15.veebruar külastas meie maja Heino Seljamaa oma “Kohverteatriga” ja etendas “Okasroosikest”.
14.veebruar Sõbrapäev
Täna oli koolimajas roosades, punastes ja valgetes riietes õpilasi ja õpetajaid näha. Meisterdasime sõbrale kaarte, mängisime koos ja meil oli fotosein, mille taustal vahvaid sõbrapilte tegime! Head sõbrapäeva!
Küünlapäev 02.veebruar
Küünlapäev on rahvakalendri tähtpäev, mil talvekülm hakkab taanduma ja kevademärgid on looduses juba tunda. Mõnel pool Eestis kutsuti seda päeva ka pudrupäevaks. Sel päeval ei tohtinud kedrata, hakati kangastelgedel kuduma. Aedkoolis meisterdasime koos mesilasvahast küünlaid. See oli tore tegemine 🙂 Küünlapäeval tehtud küünlad põlevad eriti ereda leegiga!
Aabitsapidu 01.veebruar
Õppeaastast on pool möödas, I klass on oma esimese tähtsa raamatuga, aabitsaga, lõppu jõudnud. Nüüd on õige hetk kontrollida õpilaste teadmisi aabitsa sisu kohta, koos III ja IV klassiga laoti vanasõnu, lauldi vahvaid laule, aabitsapidu lõppes maitsva tordisöömisega.
Pässa küülikud majas 26.jaanuar
Nädalavahetusel algas jänese aasta ja meile tulid külla Flandria ehk Belgia hiidküülikud Pääskülast oma peremehe ja peretütrega. Kokku oli neid kolm Eevi, Lewis ja Paul. Nad olid imearmsad ja nii pehmed 🙂 Seda tõugu tuntakse juba üle 500 aasta, nad on üks raskemaid tõuge, kehamassiga 6-7 kg, vahel isegi rohkem. Flandria hiidküülikut kasutatakse nii intensiivsel lihatootmisel kui ka lihatootmissuunaga küülikukrosside aretuses, kuid pererahval on nemad lemmikloomadeks. Pesakonnas keskmiselt 7 poega. Rohkem infot siit
Karnevali päev 23.jaanuar
Plaanitud karneval lükkus uude nädalasse kuna terves majas, isegi terves Märjamaa vallas oli sel päeval elektri katkestus, mis oli tingitud lumesajust 😉 Hiina horoskoobi järgi algas 21.jaanuaril jänese aasta ja juba traditsiooniks on saanud sel ajal aedkoolis üks vahva karneval teha. Nii olidki kõik taas ennast loomadeks – lindudeks moondunud, taas mängiti vahvaid mänge.
Sportlik neljapäev 19.jaanuar
Meil on üli äge kehalise kasvatuse õpetaja Sirje, kes oskab nii vahvaid sportmänge meiega läbi viia ka siis kui terves majas on elektri katkestus 🙂
Kübara kolmapäev 18.jaanuar
Laulumäng “Kaabuga kaelkirjak” ringmäng “Mul on üks tore tädi” ja lõbus kübaramäng “Olee”.
Pidulik teisipäev 17. jaanuar
Kätlemine, kummardus, viisakas käitumine ja pidulik riietus on tänase päeva teema.
Unine esmaspäev 16.jaanuar
Õpilased ja töötajad tulid hommiku kooli justkui otse voodist ärganud ehk siis magamisriietega oli pidžaamapäev. Ühiselt mängiti padjasõda, igaüks joonistas paberile oma lemmik pidžaama mustri ja kuulati ennemuistset lugu “Rebane kala vargil”.
Jaanuari teisel koolinädalal oli aedkoolis stiilinädal. Igapäev oli üllatusi täis. Õpilased ja töötajad tulid juba hommikul majja teemakohases riietuses või aksessuaarides. Et stiilipäev paremini meelde jääks ja päevateemast rohkem aimu oleks oli iga päeva jaoks õpetaja, kes vastutas selle päeva teema eest. Õpetaja valmistas teemakohase programmi, millest kogu aedkool saalis osa sai. Mängisime mänge, lahendasime ristsõnu, mõistatusi, laulsime ja tantsisime ja tegime sporti.
Suur suur tänu meie vahvatele õpetajatele!
Ülemaailmne lumememmepäev on 18. jaanuaril. Miks just 18. jaanuaril? Number 8 näeb välja nagu lumememm ja 1 omakorda on nagu lumememme käes olev luud. Seega paremat kuupäeva oleks raske välja mõelda. Ülemaailmset lumememmepäeva on peetud alates 2010. aastast. Päeva algatajaks oli Cornelius Graetz, kellele kuulub maailma suurim lumememmede kogu. Cornelius Graetzi meelest on lumememmed sõbralikud ja sümpaatsed tegelased, keda tuntakse üle kogu maailma. Ühtlasi on lumememmed südamelähedased noorematele ja vanematele generatsioonidele. Lumememmed aitavad meil mõelda ka kliimamuutustele.
http://worlddayofsnowman.com/homepage/
http://www2.wayn.com/stories/article/1281/world-day-snowman
http://www.tallypress.com/fun/20-international-observances-you-probably-might-not-know-they-exist
Täna meisterdasid I klassi õpilased lumememmesid paberist kuna õues on lumega kitsas käes 😉
Rahvusvaheline Aitäh – päev
“Rahvusvaheline aitäh-päev on 11. jaanuaril. Päeva algatas 1994. aastal Chicagos elanud kirjanik, kunstnik ja eventoloog Adrienne Sioux Koopersmith (1952). Kuna Koopersmith on aluse pannud rohkem kui 1500 täht- või pidupäevale, siis on teda ajakirjanduses hakatud nimetama Ameerika esieventoloogiks. Naise enda definitsiooni järgi on eventoloog inimene, kes loob altruistlikke, harivaid, tervistavaid või lihtsalt toredaid sündmusi ja pidupäevi.
Aitäh-päeva tuleks tähistada kõigil inimestel, sest tänusõnadel olevat maagiline toime – nende sõnadega kingivad inimesed üksteisele rõõmu, avaldavad tähelepanu ja annavad edasi positiivseid emotsioone. Esijoones püütakse tänada kõiki kalleid inimesi lihtsalt selle eest, et nad olemas on.”
Espenberg, A. “Maailma tähtpäevad”, Tammerraamat 2014
Koolis tänasime sel päeval õpilasi, kes on esindanud meie kooli erinevatel koolivälistel üritustel ja muud moodi tähelepanu saavutanud. Rõõm oli anda kõikidele õpilastele “Aitäh- kaardid”. Osalesime “Proge Tiigri” õpilasüritusel, Raplamaa I kooliastme sügismälumängus, Raplamaa 4. klasside mälumängus.
Video pani kokku Erichi ema Kertu Elfenbein 🙂
24. november on rahvakalendri tähtpäev hanipäev ehk kadrilaupäev, mis oli eestlastel vana ja rikkaliku kombestikuga tähtpäev, mis tagas pererahvale karjaõnne. Naised maskeerisid end kadrisantideks ja läksid jooksma, kogusid ande, soovisid pererahvale õnnistust ja kui vaja siis manitsesid samuti.
Aedkoolis toimus sel päeval üks vahva eesti traditsioone järgiv päev. Kõik õpilased, lasteaialapsed ja töötajad tulid majja valgetes- või heledates riietesse. Kadriema ja kadrihani kutsusid kõiki endaga laulma ja mängima, nad esitasid mõistatusi, kontrollisid lugemis- ja arvutamisoskust; soovisid teada kui usinad kudujad on õpetajad.
Kokk valmistas meile valget toitu hommiku- ja lõunasöögiks.
Mängiti käemängu “Sõrmikud ja käpikud”, võisteldi lõngakerimises, rahvariidevöö alt pugemine ehk looga alt pugemine, lõngakera veeretamises ja vanasõnade tundmises/ladumises.
Kadrihani pakkus kõigile kadritoitu – soolaga keedetud ube ja herneid. Kadriema tänas lahket pererahvast, soovis head karjaõnne ja “Žuuži rongi” laulusaatel viis kõik oma rühmadesse tagasi.
Kadrisandid küsivad mõistatusi ja vanasõnu – Kaks peni viljapõllul, teineteist kätte ei saa? (Kuu ja Päike); Laut valgeid lambaid täis, punane kukk keskel?(hambad ja keel); Üks tamm, kaksteist haru, igas harus neli linnupesa, igas pesas seitse muna?(Aasta kuud, nädalad, päevad); Kus häda näed laita, seal tule ja aita; Enne mõtle, siis ütle. HAKKAME SANTIMA! TOREDAT KADRIPÄEVA!
Meedita tund on üks vahva tund, kus õpetaja näitab õpilastele erinevaid robootikavahendeid, mida saab õppetöös kasutada. Nii oleme teinud tunnid põnevaks digijoonistamisega erinevates keskkondades nagu Weavesilk, ABCya, arvutiprogrammis Paint.
Robootikavahendeid ei pea kasutama ainult meedia tunnis, neid on tore lõimida teiste õppeainetega. Kui IV klass käsitles “Päikesesüsteemi” teemat, siis meedia tunnis õpetaja andis õpilastele Ozobot robotid ja tutvustas õpilastele Proge Tiigri kogumiku töölehte. Nii saigi mitu ainet läbi võetud 🙂
Võimlemistunnnis kasutasime CodyRoby käsukaarte ja õppisime programmeerimist ilma digivahendeid kasutamata. Õppemäng on võetud Europe Code Week sündmuse tunnikavast, milleks on “Programmeerimine ilma digitaalse tehnoloogiata” ja tunnikavalink on siin .
I klass tutvus samuti Ozobot robotitega ja nemad tegid vahvad rajad robotile ja mõtlesid toreda jutukese sinna juurde. Õpetaja viis tunnni läbi kasutades Proge Tiigri tunnikava.
Õpetaja Terje saatis meie tegemised õpilasüritusele “ProgeTiigri tulevikutegijad 2022” ja ohh mis rõõmu, meie aedkool sai auhinnalise tunnustuse, võitsime kaks Cue robotit 🙂
November on rikas vanarahvakalendri tähtpäevade poolest. Nende sekka kuuluvad mardi- ja kadripäev. Mõneti unustuste hõlma vajuma hakanud mardisanditamine on siiski novembrikuu kõnekamaid rahvakalendri tähtpäevi.
Varbola Kooli õpilased hakkasid juba septembri kuus tegema ettevalmistusi mardijooksuks. Õppetunni „Kaunid kunstid“ raames said selgeks mardipäeva kombed ja pikaajaline eesti rahva traditsioon. Harjutati laule, laulumänge, mõistatuste esitamist ning mõeldi läbi kostüümid. Tumedates riietes „sandid“ käivad lauldes ukselt uksele ning viivad pererahvale õnne.
20. sajandi esimesel poolel kasutasid mardisandid pikemate vahemaade puhul perest – peresse läbimiseks hobust, sest vankrile või rekke oli hea andisid laduda. Täna liiguvad mardid pikemate vahemaade läbimiseks perest-peresse autodega, sest pagasiruum mahutab hulgaliselt head-paremat
!
09. novembri – Mardilaupäeva tegi eriliseks tõehetk, et õhtuhämaruse saabudes läks Varbola koolimajast liikvele 12 liikmeline MARDIPERE – keda juhtis mardiisa koos mardiemaga. Mardiperesse kuulusid mardilapsed, mardihani, mardihobune ning mardisokk.
Suur tänu koostöö eest kõigile Varbola Kooli õpilaste peredele, et lahkelt meie MARDIPERE vastu võtsite; ohtralt ande jagasite ja peate oluliseks eesti rahvakalendri tähtpäevade traditsiooni jätkumist.
18.oktoobril toimus Vesiroosi Koolis I-III klasside “Sügismälumäng”, milles osales 24 meeskonda Rapla maakonna eri koolidest. Meie koolist osalesid Maarja, Melissa ja Marii. Teadmised pandi proovile päris mitmel õppevaldkonnal nagu – kunst, muusika, matemaatika, eesti keel, loodus- ja inimeseõpetus. Aitäh, Teile tüdrukud ja õpetajad Ene ja anu, kes õpilasi ette valmistasid 🙂
Õppida on lahe!
Sügisene matk viis meid seekord matkajuht Markoga Preeriakotta.
Nii me matkasime kooli juurest otse üle spordiväljaku, külateel ja mööda põllu ääri. Metsavahele jõudes kuulatasime hääli ja Marko rääkis meile kuidas tuleb metsas käituda ja mis on pühapaigad. Leidsime, et mets on püha ja ka inimene on püha.
Metsas mööda vana külateed kõndides nägime lepatriinude pesa, pehkinud puunotte ja harjutasime kõrgushüpet.
Maastik mida läbisime oli mitmekesine – palju ronimist üle maha kukkunud puude, käänuline, võssa kasvanud kuid õnnelikud ja rõõmsad olime kui kuulsime koera haukumist ja lähenevat Preeriakoja silti.
Enne veel kui sihtkohta jõuame viis Marko meid kultusekivi juurde kus rääkis meile miks seda nii kutsutakse. Kultusekivi või siis rahvapäraselt ohvrikivi on meie esivanemate poolt kutsutud kohaks kus ohverdati ande, et elu paremaks läheks, usuti selle kivi väge, see kivi oli püha, mis kivile pandi seda sealt ära ei tohtinud enam võtta. Meiegi panime sinna oma annid ja soovisime aedkoolile edu ja õnne!
Tegime tipis lõkke üles, mängisime vahvaid mänge ja varsti oligi kooli tee taas vaja ette võtta.
Kodutee viis meid mööda kuivaks jäänud Vardi jõge, mis pakkus palju elevust. Nägime kopraurgu, ronisime üle kopra tammi, kõndisime mudas ja kivisel maastikul, ronisime üle jõkke kukkunud puude ja puujuurikate. Puhkasime ja kõndisime vapralt edasi!
Suur tänu Marko, et meile teejuhiks olid ja oma valdusi tutvustasid! Aitäh vapratele matkasellidele Maarja, Marii, Loore Lynn, Iiris, Kermo, Dan, Marten ja Erich, et selle pea 6 km matka jaksasite läbi kõndida! Õues on vahva õppida!!! Matk on tore!!! Sõbrad koos!!!
Peale matka tegime koolis mõned mõistekaardid, mis siis matkast meelde jäi 🙂
Võtsime õpilastega taas Maailmakoristuspäeva projektist osa. Koristasime aedkooli ümbrust ja Varbola küla pea tänavat. Õpilastel tekkis päris mitu küsimust – “KELLE PRÜGI ME IGA AASTA KORISTAME?”, “KES VISKAB PRÜGI MAHA?”, “MIKS INIMESED NII KÄITUVAD?” Kuid me olime üllatunud, et suitsukonisi vedeles maas vähem kui eelmisel aastal ja üldse oli territoorium puhtam. Me olime väga usinad prügikorjajad, tegime nalja ja võrdlesime oma “saaki” sõbraga. Meediatunnis tegid õpilased mõned “prügipildid”, mida koos analüüsisime. I klass sai oma “pildiraami” koju kaasa, et koduteel leiduva pisiprügi sinna peale sättida.
Aitäh, et hoolid ja hoiad oma kodukohta!
