koostöö

Naljakuu tegemised

haridustehnoloog MEIE TEGEMISI, ÕPPETEGEVUS , , , , , , , , , , ,

02. aprillil käisime Kernu Koolis vaatamas Miku-Manni etendust “Salasoov”. Lugu rääkis Nõiatüdrukust, kes on aru saanud, et heaga jõuab palju kaugemale kui kurjusega. Selles lasteetenduses saavad lapsed kaasa lüüa elevandi tsirkuses ja koos nõiakesega mängida. Seikluse käigus saab nõiake ka tagasi oma musta maagia oskused, mis tal eelmiste jõulude ajal kaduma läksid.

03.aprillil etendasid aedkooli õpetajad õpilastele käpiknukuetenduse “Kaasaegne muinasjutt”. Muinasjutus ei suutnud karu, hunt ja lind otsustada, kellest saab metsa valitseja ja nii tekkis neil arusaamatusi. Loos kõlasid erinevad tarkuseterad ja vanasõnad nagu: “Ühe mehe ramm, üheksa mehe mõistus”; “Üheksa mehe ramm ja ühe mehe mõistus”; “Raha paneb rattad käima”; “Lõpp hea, kõik hea” jne., mille kaudu leidsid ka muinasjutu tegelased loole õnneliku lõpu.

Osaleme õpilastega rahvusvahelisel joonistamiskonkursil  World Fish Migration Award 2024 „FREE  FLOW“. Rahvusvaheline vabalt voolavate jõgede ja kalade joonistamise võistlus korraldatakse enne mais tähistatavat kalade rändepäeva. Nii võistluse kui rändepäeva eesmärk on juhtida tähelepanu kalaliikidele ja nende elupaikadele, eriti just vabalt voolavatele jõgedele.

16. aprillil toimus õppekäik Tallinna Botaanikaaeda. Sõitsime peale esimest koolitundi koos koolieelikutega Tallinna Botaanikaaeda, et läbi viia loodusõpetuse ja eesti keele tunni raames õppetegevused. Meid saatis läbi palmi- ja kaktusemaja ning troopikametsade Botaanikaaia töötaja Helle, kes tutvustas.lastele taimi ja puid. Õpilased lugesid taimede ja puude nimetusi, fotografeerisid omale meelepäraseid taimi. Lapsed said nuusutada loorberi- ja kardemonipuu lehti ning nägid kakao- vanilje- ja mustapiprapuud. Eriti suurt elevust tekitas huulepulga puu, mille seemnetega sai
proovida huulte värvimist. Saime kaasa ka huulepulga puu seemned, et panna need mulda.
Botaanikaaias nähti veel mitmeid linde (tuvid, papagoid) ja kilpkonna, kes tekitasid lasts põnevust.
Õpetaja Merle ja Ene

Projektinädal 04.-14.03.2024

haridustehnoloog MEIE TEGEMISI, ÕPPETEGEVUS, UUDISED , , , , , , ,

Eesti vanasõnade ja kõnekäändude teemaline projektinädal “Meie ajastu tarkuseterad”  läbis koolipäevi ja lõimis kõiki õppeaineid.

Projektinädala eesmärk oli tänapäevalgi käibel olevaid kõnekäände/tarkuseteri nagu “ Jänes põues”; “Ninapidi vedama”; “Kõrva taha kirjutama”; “Keelt peksma” jms.. koos õpilastega arutleda. Saada täpsemalt aru, mida üks või teine kõnekäänd tähendab ja kuidas seda igapäevaelus kasutada võiks. Iga õpilane valis endale OMA kõnekäänu, mida ta projektikäigus “avastas”.

Õpilased proovisid kõnekäände esitada pantomiimina; luua nendest pilte, jutukest, luuletust  või koostada hoopis ristsõna, mille lahenduseks on levinud tarkusetera.

Kas saab matemaatikat siduda kõnekäändudega? Koolipäeva lõpuks selgus, et saab. Kui matemaatika ülesande lahenduseks (asenda arv tähega) on „vanasõna“ või koostad tekstülesande, mille sisuks on kõnekäänd – „Kärbseid pähe ajama“.

Järvejääl uisutamas käimine ja esmane esmaabi kursus (kiirabitöötaja – Marii isa juhendamisel) aitasid mõista järgmist:  „Hooletus ees, õnnetus taga“ või „Õnnetus ei hüüa tulles“.

Märjamaa Päästekomando tutvustas õpilastele projekti “Tulest targem”, õpilastel oli võimalik tutvuda tuletõrjeauto varustusega.

.Muusikatunnis kuulatud ansambli Uurikate vahva „Vanasõnade laul“ kutsus kohe laulu sõnu harjutama neid järgi laulma.  

Emakeelepäevale eelnenud koolipäeval olid klassijuhatajad õpilastele koostanud vahva viktoriini. Viktoriin oli meeskondlik ja kõik osalejad said tänukirjad. Õpilased mõtlesid ka ise välja uusi eesti keelseid sõnu nagu:

  • TÕSKÄTT- TÕSTA KÄTT
  • TANIO- EI
  • HIEVEL- ÕUE MINNA
  • KEKI- KOOLI MINNA
  • MILUKAS- MINU KA

Õpilaste arvamus sellest, miks me peame eesti keelt väärtustama:

  • EESTI KEEL ON MEIE EMAKEEL
  • KUI MEIL ON EMAKEEL,
  • SIIS SAAME RÄÄKIDA
  • SAAME LUGEDA
  • SEE KEEL ON HARULDANE
  • ON ILUS KEEL
  • MEILE LIHTNE

Projektinädal lõppes 14. märtsil Emakeelepäeval. Õpitut jagati ja esitleti vanematele. Lisaks tuli perel läbida „Emakeelepäevajaht“. Selgus, et see oli „paras pähkel“ ja nõudis vanematelt rännakuid enda lapsepõlve ja kooliaega.

Oli taas uus väljakutse ja kogemus õpilastele, õpetajatele ja vanematele.

Vastlapäev

haridustehnoloog MEIE TEGEMISI, ÕPPETEGEVUS, UUDISED , , , , , , , ,

13.veebruar tähistasime koolis vastlapäeva – ikka liugu laskmisega. Õppisime selgeks ka mõned vanad vastlamängud- “Kadamäng”, “Hoburakend”; “Seaketaste ajamine”; “Kotisjooks”.

Enne õueminekut toimusid tubased tegemised – vastlavurri meisterdamine nööbist ning teadmiste proov- “Kui hästi keegi vastlapäeva kombeid teab.

PIKKA VASTLALIUGU KÕIGILE!

Draakoniaasta algus

haridustehnoloog MEIE TEGEMISI, UUDISED , , , , , ,

Hiina kalendri järgi algas 10. veebruaril Puudraakoni aasta. Jäneseaasta sai läbi ja andis teatepulga üle draakonile. Draakon on müütiline olend, kellel on tohutu jõud, vapustav tarkus ja südantsoojendav üllameelsus. Aedkoolis on saanud traditsiooniks Hiina kalendri algust tähistada, sel aastal siis tähistasime draakoniaasta algust lasteaia lastega. Kogunesime võimlasse, kus olid ette valmistatud mitmed põnevad mängud, elevust oli palju. Kooliõpilased valmistasid kunstitunnis draakonikäpikud 🙂

Rõõmsat draakoniaastat kõigile, eriti sel aastal sündinutele – meie õpilasele Martenile!

Turvalise interneti päeva tähistamine

haridustehnoloog LUGEMIST , , , , ,

07. veebruar tähistasime koolis turvalise interneti päeva koos lasteaia koolieelikutega. Rääkisime mis on internet, milleks seda kasutatakse, kes seda kasutavad ja kuidas tuleb internetis suhelda, millised on 10 reeglit internetis käitumise kohta ja joonistasime paberile oma jalajälje ja millist nutivahendit kasutame.

Õpetajatele tegi haridustehnoloog ülevaate 06.veebruaril Telia majas toimunud konverentsist ja väikese teadmiste kontrolli Quizizz keskkonnas.

Ülevaade konverentsist on leitav FB lehelt 🙂

Olge ikka digitaibud ja kasutage internetti turvaliselt!

Küünlapäev ehk pudrupäev ja Tartu rahulepingu aastapäev.

haridustehnoloog MEIE TEGEMISI, UUDISED , , , , , ,

02.veebruar on eestlastele päris tähenduslik päev. Rahvakalendri tähtpäevana on küünlapäev üks tuntumatest talvepoolituspühadest saartel, Läänemaal ja Lõuna – Eestis. Küünlapäeval pidi pool inimeste ja loomade toidust alles olema. Tavaks oli ütelda, et sel päeval murtakse talve selgroog, talve süda lüüakse lõhki, kõrred hakkavad lund vihkama/pelgama. Peamiselt Läänemaal ja Saaremaal lõppesid küünlapäeval jõulud, mujal olid need pühad lõpetatud kolmekuningapäevaga. Keedeti rituaalseid toite, nagu (tangu)putru ja sealiha, ning valmistati küünlaid. Uskumuse kohaselt põlevad sellel päeval tehtud küünlad heledalt. Küünlapäev on esimene suurem naistepüha, siis käisid naised külas ja kõrtsis, mehed tegid kodus naiste töö. Oluline oli küünlapuna ehk naistepuna joomine (seda joodi saartel, Lääne- ja Lõuna-Eestis), mis pidi tagama kena punapõskse väljanägemise. Info.

Meiegi alustasime oma koolipäeva koos lasteaia lastega “Õnneseente” rühmas ühise hommikupudru söömise ja punase teejoogiga.

Küünlapäeval valmistati ikka küünlaid, nii tegime ka meie sel korral moodsaid küünlaid, mitte vanarahva kombel rasvaküünlaid. Meie küünlad tulid pisikestesse purkidess – pulber küünlad.

Värvide nädal 15.- 19.jaanuar

haridustehnoloog MEIE TEGEMISI, UUDISED , , , , , , , , , ,

Kollast värvi märkab silm,

muutub meie ümber ilm.

Päike särab, sooja annab,

uude päeva valgust kannab.

Roheline kuusk ja murupind,

erksana loodus hoiab sind.

Rohetab aas ja metsaviirg,

roheliselt kiirgab lootuskiir.

Punased põsed on lastel,

punased marjad – kui maitsvad.

Punased lepatriinude tiivad,

lennates kaugele rändama viivad.

Sinine taevas, mis laiub me üle,

sõbrad siis kutsu ja mängima tule.

Sinised pole vaid meie mõtted,

ausamad, julgemad suhted ja võtted.

“Värvid meie ümber” K.Tuvikene Ajakiri Lasteaed

Värvide nädalal oli igal nädalapäeval oma värv ja tegevused. Õpilased, lasteaialapsed ja töötajad kandsid neil päevil vastavat värvi riideid või aksessuaare. Nädal algas erksavärvilise esmaspäevaga, riietuse värvideks neoon, roosa, kollane ja oranž. Naerulindude rühmas vooliti erksavärvilisest plastiliinist erikujulisi küünlaid.

Türkiissinine teisipäev, riietuse värviks sinine. Kooli saalis toimusid põnevad mängud kinnastega.

Kirju-mirju kolmapäeval riietuti tipi-täpilistesse, mummulistesse, triibulistesse ja ruudulistesse rõivastesse. Koos laulsime ja tantsisime.

Lumememmeline neljapäev sai oma nime rahvusvahelise lumememmedepäeva järgi ja riietuse värviks valge. Majas liikusid ringi väikesed ja suured lumememmed 😉. Saalis käis vilgas lumememme ehitus.

Rohelisel reedel riietuti rohelisse. Mõõtsime, kellel on kõige suurem jalajälg ja kui osavad on õpilased nelja lause koostamisel.