Õppepäev Tallinnas

Põhikooli riiklik õppekava seab üheks sihiks õpilase tervikliku maailmapildi kujunemise. Selleks, et asjadest paremini aru saada, tuleb aegajalt koolimajast väljas käia. Õpitakse ju kõikjal, mitte ainult koolipingis. 28.november käesoleval aastal kujunes Varbola Lasteaed-Algkooli õpilastele teistmoodi koolipäevaks.
Sõitsime Tallinnasse rongiga. Esimene katsumus oli julgus suhelda ja osata küsida rongisaatjalt rongipilet, ikka õigesse rongijaama. Vähem tähtis ei olnud kindlasti rahaga arveldamine.

Kui olime edukalt Balti Jaama jõudnud, tuli kiirel sammul tõtata Eesti Lastekirjanduse Keskuse poole.

Seal ootas meid lahke pererahvas eesotsas kirjanik Liis Seiniga. Liis tutvustas meile võimalusi, mida kõike selles vahvas majas teha saab. Saime
teada, et seal korraldatakse kirjandusüritusi ja illustaratsiooninäitusi. Võimalik on läbi viia ekskursioone ja teematunde. Erinevatel korrustel asuvad Edgar Valteri galerii, raamatukogu, varakamber, illustratsioonigalerii ja muinasjutupööning.

Eriti huvitavaks kujunes Liis Seini enda uute raamatute tutvustus. No, kuidas ei ole siis põnev kui “ Ühe täiesti tavalise pere isa otsustab, et senine elu
peab muutuma. Selleks tuleb leida endale hobi: poks, peotants või hoopis iluvõimlemine? Või hakata kunsti koguma? Kas reisida Aafrikasse, Ameerikasse või Indiasse? Vallutada köök ja sukelduda retseptide maailma? Kas hakata kirjutama luuletusi, jutte või näidendeid? Mis oleks, kui muudaks oma korteri hotelliks? Või prooviks pigem režissööri ametit? Aga kuidas oleks õppimisega mõnes kuulsas ülikoolis?” Isa isepäisus tekitab tõelise hobide maratoni ja paneb proovile pereliikmete kannatuse. Kui nüüd tekkis huvi, siis peab küll raamatut “Mona isepäine isa” lugema. Selle vahva raamatu kinkis Liis ka Varbola Lasteaed-Algkoolile.

Järgmine väike peatus oli Raekoja platsil. Raekoja platsi jõulukuuse traditsioon ja selle hoidmine on tallinlastele väga oluline, sest ilma jõulupuuta jääks õige jõulutunne olemata. Vanalinna südamesse, Raekoja platsile ei sobi lihtsalt igasugune puu. Kuuse valimine on väga põhjalik ettevõtmine, mille käigus otsitakse välja see ainus ja õige. Eesti tähtsaim 2022. aasta jõulupuu on kasvanud Anija vallas, Mustjõe külas.

Meie viimaseks õppekohaks oli valitud Vene Draamateater ja etenduseks Viljandi Ugala etendus “Vai, vai vaene Vargamäe”. Etenduses kohtutakse Anton Hansen Tammsaare teose “Tõde ja õigus” esimese osa olulisemate tegelaste ja sündmustega. Lavastus jutustab lühidalt ja lastele mõistetavas keeles ümber Tammsaare romaani ning annab noortele vaatajatele esmase pildi Andresest, Pearust, Marist, Krõõdast ja teistest Tammsaare tegelastest. Lavastuse mõte on väga lihtne: tuleb armastada, enne kui on hilja. Hoida ja väärtustada lähedasi, tundeid välja näidata, puudutada ja kallistada, mitte lasta armastusel igapäevasesse töösse-vaeva hääbuda. Kui vanal Andresel viimaks kogu töö tehtud saab, kui Vargamäe ükskord päriselt valmis saab, on mehel juba habe põlvini ja elu sõrmede vahelt libisenud. Poeg lahkub kodust ja isa ei saa aru, kus siis asi valesti läks. Plaan oli ju hea – teeme kõigepealt kogu töö ära ja küll siis armastame, «nii et maa on must». Armastada enne kui hilja.

Eks see ole mõttekoht meile kõigile!

Tekst: õpetaja Anu

Hanipäev ehk Kadrilaupäeva tähistamine aedkoolis

24. november on rahvakalendri tähtpäev hanipäev ehk kadrilaupäev, mis oli eestlastel vana ja rikkaliku kombestikuga tähtpäev, mis tagas pererahvale karjaõnne. Naised maskeerisid end kadrisantideks ja läksid jooksma, kogusid ande, soovisid pererahvale õnnistust ja kui vaja siis manitsesid samuti.

Aedkoolis toimus sel päeval üks vahva eesti traditsioone järgiv päev. Kõik õpilased, lasteaialapsed ja töötajad tulid majja valgetes- või heledates riietesse. Kadriema ja kadrihani kutsusid kõiki endaga laulma ja mängima, nad esitasid mõistatusi, kontrollisid lugemis- ja arvutamisoskust; soovisid teada kui usinad kudujad on õpetajad.

Kokk valmistas meile valget toitu hommiku- ja lõunasöögiks.

Mängiti käemängu “Sõrmikud ja käpikud”, võisteldi lõngakerimises, rahvariidevöö alt pugemine ehk looga alt pugemine, lõngakera veeretamises ja vanasõnade tundmises/ladumises.

Kadrihani pakkus kõigile kadritoitu – soolaga keedetud ube ja herneid. Kadriema tänas lahket pererahvast, soovis head karjaõnne ja “Žuuži rongi” laulusaatel viis kõik oma rühmadesse tagasi.

Kadrisandid küsivad mõistatusi ja vanasõnu – Kaks peni viljapõllul, teineteist kätte ei saa? (Kuu ja Päike); Laut valgeid lambaid täis, punane kukk keskel?(hambad ja keel); Üks tamm, kaksteist haru, igas harus neli linnupesa, igas pesas seitse muna?(Aasta kuud, nädalad, päevad); Kus häda näed laita, seal tule ja aita; Enne mõtle, siis ütle. HAKKAME SANTIMA! TOREDAT KADRIPÄEVA!

Spordipäev Kernus 29.09.2022

Mihklipäeval toimus aedkooli õpilaste spordipäev Kernu staadionil. Olime tublid 60m jooksus🏃‍♀️, palliviskes🤾‍♀️, kaugushüppes, 400m jooksus🏃‍♂️, kuid siiski vajavad kergejõustikualad kindlasti veel harjutamist, rõõm oli näha, et mõnigi õpilane parandas oma tulemusi võrreldes eelmise sügisega.

Orienteerumisrajal joosti välja supertulemused🚶‍♀️🚶. Päike soosis hommikupoole meie spordipäeva 🌞

Õpilased said autasustatud diplomite ja buffidega.

Suur tänu kõikidele vapratele spordipäevast osa võtnud õpilastele ja õpetajatele. Oli lõbus ja emotsioone täis päev. Kahjuks ei jõudnud lapsed seiklusrajale turnima, seda osalt alanud vihmasabina tõttu, mis raja märjaks ja libedaks tegi, osalt ka ajapuudusel. Liikumist täis päeval kadus aeg imekiirelt, nagu oleks temal ka võidujooks olnud! 😄

Maailmakoristuspäev 15.09.2022

Võtsime õpilastega taas Maailmakoristuspäeva projektist osa. Koristasime aedkooli ümbrust ja Varbola küla pea tänavat. Õpilastel tekkis päris mitu küsimust – “KELLE PRÜGI ME IGA AASTA KORISTAME?”, “KES VISKAB PRÜGI MAHA?”, “MIKS INIMESED NII KÄITUVAD?” Kuid me olime üllatunud, et suitsukonisi vedeles maas vähem kui eelmisel aastal ja üldse oli territoorium puhtam. Me olime väga usinad prügikorjajad, tegime nalja ja võrdlesime oma “saaki” sõbraga. Meediatunnis tegid õpilased mõned “prügipildid”, mida koos analüüsisime. I klass sai oma “pildiraami” koju kaasa, et koduteel leiduva pisiprügi sinna peale sättida.

Aitäh, et hoolid ja hoiad oma kodukohta!

“Tere kool” – 01.september 2022

Tere, kena koolimaja!
Tere, minu õpetaja!
Tere, tahvel,
tere kriit!
Enne kevadet ma siit
ära kindlasti ei lähe,
sest on vaja saada päehe
tuhat tehet, sada salmi,
teha ülesanded valmis,
saada laita, saada kiita,
vahetunnis aega viita,
sõprust sõlmida ja veel
pulli teha kooliteel!
Tegevust on kevadeni,
nii et jään nüüd siia seni.
Eks ju, Sulgi, koolimaja,
sellist last on siia vaja?
"Tere kool!" Aidi Vallik

Esimene september algas aedkoolis sel aastal erilise rõõmuga, nimelt alustas I klassis õppimist neli vahvat koolilast, kellest kolm lõpetasid kevadel samas majas lasteaia. Neile on koolimaja ja õpetajad tuttavad. Naerusuil tulid õpilased koos klassiõpetajate Ene ja Anuga saali, et kuulata direktori avakõnet. Klassijuhataja Ene andis I klassil õpilastele aabitsad, mida usinalt uurima hakatakse ja klassijuhataja Anu III ja IV klassile päevikud, et uuel õppeaastal kõik vajalik sinna kirja panna. Märjamaa valla abivallavanem Hr. Villu Karu edastas meie aedkoolile vallapoolsed head soovid algavaks õppeaastaks. Õppeaasta esimest koolikella helistasid Marii I klassist ja Erich IV klassist. Pildulikule aktusele järgnes klassijuhataja tund ja ühispildistamine koolimaja ees pingil.

Rõõmsat alanud õppeaastat!

Kevadkontsert

Kuula, vaata, näe – KEVAD jälle käes!

Kuula, vaata, näe – KEVAD jälle käes!

Ühel ilusal aprillikuu kolmapäeva õhtupoolikul oli näha Varbola rahvamaja juures sigimist ja sagimist. Aedkooli suured ja väikesed lapsed koos õpetajatega kutsusid lapsevanemaid kontserti kuulama. Lauldi armsaid kevade laule, loeti luuletusi, mängiti pilli, tantsiti ja kuulati vaimukaid vaheklippe koolilastelt. Õpetaja Küllil täitus aasta algul 15 aastat lasteaias töötamisest, suured, suured tänud talle ja palju õnne! Oli armas õhtu!

Teistmoodi õuesõppepäev

Suurel Neljapäeval, 14.aprillil, oli õuesõppe päev, kuid kahjuks sadas väljas ja tegevused viisime läbi toas ehk siis võimlas. Õpetaja Sirjel oli kaasas üks vahva orienteerumismäng, mida ei saanud vihma tõttu väljas kasutada, nii me katsetasime elektroonilist märkesüsteemi SPORTident elektroonilistkontrollkaarti (kiipi) ehk SI – kaarti, SI – sõrme või SI-kiipi 🙂 See oli põnev ja tekitas lastes palju elevust. Õpilased võtsid orienteerumismängule kaasa ka lasteaialapsed :).