Mis see on, kui koolipere – lapsed ja vanemad, õed ja vennad, kooli- ja lasteaia õpetajad, tulevad puhkepäeval kokku ja püsivad sedasi koos mitu head tundi? Kui tullakse kokku, nikerdatakse ja nuputatakse, meisterdatakse ja mekitakse suppi, tehakse sportigi Siis on kooli perepäev või koolipere päev. Siis on rohkem kui hommikune „Tere“ ja üleuksejutud, siis on isetekkivad jutunurgad, naljad ja asjalikud arutlused. Siis on nii, et polegi kiire ja polegi igal ühel oma tee minna. Siis on kõik ühel platsil koos nii nagu sagedaminigi olla võiks või nagu kunagi ammu oleks justkui alatihti olnud. Kui kogukond tuleb kokku peaaegu, et lihtsalt niisama, ilma et peaks või suuremat meelelahutust taga ajamata, siis, ja just nii, juhitaksegi pidev liigkiire ajavool mõneks ajaks laia ja rahulikku voolusängi.
Paistab, et Varbola lasteaia- ja kooliperel pühapäeval 23. aprillil see õnnestus, kui 4-klassilise kooli õu ja spordisaal võõrustas üle 80 kogukonna liikme. Kooli hoolekogu eestvedamisel ja koolipere aktiivsel osalusel läbi viidud perepäeval sai lapsed koos oma vanematega teha ja olla. Koos meisterdati lindude pesakaste, perevõistkondadena võeti osa vibuturniirist, hoolega legendi lugedes orienteeruti, ikka ümber Varbola küla selle kõige tähtsama maja. Laste rõõmuks startis ja naases kümneid kordi järjes kooli eest kaugemale külavaheringile vahva hobuse ette rakendatud uhke kaarik. Magusalt menukas oli „grilli ise vahukommi“ kohvik. Maja ees läbiti maitsemeelte test, kuue erineva maitsevee komponenti ära arvates. Maja sees aga programmeeriti bee-bot roboteid ja osaleti interaktiivses mälumängus.
Kogukonda ei ole siis kui küla hommikul kiirustades kildudena mööda maanteid tööpostidele laiali kliriseb ja ka mitte siis, kui õhtul töölt tilga kaupa tagasi kodudesse nõrgutakse vaid siis, kui kõik on koos, alles siis oleme tegelikult olemas.
Ja kool on kogukonna süda!
Lapsevanem ja hoolekogu esimees Marko Aleksejev
