02.veebruar on eestlastele päris tähenduslik päev. Rahvakalendri tähtpäevana on küünlapäev üks tuntumatest talvepoolituspühadest saartel, Läänemaal ja Lõuna – Eestis. Küünlapäeval pidi pool inimeste ja loomade toidust alles olema. Tavaks oli ütelda, et sel päeval murtakse talve selgroog, talve süda lüüakse lõhki, kõrred hakkavad lund vihkama/pelgama. Peamiselt Läänemaal ja Saaremaal lõppesid küünlapäeval jõulud, mujal olid need pühad lõpetatud kolmekuningapäevaga. Keedeti rituaalseid toite, nagu (tangu)putru ja sealiha, ning valmistati küünlaid. Uskumuse kohaselt põlevad sellel päeval tehtud küünlad heledalt. Küünlapäev on esimene suurem naistepüha, siis käisid naised külas ja kõrtsis, mehed tegid kodus naiste töö. Oluline oli küünlapuna ehk naistepuna joomine (seda joodi saartel, Lääne- ja Lõuna-Eestis), mis pidi tagama kena punapõskse väljanägemise. Info.
Meiegi alustasime oma koolipäeva koos lasteaia lastega “Õnneseente” rühmas ühise hommikupudru söömise ja punase teejoogiga.
Küünlapäeval valmistati ikka küünlaid, nii tegime ka meie sel korral moodsaid küünlaid, mitte vanarahva kombel rasvaküünlaid. Meie küünlad tulid pisikestesse purkidess – pulber küünlad.
