07. veebruar tähistasime koolis turvalise interneti päeva koos lasteaia koolieelikutega. Rääkisime mis on internet, milleks seda kasutatakse, kes seda kasutavad ja kuidas tuleb internetis suhelda, millised on 10 reeglit internetis käitumise kohta ja joonistasime paberile oma jalajälje ja millist nutivahendit kasutame.
Õpetajatele tegi haridustehnoloog ülevaate 06.veebruaril Telia majas toimunud konverentsist ja väikese teadmiste kontrolli Quizizz keskkonnas.
02.veebruar on eestlastele päris tähenduslik päev. Rahvakalendri tähtpäevana on küünlapäev üks tuntumatest talvepoolituspühadest saartel, Läänemaal ja Lõuna – Eestis. Küünlapäeval pidi pool inimeste ja loomade toidust alles olema. Tavaks oli ütelda, et sel päeval murtakse talve selgroog, talve süda lüüakse lõhki, kõrred hakkavad lund vihkama/pelgama. Peamiselt Läänemaal ja Saaremaal lõppesid küünlapäeval jõulud, mujal olid need pühad lõpetatud kolmekuningapäevaga. Keedeti rituaalseid toite, nagu (tangu)putru ja sealiha, ning valmistati küünlaid. Uskumuse kohaselt põlevad sellel päeval tehtud küünlad heledalt. Küünlapäev on esimene suurem naistepüha, siis käisid naised külas ja kõrtsis, mehed tegid kodus naiste töö. Oluline oli küünlapuna ehk naistepuna joomine (seda joodi saartel, Lääne- ja Lõuna-Eestis), mis pidi tagama kena punapõskse väljanägemise. Info.
Meiegi alustasime oma koolipäeva koos lasteaia lastega “Õnneseente” rühmas ühise hommikupudru söömise ja punase teejoogiga.
Küünlapäeval valmistati ikka küünlaid, nii tegime ka meie sel korral moodsaid küünlaid, mitte vanarahva kombel rasvaküünlaid. Meie küünlad tulid pisikestesse purkidess – pulber küünlad.
Värvide nädalal oli igal nädalapäeval oma värv ja tegevused. Õpilased, lasteaialapsed ja töötajad kandsid neil päevil vastavat värvi riideid või aksessuaare. Nädal algas erksavärvilise esmaspäevaga, riietuse värvideks neoon, roosa, kollane ja oranž. Naerulindude rühmas vooliti erksavärvilisest plastiliinist erikujulisi küünlaid.
Türkiissinine teisipäev, riietuse värviks sinine. Kooli saalis toimusid põnevad mängud kinnastega.
Kirju-mirju kolmapäeval riietuti tipi-täpilistesse, mummulistesse, triibulistesse ja ruudulistesse rõivastesse. Koos laulsime ja tantsisime.
Lumememmeline neljapäev sai oma nime rahvusvahelise lumememmedepäeva järgi ja riietuse värviks valge. Majas liikusid ringi väikesed ja suured lumememmed . Saalis käis vilgas lumememme ehitus.
Rohelisel reedel riietuti rohelisse. Mõõtsime, kellel on kõige suurem jalajälg ja kui osavad on õpilased nelja lause koostamisel.
Esimene koolinädal peale vaheaega tõi õpilastele mitmeid põnevaid koostegemisi ja uusi kogemusi.
10. jaanuaril tutvustas Õnneseente rühma Oskar Joonase ema Hetti õpilastele üht põnevat konkurssi, mille korraldajaks on Japan Airlines’i Sihtasutus (JAL Foundation) ning läbiviijaks Eestis MTÜ Jaapani Kultuuri Koda, Maailma laste haikukonkurss ja teemaks on „PEREKOND“. Hetti rääkis mis see haiku üldse on ja kuidas see sünnib?
Saime teada, et haiku on Jaapanis sündinud traditsiooniline lühiluuletus, millel on vaid kolm riimideta rida ja mida tänapäeval tuntakse ja armastatakse üle kogu maailma. Luuletuse juures hinnatakse eelkõige vahetust, lihtsust ja edasiantud hetkeemotsiooni. Haiku on tavaliselt ühe hingetõmbe pikkune. Haikuga kaasnev pilt annab veelgi suurema võimaluse väljendada oma mõtteid ja tundeid ning leida üles just see, mida haikuga öelda soovitakse. Haiku võib olla nii tõsine kui koomiline ja teemaks on tihtipeale kõige tavalisemad ja lihtsamad hetked igapäevaelust.
Seega selleks, et kirjutada head haikut, tuleb luuletajal kuulatada nii kõrvade, silmade kui südamega!
Aabitsapidu
Soovin Sulle tarkust juurde,
Mõtle vahel tähe-puule.
Tähed juba selgeks said,
raamatuid loe palju, häid!
Tarkus olgu saatjaks Sul
seda soovib öö-kull.
luuletus “Öökull” Öösikese aabitsast
I klassil oli aabitsapidu, mida koos kooliperega lõbusalt tähistasime. Moodustasime inimtähti, ladusime tähestiku ja I klassi õpilane ladus tähtedest sõna “AABITS”.
11. jaanuaril tähistatakse rahvusvahelist Aitäh-päeva, meie täname oma õpilasi tänukirjaga eduka osalemise eest I poolaastal koolisisestel kui ka maakondlikel õpilasüritustel ja konkurssidel. Ühiselt maiustame koogiga 🙂
Ajakiri Pere ja Kodu ning Eesti Ringmajandusettevõtete Liit kutsus novembrikuus 2023 kõiki Eesti lasteaedu pidama selle aasta jõule loodussõbralikumalt. Konkursi “Roheline kuusk” idee oli meisterdada koos lasteaia rühmaga jõulukuusk ja/või ehted taaskasutatavatest materjalidest, mille eest sai võita auhindu. Projekti eesmärgiks oli teadvustada, et kõik, mille oleme endale ostnud, pole katkisena või ülejäägina prügi, vaid hoopis materjal millegi uue tarvis. Oluline oli, et projekti jaoks ei ostaks keegi ühtki uut materjali, vaid kasutaks seda, mis juba olemas ja kusagil üle. Osavõtt osutus konkursi korraldajate arvates väga suureks – oma panuse andsid 422 lasteaiarühma üle Eesti. Materjalide valik oli väga lai ja mitmekesine ning lastel oli väga hea võimalus õppida, et millestki ebavajalikust saab luua väga kauneid asju.
Varbola lasteaia Naerulindude ja Õnneseente rühm haaras pakkumisest kinni ja koostöös laste kodudega asuti materjali koguma. Naerulindude rühmal valmisid kuused, mis olid tehtud munakarpidest, puidust lauajuppide jääkidest, paberist, lõngast. Õnneseente rühmal valmis kuusk plastpudelitest ja paberist.
Auhinna väärilist kohta meie lasteaed ei saanud, küll aga kujunes sellest konkursist välja aedkooli oma, taaskasutatud materjalidest jõulukuuskede meisterdamise idee.
29. novembriks valmis lasteaia ja kooli lastevanematega koostöös 31 väga eriilmelist jõulukuuske. Kuuskede meisterdamiseks kasutati puitu, metalli, paberit, naelu, mutreid, kangast, lõnga, pappi, torusid jms. Iga kuusk oli omamoodi silmapaistev ja eriline. Teostajate fantaasia on olnud suurepärane, kui leidlikud ja loovad on meie lapsed ja vanemad. Jõuluehteis kuusepuud olid 4.detsembril aedkooli traditsioonilisel jõululaadal külastajatele vaatamiseks. Andsime laadalistele võimaluse välja valida kõige omanäolisem puu.
Kõige rohkem hääli kogus Naerulindude rühma Saara pere meisterdatud kuusk, mis oli valmistatud veetorust ja kaunistatud värviliste lambipirnidega. Varbola lasteaed – algkool tänab kõiki lapsi ja nende peresid, kes meie üleskutsega kaasa tulid.
Näitus oli vaatamiseks kuni 20.detsembrini, mil kuused jõuludeks kodudesse viidi.
Tekst on avaldatud Märjamaa valla ajalehes “Märjamaa Nädalaleht”, teksti kirjutas Naerulindude rühma õpetaja Külli
Kunsti tunnis küpsetasime ja glasuurisime õpilastega piparkooke. Terve maja oli mõnusat piparkoogilõhna täis ja mõnus jõulutunne tekkis südamesse.
18. detsembril ootas õpilasi üllatus – hiigelsuur kingipakk, mis tuli avada käpikutega täringut veeretades et saada number kuus 🙂 Põnevust oli palju 🙂
Viimasel koolipäeval enne vaheaega, 20.detsembril, tegutses koolis päkapikuring, kus õpilastele oli ettevalmistatud erinevaid mängulisi ülesanded – koos loodi üks jõulujutt ja joonistati loo järgi pilt, iga õpilane rebis A4 paberist välja kuusepuu ja muusikaõpetajaga kuulati Mozartit.
Koolimajas oli tunda jõululõhna, sööklas sätiti lauad, et kogu aedkooliperega ühiselt pidulikku jõululõunat nautida.
14.detsembril, neljapäeval, lõppesid meie õpilastel kohustuslikud ujumistunnid Märjamaa ujulas. IV klassi õpilastele olid need ujumiskursuse viimased tunnid, noorematel jätkuvad ujumistunnid tuleval õppeaastal. Uusi oskusi omandasid kõik õpilased ja vastavalt oskustele sooritati ka ujumisteste. On hea meel, et enamus meie lastest suudavad nüüd juba vähemalt 25m läbi ujuda, IV klassi õpilased võivad aga öelda: “Oskan ujuda”! Et aga end vees igas olukorras kindlalt tunda ja osata nii endale kui teistele abi anda, tuletati meelde ka veeohutuse põhimõtteid. Kokkuvõtteks võib öelda, et laste asemel olid meil viimases tunnis vees lõbusad ja õnnelikud hülgepojad, pingviinid, meritähed ja kilpkonnad.
13. detsembril tulid õpilased kooli jõuluteemalistes riietes. Koos lasteaialaste ja õpetajatega pidasime maha ühe vahva jõulutralli. Mängisime vahvaid mänge – ära arvamise mäng, ajapeale lumehelveste meisterdamine, sõbra kujundamine lumememmeks; laulsime ja tantsisime.
12. detsembril käisid aedkooli õpilased Hellerkantri Huskypargi kelgukoerte jõulumaal Kehtna vallas. Jõulumemm tervitas õpilasi ja kutsus püstkotta, kus ta tutvustas õpilastele kelgukoeri. Õpilastel oli võimalus kelgukoertele ka ise maiust pakkuda ja mõnda ka silitada.
Traktorisafari viis õpilased metsatukka, et metsloomadele süüa panna ja jõulumemm jutustas põneva jõululoo suure kuuse saladusest.
Huskytares ootas meid kaminasoojus ja maitsvad pirukad, piparkoogid ja kodune taimetee. Mõnusa kerge eine taustaks vaatasime vahvaid videosid kelgukoertest. Jõuluküünis oli uudistamiseks hobuste reed ja saanid, huskyde kuusepuu, kelgukoerte treeningvahendid, vanaaegsed mänguasjad ja lapsevankrid.
Aedkooli ühine jõulupidu toimus 11. detsembril Joosepi majas. Koos lasteaiaga esitati muusikaline näidend “Kõige toredam jõulukingitus”. Jõuluvanalt kinkide lunastamiseks esitasid õpilased luuletuse või pilliloo. Rõõmsat jõuluaega kõigile.
. Saalis käis vilgas lumememme ehitus.
