Õuesõppenädal 15.-19.mai

Sel nädalal toimusid, vaatamata jahedale ilmale, õpilastel koolitunnid õues.

Meediatunni teemaks oli “Oma silm on kuningas”, vaatlesime erinevaid looduslikke materjale algul silmaga, siis luubiga ja lõpuks mikroskoobiga. III ja IV klassi õpilased kirjeldasid erinevusi töölehele.

Kordasime puude nimetusi helisalvestatavate pesulõksudega 🙂

Tegime III klassiga muusikat, kasutades Makey Makey komplekti, puuvilju ja looduslikku materjali nagu käbid, puuoksad, kivid.

Teistmoodi koolipäev 16.mai 2023

Tänane koolipäev viis meid Matsalu rahvuspargi külastuskeskusesse ja Penijõe matkarajale., kus tutvusime programmiga “Kevadine linnuelu Matsalus”. Külastuskeskuses saime teada, et Matsalu rahvuspargi eripäraks on – Euroopa suurimad looduslikud luhaniidud, roostik, Kasari alamjooksu kujunemine läbi aastakümnete, omanäolised rannaniidud, puisniidud ja puistud, rikkalik kultuuripärand. (Neli pilti Matsalu RMK kodulehelt https://www.loodusegakoos.ee/kuhuminna/rahvuspargid/matsalu-rahvuspark/1253).

Külastuskeskusest jätkus meie tee Penijõe matkarajale, mille pikkus oli 3,6 km. Ronisime linnuvaatlustorni, kuulsime linnulaulu ja tutvusime sealse elustikuga.

Päeva teinepool kulges Haapsalus Iloni Imedemaal, kus saime osa programmist “Iloni lugu”. Tutvusime Ilon Wiklandi põneva elukäigu ja tema loodud illustratsioonidega. Et maailmakuulsa illustraatori loominguga paremini tutvuda kasutasime erilist luubimängu, mis aitas tema piltide detailirohkust märgata. Programmi üheks osaks oli meisterdamine ja iseseisev mänguaeg.

Õuemängudenädal

08.- 12. mai oli koolilastel õuemängude vahetunnid, kus iga õpilane õpetas mõne vahva mängu koolikaaslasele. Nii sai selgeks kriket, koos mängiti juba tuttavat “Kivi-paber-käärid”, elevust ja hasarti pakkusid palli- ja ringmängud.

09.mai toimus Märjamaa Gümnaasiumis I kooliastme kevadmälumäng, meie koolist osalesid Marii (13.koht) ja Maarja (21.koht). Väga vaprad ja head tulemused! Aitäh Teile ja õpetaja Anule!

Kunstinäitus koolisööklas, kontsert emale ja kohvik

Koolisööklasse sättisid õpetaja Anu ja Külli aedkooli õpilaste ja laste poolt tehtud kunstitööd. Söögisaal näeb väga kaunis välja, seintel on imevahvad teosed. Õhtul kohvikusse tulevad emad saavad üllatuse osaliseks – “Leia oma lapse töö!”

10. mail oli majas sigimist ja sagimist, õhtul ootas ees meeleolukas kontsert laulude, luuletuste ja tantsudega emale.

IV klassi õpilased soovisid väga kohvikut pidada, et oma lõpuekskursiooniks veidi tulu teenida. Nii sättisid nad terve päeva koolisööklasse laudu, toole ja müügileti. Kodus valmistatud hõrgutistele pandi koos hinnad ja sätiti kohvik külalistele valmis. Põnevust oli palju.

Rõõmsat emadepäeva!!!!!

Varbola Kooli metsapäevad

Varbola lasteaed-algkoolis õpib neljas klassis üheksa last. See on Märjamaa valla kõige
pisem kool.
Kooli üks suur eelis on, et palju tegevusi toimub looduses, kus lapsed saavad päris asju
teha ja näha. „Sel aastal on meil olnud kolm väga vahvat metsapäeva, loodame et see
saab traditsiooniks,” räägib kooli direktor Eli Laaser.
Sügisel alustati viiekilomeetrise matkaga Pajakal. Muuhulgas satuti küüditamise järgselt
välja surnud Jutapere külasse, kus vaadati, kuidas loodus ajaloole peale kasvab. Lapsed
uurisid seda, mis talukohtadest veel näha ja said teada, et heina- ja põllumaade asemele
kasvanud mets on tänaseks raieküps.
Imeilusa vesiroosidega Sepa järve äärde jõudes tehti natuke ka tööd. Keegi oli sinna
teadmata põhjusel suurema hulga kilet vedelema jätnud. See lõigati tükkideks ja iga
matkaja pani natuke kilet väiksesse seljakotti, viimased tulid RMK poolt koos Metsataibu
viktoriiniraamatukestega. Nii sai prügi autoga ligipääsmatust kohast ära viidud.

Järgmine käik oli enne jõule ja mõistagi selleks, et valida Varbola koolile väärikas
kuusepuu.
Teel tutvustati lastele erinevas vanuses metsasid, nii alles kasvama pandud kultuure kui ka
vanemaid puistuid, kus käisid juba raietöid, aga ka põlismetsa, mida inimene puutunud ei
olnudki.
Külastati ka vastvalminud taimlat, kus kasvatatakse istutamiseks vajalikke väikesi
puuistikuid. Teele jäi tükk püsimetsa, kus osa puid oli ära raiutud ja omanikul lootus, et
nende asemele looduslikult ise uued kasvavad.
Lõpuks õpiti, kuidas valida omale jõulupuud ning kust seda üldse võtta tohib.


Kolmas osa toimus nüüd kevadel, kui lastel oli võimalik metsaistutamises kätt proovida.
Kokku pandi maha 200 sangleppa ja 100 kuuske. Pärast tööd arutleti, millal sellest mets
saab ning jõuti järeldusele, et see on metsa lasteaed. Kõik metsapäevadel osalejad said
ka metsakasvataja tunnistuse.


„Muljed on ülipositiivsed,” kiidab kaasas olnud õpetaja Anu Kuusler. „Õppisime kodukoha
ajalugu, puid ja taimi tundma, saime väga palju teada metsanduse kohta, nägime
erinevaid metsatüüpe. Viimati istutades oli paljude jaoks uudis, et on olemas erinevad
lepad.”
Ta usub, et taolist õpet on parem ellu viia just väikeses koolis, kus kõik lapsed saavad
võrdselt tähelepanu. „Looduse tundmaõppimine toimub päris keskkonnas, mitte õpiku ja
töövihikuga.”
Neljanda klassi tüdruku Iirise jaoks mets võõras pole, sest ka tema isa töötab metsas. „Ise
olen varem puid istutanud toruga, aga need olid liiga suured, sellepärast istutasime
labidatega ja see oli uus kogemus,” kirjeldab ta viimast metsapäeva. „Algus oli tore,
vahepeal väsisin ära, aga siis tuli jälle elu sisse.”
Kõige üllatavam Iirise jaoks oli aga neid juhendanud Kertu polnudki varem elusat rästikut
näinud!
Metsaõpet korraldas OÜ Pajaka Puidus töötav Kertu Elfenbein, kes on ka kooli hoolekogu
esimees ning seal on ka õppinud tema viis last. „Nüüd lõpetab viimane ära ning asub
õppima Nissi koolis,” räägib Kertu. „Aga metsahariduse andmist võib ikka jätkata, see oli
hästi tore tegemine.”
„Koostöö jätkub,” kinnitab ka direktor Eli Laaser. „Kertu on toonud hoopis teise nurga alt
lähenemise loodusele ja metsale.”

Teksti koostas Mari Kartau “Maalehe Metsalehe” toimetaja

Veeohutuse koolitus ja I kooliastme kevadmälumäng

18.aprill oli I klassil veeohutuse koolitus. Märjamaa Päästekomando üks töötaja käis õpilastele rääkimas veeohutusest nii suvel kui ka talvel. Räägiti kuidas vee ohtudest hoiduda ning veeõnnetuse korral käituda. Kõik õpilased said selga proovida päästevesti.

Samal päeval toimus Rapla Vesiroosi Koolis I kooliastme kevadmälumäng. Meie koolist võtsid osa Melissa, Maarja ja Marii, nad saavutasid 18.koha. Tubli tulemus!

Märtsikuu tegemised

31.märtsil käisid IV klassi õpilased Valtu Põhikoolis teaduspäeval.

29.märtsil etendasid III ja IV klassi õpilased vahva loo “Presidendi kinnas” Andrus Kivirähk´i raamatust “Kaka ja kevad”.

Kalamehel kukkus kinnas jääauku. Vajus aeglaselt järve põhja ning kalad kogunesid teda vahtima.

„Tere!” ütles kinnas. „Häid pühi!”

„Tere, tere!” vastasid kalad. „Aga mis pühadest sa räägid?”

„Kas teie siis ei teagi, et täna on Eesti Vabariigi sünnipäev?” imestas kinnas.

„Ei tea,” ütlesid kalad ja ajasid silmad punni. „Mis asi see Eesti Vabariik veel on?”

„No te olete ikka päris rumalad,” pahandas kinnas. „Passite siin jää all ega tea mitte midagi. Kus te enda arvates siis elate?”……

28.märtsil käisid õpilased Tartus Vanemuises vaatamas etendust “Peeter ja hunt”