime riietest ja jalanõudest pikad maod ja meeskondlikult aastaarvu 2025.

Õpetaja Eliisaga mängisime vahvat ussimängu ja saime selgeks hiina keeles lause – Head mao aastat! – 蛇年快乐 (Shé nián kuàilè)!

Ühiseks koostegemiseks oli võileivatordi meisterdamine 🙂

Kernu koolis käisime esmaspäeval, 20.jaanuaril, vaatamas Teater Sõber etendust “Sõbrad Austaalias”. Lugu rääkis kolmest sõbrast, Känguru, Koaala ja Emu, kes elavad Austraalias ja , et nende elu muutus põnevaks, kui Koaala kodumetsa ilmuvsid salapärased inimesed, kes hakkasid seal puid langetama ja maasse auke kaevama. Üheskoos otsustati välja selgitada, miks loodust niimoodi hävitatakse ja kas metsa on veel võimalik päästa…

Lugu rääkis sõprusest, koostööst, hoolivusest ja abivalmidusest, oli lustakate lauludega ja kaasa haarav kõigile.

Aasta 2025 esimene koolinädal lõppes pidulikult, tähistasime reedel, 10.jaanuaril, Aitäh-päeva, siis tänasime tänukirjaga kõiki õpilasi, kes on olnud aktiivsed ja osalenud õpetajate poolt organiseeritud koolisisestel kui ka -välistel üritustel.

November algas Halloweeniga

01.november oli koolis Halloweeni teemaline projektipäev. Õpilased ja õpetajad olid ennast maskeerinud tundmatuseni – nõidadeks, muumiaks, kummitusteks, vampiirideks ja koletisteks. Oli päris kirju seltskond.

Koolitundide asemel olid erinevad töötoad, kus iga õpilane lahendas oma klassiastmele sobilikke õppeülesandeid.

Toimus halloweeni viktoriin, kus kõik meeskonnad said oma teadmisi näidata ja olid üksmeelselt võitjad!

Väike liikumispaus käib iga koolipäeva juurde. Võimlemine õpetaja Terjega ja interaktiivne liikumismäng koos Dannyga 🙂

8.novembril oli koolis isadepäev, õpilased koos isadega kogunesid koolivõimlasse, et koos üks vahva sulgpallitreening proffide juhendamisel läbi viia. Põnevust jagus kõigile.

15.november oli I klassil aabitsa pidu. Esimene tund eesti keel toimus neil õues, kus nad pidid erinevaid mängulisi ülesandedid aabitsa kohta teadma.

Koolimajas sees toimus väike viktoriin, millest ka II ja III klass osa sai. Kõik I klassi õpilased on vastu võetud “tarkade klubisse” ehk diplomeeritud diplomiga. III klass valmistas kunsti tunni raames esimesele klassile küpsisetordi, mida said kõik ühiselt lõunasöögiks maitsta.

Täna, 22. novembril tuli meile külla Nipitiri nukuteater etendusega „Põrsaproua pannkoogipidu”. Lugu oli lustlik ja rikkalike lauludega, näidendist ei puudunud ka võlutrikid :). Põrsaproua Rosalinda Rõngassaba küpsetas kõige isuäratavamaid pannkooke terves maailmas ja korraldas pidusööminguid, et kõik pannkoogisõbrad saaksid maiustama tulla. Koos pisitütre Roosi Rõõmurosinaga ootasid nad külalisi, kuid ootamatult kostis köögist hirmsat kolinat. Põrsaproua tormas kööki ja avastas, et kõik pannkoogid olid kadunud ja isegi toored munad oli keegi ära söönud, ainult koored vedelesid veel köögipõrandal. Külalised olid kohe tulemas, kuid uute munade ostmiseks ei olnud põrsaproual enam raha. Mida küll teha? Siis alles tõelised seiklused algasid. Etenduses oli ka õpetlik iva – kui oled midagi halvasti teinud, siis kahetse ja vabanda.
Aitäh vahva  etenduse eest!

Novembrikuu sanditamised on lõppenud ja aeg on kokkuvõte teha, kes need mardid ja kadrid on, mida nad teevad ja kuidas käituvad. Meil oli täna, 27.11, üks vahva mardi ja kadritrall, kus lasteaia lapsed ja kooli õpilased ühiselt mõõtu võtsid mõistatuste ära arvamisel, võistlusmängus, viktoriinis ja ringmängudes. Kas Sina tead, kas siga käib G-ga või K-ga?

Jõulukuuske käisime toomas 29.11 Rihard-Oti isa metsast. See oli vahva koolipäev. Alustasime lõkke ääres küpsiste ja tee joomisega. Riho rääkis õpilastele metsatarkusi – kuidas mets kasvab, milliseid kuuski sobib koju jõulupuuks tuua ja kust neid kõige parem on saagida. Õpetaja Terje näitas kuidas metsas endale üks lihtne oksapill meisterdada.

Kõndisime päris palju, kuid see oli teadmisterohke kuna nägime kuidas metsa raiutakse, õpilased said ise harversteris istuda ja nägime omasilmaga kuidas hiiglaslik masin töötab.
Samuti märkasime erinevaid pinnavorme, maastik oli künklik ja samas ka tasane. Uudistasime kopramäge, mis on üle 30 aasta vana. Õpilased oleks nii väga soovinud sinna urgu sissepugeda, kuid õnneks nad ei mahtunud. :).

Leidsime ka mõned pohlad, millega end turgutasime, et ikka õige kuusepuuni jõuaksime. Ja seal ta ootaski meid. Poisid olid usinad saagijad, kõik said proovida kuni jäigi kännukene metsa. Tugevamad võtsid kuuse kaenlasse ja sammusid vapralt lõkkeplatsile kus mõnus lõke meid ootas. Siis hakkas viinerite ja vahukommide küpsetamine ja tassike sooja teed kulus kõigile marjaks ära.

Saimegi kooli jõulukuuse ja palju uut metsatarkust!

Jalgratastega Varbola linnusele

Neljapäeval, 6. juunil, peale kosutavat lõunasööki seadis koolipere end ratastele ja asus õpetaja Merle juhtimisel rõõmsalt õrnas vihmasajus Varbola linnuse poole teele.

Kohal, rattad pargitud, telk üleval ja asjad telki veetud. Nüüd vaja lõke üles teha! Nii põnev puu, mille otsa sai lausa joosta. Veidi tarkust infostendilt ja asusime matkale linnuse poole teele.

Tagasi lõkke ääres. Maiustame veidi moosisaiadega enne kui vanemad piknikukorvidega tulevad. Mängulusti jagus nii lastele kui vanematele. Oli see vast tore kamp!

Tuleb välja, et magusat sai vist liialt, sest energiat jagus kohe kauaks. Ei mingit kiiret telki pugemist… enne oli vaja veel metsas ronida!

Aga lõpuks kustus lõke ja aeg oli telki pugeda.

Reedel, 7. juuni hommik oli tegus, õpetaja Terje tegi veel kunstitundi ka, aga kuna taevas tõmbas pilve, siis asuti vihmaga võidu koduteele. Jalgrattasõit läks linnulennult, vahepeal sadas vihma ja välgutas kuid kui koolimaja juurde jõudsime säras taevas rõõmus päike. Koolimajas arutasime õpilastega, kuidas neile tundusid kaks päeva metsas koolitunde läbi viia ja mis neile meelde jäi.

Naljakuu tegemised

02. aprillil käisime Kernu Koolis vaatamas Miku-Manni etendust “Salasoov”. Lugu rääkis Nõiatüdrukust, kes on aru saanud, et heaga jõuab palju kaugemale kui kurjusega. Selles lasteetenduses saavad lapsed kaasa lüüa elevandi tsirkuses ja koos nõiakesega mängida. Seikluse käigus saab nõiake ka tagasi oma musta maagia oskused, mis tal eelmiste jõulude ajal kaduma läksid.

03.aprillil etendasid aedkooli õpetajad õpilastele käpiknukuetenduse “Kaasaegne muinasjutt”. Muinasjutus ei suutnud karu, hunt ja lind otsustada, kellest saab metsa valitseja ja nii tekkis neil arusaamatusi. Loos kõlasid erinevad tarkuseterad ja vanasõnad nagu: “Ühe mehe ramm, üheksa mehe mõistus”; “Üheksa mehe ramm ja ühe mehe mõistus”; “Raha paneb rattad käima”; “Lõpp hea, kõik hea” jne., mille kaudu leidsid ka muinasjutu tegelased loole õnneliku lõpu.

Osaleme õpilastega rahvusvahelisel joonistamiskonkursil  World Fish Migration Award 2024 „FREE  FLOW“. Rahvusvaheline vabalt voolavate jõgede ja kalade joonistamise võistlus korraldatakse enne mais tähistatavat kalade rändepäeva. Nii võistluse kui rändepäeva eesmärk on juhtida tähelepanu kalaliikidele ja nende elupaikadele, eriti just vabalt voolavatele jõgedele.

16. aprillil toimus õppekäik Tallinna Botaanikaaeda. Sõitsime peale esimest koolitundi koos koolieelikutega Tallinna Botaanikaaeda, et läbi viia loodusõpetuse ja eesti keele tunni raames õppetegevused. Meid saatis läbi palmi- ja kaktusemaja ning troopikametsade Botaanikaaia töötaja Helle, kes tutvustas.lastele taimi ja puid. Õpilased lugesid taimede ja puude nimetusi, fotografeerisid omale meelepäraseid taimi. Lapsed said nuusutada loorberi- ja kardemonipuu lehti ning nägid kakao- vanilje- ja mustapiprapuud. Eriti suurt elevust tekitas huulepulga puu, mille seemnetega sai
proovida huulte värvimist. Saime kaasa ka huulepulga puu seemned, et panna need mulda.
Botaanikaaias nähti veel mitmeid linde (tuvid, papagoid) ja kilpkonna, kes tekitasid lasts põnevust.
Õpetaja Merle ja Ene

29.aprillil, peale kevadist koolivaheaega, esmaspäeva hommikul tulid õpilased kooli peale lõunat – kella 15:00-ks. Õpetajad olid planeerinud teistmoodi koolipäeva – Öökool, appi kui põnevalt see kõlab! Õpilased olid valmis koostööks ning õhtutundidel uusi oskusi ja teadmisi omandama. Esmalt seati sisse unepesad.

Muusikatund, sportmängud, õhtusöögi valmistamine ja õuemängud.

Muljetati õpetajate toas; lipati koridoridessegi peitust mängima. Enne ööune saabumist vaadati filmi ja peagi magati mesimagusat und.

30. aprill– Uus päev, uued plaanid ja tegemised! Hommikuvõimlemine, hommikusöök, kodust kaasavõetud lauamängude tuur ja siis õue….kooliümbrust koristama – „Talgupäev aedkoolis“

Päris raske on, kui kõik töövõtted pole selged. Õpetajate eeskujul ning juhendamisel hakkas see töötegemine tasapisi isegi meeldima. Korras kooliõu teeb rõõmu eelkõige meile endile!

Küünlapäev ehk pudrupäev ja Tartu rahulepingu aastapäev.

02.veebruar on eestlastele päris tähenduslik päev. Rahvakalendri tähtpäevana on küünlapäev üks tuntumatest talvepoolituspühadest saartel, Läänemaal ja Lõuna – Eestis. Küünlapäeval pidi pool inimeste ja loomade toidust alles olema. Tavaks oli ütelda, et sel päeval murtakse talve selgroog, talve süda lüüakse lõhki, kõrred hakkavad lund vihkama/pelgama. Peamiselt Läänemaal ja Saaremaal lõppesid küünlapäeval jõulud, mujal olid need pühad lõpetatud kolmekuningapäevaga. Keedeti rituaalseid toite, nagu (tangu)putru ja sealiha, ning valmistati küünlaid. Uskumuse kohaselt põlevad sellel päeval tehtud küünlad heledalt. Küünlapäev on esimene suurem naistepüha, siis käisid naised külas ja kõrtsis, mehed tegid kodus naiste töö. Oluline oli küünlapuna ehk naistepuna joomine (seda joodi saartel, Lääne- ja Lõuna-Eestis), mis pidi tagama kena punapõskse väljanägemise. Info.

Meiegi alustasime oma koolipäeva koos lasteaia lastega “Õnneseente” rühmas ühise hommikupudru söömise ja punase teejoogiga.

Küünlapäeval valmistati ikka küünlaid, nii tegime ka meie sel korral moodsaid küünlaid, mitte vanarahva kombel rasvaküünlaid. Meie küünlad tulid pisikestesse purkidess – pulber küünlad.

Värvide nädal 15.- 19.jaanuar

Kollast värvi märkab silm,

muutub meie ümber ilm.

Päike särab, sooja annab,

uude päeva valgust kannab.

Roheline kuusk ja murupind,

erksana loodus hoiab sind.

Rohetab aas ja metsaviirg,

roheliselt kiirgab lootuskiir.

Punased põsed on lastel,

punased marjad – kui maitsvad.

Punased lepatriinude tiivad,

lennates kaugele rändama viivad.

Sinine taevas, mis laiub me üle,

sõbrad siis kutsu ja mängima tule.

Sinised pole vaid meie mõtted,

ausamad, julgemad suhted ja võtted.

“Värvid meie ümber” K.Tuvikene Ajakiri Lasteaed

Värvide nädalal oli igal nädalapäeval oma värv ja tegevused. Õpilased, lasteaialapsed ja töötajad kandsid neil päevil vastavat värvi riideid või aksessuaare. Nädal algas erksavärvilise esmaspäevaga, riietuse värvideks neoon, roosa, kollane ja oranž. Naerulindude rühmas vooliti erksavärvilisest plastiliinist erikujulisi küünlaid.

Türkiissinine teisipäev, riietuse värviks sinine. Kooli saalis toimusid põnevad mängud kinnastega.

Kirju-mirju kolmapäeval riietuti tipi-täpilistesse, mummulistesse, triibulistesse ja ruudulistesse rõivastesse. Koos laulsime ja tantsisime.

Lumememmeline neljapäev sai oma nime rahvusvahelise lumememmedepäeva järgi ja riietuse värviks valge. Majas liikusid ringi väikesed ja suured lumememmed 😉. Saalis käis vilgas lumememme ehitus.

Rohelisel reedel riietuti rohelisse. Mõõtsime, kellel on kõige suurem jalajälg ja kui osavad on õpilased nelja lause koostamisel.

“Jõuluehteis kuusepuu”

Ajakiri Pere ja Kodu ning Eesti Ringmajandusettevõtete Liit kutsus novembrikuus 2023 kõiki Eesti lasteaedu pidama selle aasta jõule loodussõbralikumalt. Konkursi “Roheline kuusk” idee oli meisterdada koos lasteaia rühmaga jõulukuusk ja/või ehted taaskasutatavatest materjalidest, mille eest sai võita auhindu. Projekti eesmärgiks oli teadvustada, et kõik, mille oleme endale ostnud, pole katkisena või ülejäägina prügi, vaid hoopis materjal millegi uue tarvis. Oluline oli, et projekti jaoks ei ostaks keegi ühtki uut materjali, vaid kasutaks seda, mis juba olemas ja kusagil üle. Osavõtt osutus konkursi korraldajate arvates väga suureks – oma panuse andsid 422 lasteaiarühma üle Eesti. Materjalide valik oli väga lai ja mitmekesine ning lastel oli väga hea võimalus õppida, et millestki ebavajalikust saab luua väga kauneid asju.

Varbola lasteaia Naerulindude ja Õnneseente rühm haaras pakkumisest kinni ja koostöös laste kodudega asuti materjali koguma. Naerulindude
rühmal valmisid kuused, mis olid tehtud munakarpidest, puidust lauajuppide jääkidest, paberist, lõngast. Õnneseente rühmal valmis kuusk
plastpudelitest ja paberist.

Auhinna väärilist kohta meie lasteaed ei saanud, küll aga kujunes sellest konkursist välja aedkooli oma, taaskasutatud materjalidest jõulukuuskede meisterdamise idee.

29. novembriks valmis lasteaia ja kooli lastevanematega koostöös 31 väga eriilmelist jõulukuuske. Kuuskede meisterdamiseks kasutati puitu, metalli, paberit, naelu, mutreid, kangast, lõnga, pappi, torusid jms. Iga kuusk oli omamoodi silmapaistev ja eriline. Teostajate fantaasia on olnud suurepärane, kui leidlikud ja loovad on meie lapsed ja vanemad. Jõuluehteis kuusepuud olid 4.detsembril aedkooli traditsioonilisel jõululaadal külastajatele vaatamiseks. Andsime laadalistele võimaluse välja valida kõige omanäolisem puu.

Kõige rohkem hääli kogus Naerulindude rühma Saara pere meisterdatud kuusk, mis oli valmistatud veetorust ja kaunistatud värviliste lambipirnidega. Varbola lasteaed – algkool tänab kõiki lapsi ja nende peresid, kes meie üleskutsega kaasa tulid.

Näitus oli vaatamiseks kuni 20.detsembrini, mil kuused jõuludeks kodudesse viidi.

Tekst on avaldatud Märjamaa valla ajalehes “Märjamaa Nädalaleht”, teksti kirjutas Naerulindude rühma õpetaja Külli

Galerii kuuskedest:

Advendihommik, päkapikuring ja pidulik jõululõuna

Kunsti tunnis küpsetasime ja glasuurisime õpilastega piparkooke. Terve maja oli mõnusat piparkoogilõhna täis ja mõnus jõulutunne tekkis südamesse.

18. detsembril ootas õpilasi üllatus – hiigelsuur kingipakk, mis tuli avada käpikutega täringut veeretades et saada number kuus 🙂 Põnevust oli palju 🙂

Viimasel koolipäeval enne vaheaega, 20.detsembril, tegutses koolis päkapikuring, kus õpilastele oli ettevalmistatud erinevaid mängulisi ülesanded – koos loodi üks jõulujutt ja joonistati loo järgi pilt, iga õpilane rebis A4 paberist välja kuusepuu ja muusikaõpetajaga kuulati Mozartit.

Koolimajas oli tunda jõululõhna, sööklas sätiti lauad, et kogu aedkooliperega ühiselt pidulikku jõululõunat nautida.

Rõõmu ja rahu Teile kõigile!

Oktoober täis muusikat ja teatrit

31.10 oli koolis Halloweeni pidu. Õpilased tulid kooli vahvates kostüümides, mängisid erinevaid mänge ja lahendasid teemakohaseid ülesandeid.

20.10 Õppeprogramm “Igal pillil oma lugu” Tallinnas Muusika- ja Teatrimuuseumis ja ettelugemise päev.

Koolivaheaja eelsel päeval oli meil väljasõit Tallinna, nagu tavaks on saanud sõidame sinna rongiga. Rongis on esimeseks proovikiviks õpilasel pileti ostmine kontrolörilt kuna lapsed on tagasihoidlikud ja kohmetud, siis pidi ka kontrolör kannatlik olema. Tegevus võttis ikka mõned minutid aega, me saime hakkama ja sõit Riisiperest Tallinna sai alguse.

Tallinnas jalutasime Baltijaamast vanalinna, vaatasime ajaloolist linnamüüri Toompealossiga ja Tornide väljaku torne, Raekoja platsil tegime ühispildi, uudistasime Niguliste kirikut kuni jõudsime sihtkohta Tallinna Muusika -ja Teatrimuuseumi, õpetaja Terje oli giidiks :).

Muusika -ja Teatrimuuseumis ootas meid põnev õppeprogramm “Igal pillil oma lugu”.

Saime tuttavaks rahvapillidega – vilepill, jauram, torupill, Hiiu kannel, pingipill, sikusarvepill, karjapasun. Meile räägiti millal ja miks neid mängiti? Millest on pille valmistatud? Kuulasime nende kõla ja proovisime mõnest pillist ka ise hääle kätte saada. Oli väga tegus ja vahva õpitund.

Ettelugemise päeva tähistatakse Eestis juba 30. korda. Sel päeval toimub traditsiooniline üleriigiline 4. klasside ettelugemise võistlus. Meie neljandikud sellest osa ei võtnud, kuid ega ettelugemisest või siis pigem kuulamisest nad ei pääsenud 😉.

Tänane sündmus oli pühendatud lastekirjanik Eno Rauale, kelle sünnist möödus veebruaris 95 aastat.

Meie ettelugemise hetk oli Tallinnas Reval Cafe kohvikus, kus õpetaja Terje luges ette raamatut “Naksitrallid” ja Melissa jätkas sama raamatuga koduteel Tallinn – Riisipere rongis. 🥰📖

02.10 Muusikapäev koos õpetaja Eliisaga