24. november on rahvakalendri tähtpäev hanipäev ehk kadrilaupäev, mis oli eestlastel vana ja rikkaliku kombestikuga tähtpäev, mis tagas pererahvale karjaõnne. Naised maskeerisid end kadrisantideks ja läksid jooksma, kogusid ande, soovisid pererahvale õnnistust ja kui vaja siis manitsesid samuti.
Aedkoolis toimus sel päeval üks vahva eesti traditsioone järgiv päev. Kõik õpilased, lasteaialapsed ja töötajad tulid majja valgetes- või heledates riietesse. Kadriema ja kadrihani kutsusid kõiki endaga laulma ja mängima, nad esitasid mõistatusi, kontrollisid lugemis- ja arvutamisoskust; soovisid teada kui usinad kudujad on õpetajad.
Kokk valmistas meile valget toitu hommiku- ja lõunasöögiks.
Mängiti käemängu “Sõrmikud ja käpikud”, võisteldi lõngakerimises, rahvariidevöö alt pugemine ehk looga alt pugemine, lõngakera veeretamises ja vanasõnade tundmises/ladumises.
Kadrihani pakkus kõigile kadritoitu – soolaga keedetud ube ja herneid. Kadriema tänas lahket pererahvast, soovis head karjaõnne ja “Žuuži rongi” laulusaatel viis kõik oma rühmadesse tagasi.
Kadrisandid küsivad mõistatusi ja vanasõnu – Kaks peni viljapõllul, teineteist kätte ei saa? (Kuu ja Päike); Laut valgeid lambaid täis, punane kukk keskel?(hambad ja keel); Üks tamm, kaksteist haru, igas harus neli linnupesa, igas pesas seitse muna?(Aasta kuud, nädalad, päevad); Kus häda näed laita, seal tule ja aita; Enne mõtle, siis ütle. HAKKAME SANTIMA! TOREDAT KADRIPÄEVA!
, palliviskes
, kaugushüppes, 400m jooksus
, kuid siiski vajavad kergejõustikualad kindlasti veel harjutamist, rõõm oli näha, et mõnigi õpilane parandas oma tulemusi võrreldes eelmise sügisega.
. Päike soosis hommikupoole meie spordipäeva 
