Raplamaa koolide esimeste klasside õpilastele oli kevadeks väljakutse taimeprojektis osalemine. Projekti ajal külvasid õpilased erinevaid seemneid, jälgisid nende kasvamist ja lõpptulemuseks oli vaja kõik jäädvustused ühe minutiliseks esitluseks luua.
Meie õpilased külvasid kurgi-, päevalille-, maasika-, kressi- ja astri seemneid ja istutasid kartulit. Oli põnev tegevus. Õpetaja Ene tegi erinevatel kuupäevadel pilte ja videosid, mis sai õpetaja Terje poolt kuue minutiliseks esitlusesks kokku pandud.
Žüriiks olid õpilased ja õpetajad, meie õpilaste tulemus oli väga hea, märkimisväärne ja jutuainet pakkuvaks osutus Marii kartulikasvatus.
Sel nädalal toimusid, vaatamata jahedale ilmale, õpilastel koolitunnid õues.
Meediatunni teemaks oli “Oma silm on kuningas”, vaatlesime erinevaid looduslikke materjale algul silmaga, siis luubiga ja lõpuks mikroskoobiga. III ja IV klassi õpilased kirjeldasid erinevusi töölehele.
Kordasime puude nimetusi helisalvestatavate pesulõksudega 🙂
Tegime III klassiga muusikat, kasutades Makey Makey komplekti, puuvilju ja looduslikku materjali nagu käbid, puuoksad, kivid.
Tänane koolipäev viis meid Matsalu rahvuspargi külastuskeskusesse ja Penijõe matkarajale., kus tutvusime programmiga “Kevadine linnuelu Matsalus”. Külastuskeskuses saime teada, et Matsalu rahvuspargi eripäraks on – Euroopa suurimad looduslikud luhaniidud, roostik, Kasari alamjooksu kujunemine läbi aastakümnete, omanäolised rannaniidud, puisniidud ja puistud, rikkalik kultuuripärand. (Neli pilti Matsalu RMK kodulehelt https://www.loodusegakoos.ee/kuhuminna/rahvuspargid/matsalu-rahvuspark/1253).
Matsalu teabepunkt-külastuskeskus, PenijõeMatsalu teabepunkt-külastuskeskus, PenijõeMatsalu teabepunkt-külastuskeskus, Penijõe
Külastuskeskusest jätkus meie tee Penijõe matkarajale, mille pikkus oli 3,6 km. Ronisime linnuvaatlustorni, kuulsime linnulaulu ja tutvusime sealse elustikuga.
Päeva teinepool kulges Haapsalus Iloni Imedemaal, kus saime osa programmist “Iloni lugu”. Tutvusime Ilon Wiklandi põneva elukäigu ja tema loodud illustratsioonidega. Et maailmakuulsa illustraatori loominguga paremini tutvuda kasutasime erilist luubimängu, mis aitas tema piltide detailirohkust märgata. Programmi üheks osaks oli meisterdamine ja iseseisev mänguaeg.
08.- 12. mai oli koolilastel õuemängude vahetunnid, kus iga õpilane õpetas mõne vahva mängu koolikaaslasele. Nii sai selgeks kriket, koos mängiti juba tuttavat “Kivi-paber-käärid”, elevust ja hasarti pakkusid palli- ja ringmängud.
09.mai toimus Märjamaa Gümnaasiumis I kooliastme kevadmälumäng, meie koolist osalesid Marii (13.koht) ja Maarja (21.koht). Väga vaprad ja head tulemused! Aitäh Teile ja õpetaja Anule!
22.veebruar tähistasime aedkoolis piduliku aktuse ja lõunasöögiga vabariigi sünnipäeva. Õpilased esitasid luuletusi, laule mis nii mõnelgi õpetajal pisara silma tõi. Tunnustasime hoolekogu esinaist Kertu Elfenbein´i, kes on olnud 27 aastat tegus aedkooli arengus.
15.veebruar külastas meie maja Heino Seljamaa oma “Kohverteatriga” ja etendas “Okasroosikest”.
14.veebruar Sõbrapäev
Täna oli koolimajas roosades, punastes ja valgetes riietes õpilasi ja õpetajaid näha. Meisterdasime sõbrale kaarte, mängisime koos ja meil oli fotosein, mille taustal vahvaid sõbrapilte tegime! Head sõbrapäeva!
Küünlapäev on rahvakalendri tähtpäev, mil talvekülm hakkab taanduma ja kevademärgid on looduses juba tunda. Mõnel pool Eestis kutsuti seda päeva ka pudrupäevaks. Sel päeval ei tohtinud kedrata, hakati kangastelgedel kuduma. Aedkoolis meisterdasime koos mesilasvahast küünlaid. See oli tore tegemine 🙂 Küünlapäeval tehtud küünlad põlevad eriti ereda leegiga!
Aabitsapidu 01.veebruar
Õppeaastast on pool möödas, I klass on oma esimese tähtsa raamatuga, aabitsaga, lõppu jõudnud. Nüüd on õige hetk kontrollida õpilaste teadmisi aabitsa sisu kohta, koos III ja IV klassiga laoti vanasõnu, lauldi vahvaid laule, aabitsapidu lõppes maitsva tordisöömisega.
Nädalavahetusel algas jänese aasta ja meile tulid külla Flandria ehk Belgia hiidküülikud Pääskülast oma peremehe ja peretütrega. Kokku oli neid kolm Eevi, Lewis ja Paul. Nad olid imearmsad ja nii pehmed 🙂 Seda tõugu tuntakse juba üle 500 aasta, nad on üks raskemaid tõuge, kehamassiga 6-7 kg, vahel isegi rohkem. Flandria hiidküülikut kasutatakse nii intensiivsel lihatootmisel kui ka lihatootmissuunaga küülikukrosside aretuses, kuid pererahval on nemad lemmikloomadeks. Pesakonnas keskmiselt 7 poega. Rohkem infot siit
Karnevali päev 23.jaanuar
Plaanitud karneval lükkus uude nädalasse kuna terves majas, isegi terves Märjamaa vallas oli sel päeval elektri katkestus, mis oli tingitud lumesajust 😉 Hiina horoskoobi järgi algas 21.jaanuaril jänese aasta ja juba traditsiooniks on saanud sel ajal aedkoolis üks vahva karneval teha. Nii olidki kõik taas ennast loomadeks – lindudeks moondunud, taas mängiti vahvaid mänge.
Sportlik neljapäev19.jaanuar
Meil on üli äge kehalise kasvatuse õpetaja Sirje, kes oskab nii vahvaid sportmänge meiega läbi viia ka siis kui terves majas on elektri katkestus 🙂
Kübara kolmapäev18.jaanuar
Laulumäng “Kaabuga kaelkirjak” ringmäng “Mul on üks tore tädi” ja lõbus kübaramäng “Olee”.
Pidulik teisipäev17. jaanuar
Kätlemine, kummardus, viisakas käitumine ja pidulik riietus on tänase päeva teema.
Unine esmaspäev 16.jaanuar
Õpilased ja töötajad tulid hommiku kooli justkui otse voodist ärganud ehk siis magamisriietega oli pidžaamapäev. Ühiselt mängiti padjasõda, igaüks joonistas paberile oma lemmik pidžaama mustri ja kuulati ennemuistset lugu “Rebane kala vargil”.
Unine esmaspäev
Jaanuari teisel koolinädalal oli aedkoolis stiilinädal. Igapäev oli üllatusi täis. Õpilased ja töötajad tulid juba hommikul majja teemakohases riietuses või aksessuaarides. Et stiilipäev paremini meelde jääks ja päevateemast rohkem aimu oleks oli iga päeva jaoks õpetaja, kes vastutas selle päeva teema eest. Õpetaja valmistas teemakohase programmi, millest kogu aedkool saalis osa sai. Mängisime mänge, lahendasime ristsõnu, mõistatusi, laulsime ja tantsisime ja tegime sporti.
Suur suur tänu meie vahvatele õpetajatele!
Ülemaailmne lumememmepäev on 18. jaanuaril. Miks just 18. jaanuaril? Number 8 näeb välja nagu lumememm ja 1 omakorda on nagu lumememme käes olev luud. Seega paremat kuupäeva oleks raske välja mõelda. Ülemaailmset lumememmepäeva on peetud alates 2010. aastast. Päeva algatajaks oli Cornelius Graetz, kellele kuulub maailma suurim lumememmede kogu. Cornelius Graetzi meelest on lumememmed sõbralikud ja sümpaatsed tegelased, keda tuntakse üle kogu maailma. Ühtlasi on lumememmed südamelähedased noorematele ja vanematele generatsioonidele. Lumememmed aitavad meil mõelda ka kliimamuutustele.
Täna meisterdasid I klassi õpilased lumememmesid paberist kuna õues on lumega kitsas käes 😉
Rahvusvaheline Aitäh – päev
“Rahvusvaheline aitäh-päev on 11. jaanuaril. Päeva algatas 1994. aastal Chicagos elanud kirjanik, kunstnik ja eventoloog Adrienne Sioux Koopersmith (1952). Kuna Koopersmith on aluse pannud rohkem kui 1500 täht- või pidupäevale, siis on teda ajakirjanduses hakatud nimetama Ameerika esieventoloogiks. Naise enda definitsiooni järgi on eventoloog inimene, kes loob altruistlikke, harivaid, tervistavaid või lihtsalt toredaid sündmusi ja pidupäevi.
Aitäh-päeva tuleks tähistada kõigil inimestel, sest tänusõnadel olevat maagiline toime – nende sõnadega kingivad inimesed üksteisele rõõmu, avaldavad tähelepanu ja annavad edasi positiivseid emotsioone. Esijoones püütakse tänada kõiki kalleid inimesi lihtsalt selle eest, et nad olemas on.” Espenberg, A. “Maailma tähtpäevad”, Tammerraamat 2014
Koolis tänasime sel päeval õpilasi, kes on esindanud meie kooli erinevatel koolivälistel üritustel ja muud moodi tähelepanu saavutanud. Rõõm oli anda kõikidele õpilastele “Aitäh- kaardid”. Osalesime “Proge Tiigri” õpilasüritusel, Raplamaa I kooliastme sügismälumängus, Raplamaa 4. klasside mälumängus.
