Kahel mai kuu nädalal toimusid meie majas õuesõppe tunnid.
Kolmapäeval, 15.mai, meedia tunnis IV klassiga kordasime koodide teemat. Õpilane koosats looduslikust materjalist Morse koodina ühe lause, kirjutas enda nime taimedest, millel igale taimele vastas täht ja kuulasime kuidas kõlab Morse kood.
Reedel, 17.mai, kunsti tunnis joonistasime varje, tegime kleepepildi looduslikust materjalist ja nautisime koostööd. Päeva tegi lõbusaks ka üks küla vahelt kooli juurde tulnud kass, kelle õpilased soovisid “kodustada”.
Kolmapäeval, 15. mail, kolmanda tunni ajal hakkas koolis äkki häiresignaal tööle. Kuna oli õuesõppenädal, siis klassides ei olnud ühtki õpilast, olid juba koos õpetajatega õues. Majas oli näha suitsu. Õnneks oli see õppus – kuidas me peaksime käituma tulekahju korral. Varsit tulid ka lasteaialapsed ja kõik teised maja töötajad meie kogunemiskohta. Forus’e esindaja kontrollis, kas kõik täna koolis, lasteaias ja tööl olevad inimesed on kohal. Tuletas meile meelde kuidas töötab kustuti, mis on majas esmane põlengut kustutav vahend. Kõik soovijad said proovida tulekustutiga kustutamist ja vajutada häire nuppu.
Õpilastel jäi ära viimane tund kuna õpetajatel algas teoreetiline tuletõrjekoolitus.
02.mai käisid IV klassi õpilased Maarja ja Marten koos õpetaja Enega Märjamaa Gümnaasiumis õpilasvarjupäeval. Sügisel alustavad nad kooliteed juba suures koolis. Nii oli neil võimalus olla üks koolipäev oma uue klassiga.
Eesti vanasõnade ja kõnekäändude teemaline projektinädal “Meie ajastu tarkuseterad” läbis koolipäevi ja lõimis kõiki õppeaineid.
Projektinädala eesmärk oli tänapäevalgi käibel olevaid kõnekäände/tarkuseteri nagu “ Jänes põues”; “Ninapidi vedama”; “Kõrva taha kirjutama”; “Keelt peksma” jms.. koos õpilastega arutleda. Saada täpsemalt aru, mida üks või teine kõnekäänd tähendab ja kuidas seda igapäevaelus kasutada võiks. Iga õpilane valis endale OMA kõnekäänu, mida ta projektikäigus “avastas”.
Õpilased proovisid kõnekäände esitada pantomiimina; luua nendest pilte, jutukest, luuletust või koostada hoopis ristsõna, mille lahenduseks on levinud tarkusetera.
Kas saab matemaatikat siduda kõnekäändudega? Koolipäeva lõpuks selgus, et saab. Kui matemaatika ülesande lahenduseks (asenda arv tähega) on „vanasõna“ või koostad tekstülesande, mille sisuks on kõnekäänd – „Kärbseid pähe ajama“.
Järvejääl uisutamas käimine ja esmane esmaabi kursus (kiirabitöötaja – Marii isa juhendamisel) aitasid mõista järgmist: „Hooletus ees, õnnetus taga“ või „Õnnetus ei hüüa tulles“.
Märjamaa Päästekomando tutvustas õpilastele projekti “Tulest targem”, õpilastel oli võimalik tutvuda tuletõrjeauto varustusega.
.Muusikatunnis kuulatud ansambli Uurikate vahva „Vanasõnade laul“ kutsus kohe laulu sõnu harjutama neid järgi laulma.
Emakeelepäevale eelnenud koolipäeval olid klassijuhatajad õpilastele koostanud vahva viktoriini. Viktoriin oli meeskondlik ja kõik osalejad said tänukirjad. Õpilased mõtlesid ka ise välja uusi eesti keelseid sõnu nagu:
TÕSKÄTT- TÕSTA KÄTT
TANIO- EI
HIEVEL- ÕUE MINNA
KEKI- KOOLI MINNA
MILUKAS- MINU KA
Õpilaste arvamus sellest, miks me peame eesti keelt väärtustama:
EESTI KEEL ON MEIE EMAKEEL
KUI MEIL ON EMAKEEL,
SIIS SAAME RÄÄKIDA
SAAME LUGEDA
SEE KEEL ON HARULDANE
ON ILUS KEEL
MEILE LIHTNE
Projektinädal lõppes 14. märtsil Emakeelepäeval. Õpitut jagati ja esitleti vanematele. Lisaks tuli perel läbida „Emakeelepäevajaht“. Selgus, et see oli „paras pähkel“ ja nõudis vanematelt rännakuid enda lapsepõlve ja kooliaega.
Oli taas uus väljakutse ja kogemus õpilastele, õpetajatele ja vanematele.
20. oktoobril külastasime Märjamaa Valla Raamatukogu, külla oli kutsutud lastekirjanik Markus Saksatamm. Meie õpilased ootasid kohtumist kirjanik Markus Saksatammega pikisilmi. Eesti kirjanduse päeval oli meil koolis ja lasteaias tema raamatute ettelugemine, millest õpilased usinalt osa võtsid. Paljud tema raamatud olid stendile välja pandud, mida sai uudistada. Oli palju põnevust!
13.veebruar tähistasime koolis vastlapäeva – ikka liugu laskmisega. Õppisime selgeks ka mõned vanad vastlamängud- “Kadamäng”, “Hoburakend”; “Seaketaste ajamine”; “Kotisjooks”.
Enne õueminekut toimusid tubased tegemised – vastlavurri meisterdamine nööbist ning teadmiste proov- “Kui hästi keegi vastlapäeva kombeid teab.
